Eilsest vahvast päevast...
Nagu plaanitud, oli vaja Tartus mammograafis eile käia. Aeg oli mul 15:20 ja nagu ma kuulnud olin, ei pidavat seal kaua aega minema, siis oli mul hommiku otsa aega mõelda, mida veel Tartus teha kui sinna juba sõidetud on. Otsisn ka Magaziini asukohta Tartus, et sealt ka läbi käia, aga Tartus polegi seda poodi. Oleks nõudeseisul silma peale visanud, et äkki on teistmoodi valikut, kui Viljandi esinduses. Seega tundus mõtetu mööda poode traavida, raha raiskamiseks niikuinii ei ole.
Varem oli Metega kokku lepitud, et võtan ta 13:30 kooli juurest peale ja ta tuleb kaasa. Siis aga hakkasin mõtlema Ahhaa keskuse peale, et võiks ju seal ka ära käia. Pidavat üks vahva ja huvitav koht olema. No ja siis saatsin Stenile ka sõnumi, et ta mulle esimesel võimalusel helistaks. Leppisin siis temaga ka kokku, et tuleb kooli juurde ja ka kaasa. Oligi auto täis ja sõit võis alata:) Ega mina tühje sõite eriti ei harrasta, asjal peab ikka mõte olema ja kõik võimalused viimseni kasutatud:D
Käisime Konsumist läbi, võtsime tee peale näksimist, et sõit ikka nauditav oleks. Esimesed 15 euri olidki läinud. Sõime ja jutustasin lastele oma seiklusi kooliajast, oma esimesest autost, avariist, kooli näitasin kaugelt ja ühikaid. Ja Tõrva linna.
Tartus olime aegsasti, et ikka õige koht üles leida ja mitte hilineda. Haigla, kuhu minema pidime, oli sama, kus Stigiga üle nädala varakevadel olema pidime
seoses kuuma kohviga.
Tohutu suur on ikka see Kliinikum ja ehitatakse muudkui juurde. Õnneks oli mul täpne koht kirja pandud, korpused ja korrused, nii et tuli jälgida ainult viitasid ja muudkui mööda pikki koridore uhada ja siis ennast registratuuris üles anda ja sealt sain ka viimased juhised, kuidas õige kabinett leida. Kui suu peas, on asi lihtne.
Sain korra istuda, kui juba kutsutugi sisse. Ülakeha paljaks ja tissid kordamööda masina alla. Otse vaates ja külgvaates, kokku neli pilti. Kuna mul eriti rinda pole, siis sealsel töötajal andis mu nahkasid masina vahele venitada. Suurema partiiga oleks lihtsam, viskad lataki oma varanduse vahele ja masin pigistab oma "lõuad" kokku ja pilt olemas. Minu omi pidin ma ka aitama venitada, et ikka pildile ka midagi jääks. Kui asi korras, paluti ukse taga vastust oodata. Aga siis tuldi ütlema, et saadetakse digitaalselt siiski minu arstile otse. Nojah, kui nii siis nii. Minu missioon oli täidetud.
Edasi läks sõit
Ahhaa Keskusesse, Sadama 1. Asukoht oli selge ja Tartu linna ma tunnen. Omal ajal sai Kukulinnas praktikal käidud ja igal nädalavahetusel Tartust bussiga liigeldud. Oli ka üks lahe ja vahva aeg meil plikadega:) Eriti hästi on mul meeles Kukulinna restoranist karbonaad, mida me seal tihti söömas käisime.
Parkimised ja süsteemid olin varem kodulehelt omale kõik selgeks teinud. Kasutasime Ahhaa Keskuse parkimismaja, mis on külastajatele tasuta. Piletiks ostsime perepileti, 26 eurot (mina, kaks koolilast ja Stig oli tasuta).
 |
| Hinnakiri |
Mis väga teretulnud oli, et Stigile saime kasutada sealse käru. See oligi mu põhiline mure, et kuidas ma teda seal kaasa vedada jõuan. Omal meil sellist kergkäru juba ammu ei ole. Nii et see probleem sai ka lahenduse ja koti sai ka kenasti pakivõrku panna. Mõnus.
 |
| Kärud pisematele pereliikmetele |
Hakkasime siis esimese saaliga pihta. Mete blond muidugi arvas, et see Ahhaa Keskus on mingi meeletu kaubanduskeskus ja läheb kohe shoppamiseks:D Aga asi oli teisiti ja ta oli nähtu ja kogetuga rahul.
 |
| Liiv- kui liiva süvendada, muutub siniseks e. veekoguks. Kui kuhjata, siis muutub pruuniks mäestikuks |
 |
| Perekond "peenikesed" |
 |
| Perekond "paksud" |
 |
| Stigi lemmik koht, veemängud |
 |
| Mete garneeringutega:D |
 |
| Pumpa, pumpa Mete! |
 |
| Pallid meeldisid Stigile kohe eriti |
 |
| Udukardin, lõpuks Stig lasi käpuli ja ronis sealt alt läbi...nii igaksjuhuks:) |
 |
| No olen natuke juurde võtnud, mis siis:D |
 |
| Peeglitega laburünt, seal pani Stig esimese ropsuga kohe peaga vastu peegelseina. Suurematel oli seal väga lõbus. |
 |
| Võimalus ka kord telekasse pääseda |
 |
| Üks lemmik atraktsioone, seal käidi ikka mitmeid kordi |
Arstiteaduskonna meditsiinikollektsioon- seal tegelikult pildistada ei tohtinud, aga noh...paar klõpsu.
 |
| Süda |
 |
| Vasakul mittesuitsetaja kops, paremal suitsetaja |
 |
| Kokku kasvanud kaksikud |
Kella me seal ei vaadanud. Keskus oli avatud 19:00-ni, meie hakkasime otsi kokku tõmbama pool seitse. Lõpetasime sealse Teaduspoega. Oi seal oli palju huvitavaid asju. Hinnad olid ka krõbedad, aga kindlasti olid need asjad seal seda väärt. Kellel kingitust vaja, siis sealt leiab kohe kindlasti midagi huvitavat ja avastamisväärset lapsele. Neil on ka oma
e-pood. Ma oleks heameelega nii mõndagi kaasa ostnud, aga pidin kainelt mõtlema, et meil ei ole lihtsalt sellist raha. Isegi mitte mõne odavama asja jaoks. Aga vaadata oli ka lahe ja keegi midagi nõudma ei hakanud.
Lõpuks, kui hakkasime väljapääsu poole liikuma, ma tundsin, kui väsinud ma olen. Oleks heameelega kohe teki alla pugenud. Aga lastel olid veel koolitükid tegemata, nii et kujutasin juba ette, mis triangel kodus veel lahti läheb, enne kui öörahu saab.
Lapsed olid seal keskuses nii ametis igasugu asjadega. Mina siis lasin neil tegutseda ja ise muudkui näksisin kotist kaasa võetud näksimist. Kui auto juurde läksime, läks ahti üks söömise jutt. Et kohe on vaja kuhugile poodi saada ja juua osta. Süüa ka muidugi. Nälg pidi olema. Minul ei olnud ja rahustasin nad maha, et teeme siis peatuse Rõngu ristis ja sealt ostame süüa kohe autos söömiseks. Asi otsusastud. Stig tegi kohe ühe kiire une kuni Rõnguni. Rõngus on minu teada kokku kolm poodi, kõik üksteise lähestikku. Mina eelistan alati Rõngu Pagari poodi, sest seal on häis saiakesi ja alati värske ahjusoe sai-leib. Ja sealne sefiiri tort on ka isuäratav. Seekord torti ei võtnud, saiakesi aga küll ja leiba ka. Valik igasugu pagaritooteid on seal väga hea. Vaesed sealsed elanikud, kellele see kõik igapäevaselt käepärast on. Kuidas nad küll vastu suudavad panna. Ma oleks nagu murumuna, kui Rõngu elanik oleks:D
Arve jällegi üle 20 euro. Meie päeva eelarve oli seega 64 eurot (kütust ei hakkagi arvestama). Ei ole väga hull, kui seda juhtub harva ja lapsed ka midagi nägid peale igapäevase kool-kodu marsuudi. Seepärast ma eriti ei põe, hoiame jälle mujalt kokku. Ja äkki homme lähen jälle kirbuturutama, teenib ka mõned eurod.
Hakkas juba hämaraks minema ja ema juba tundis muret, kuhu me jääme. Tema meie lisaplaane ei teadnud ja Meena oli ta lasteaiast ära toonud enda juurde. Igatsesid meid juba.
Kodus olime enne üheksat ja siis läks õppimise ralliks. Muidugi nääklemised ja Sten vorpis omal veel kõhu täis, kuigi Rõngus ägises täis kõhust. No ok, kasvav laps, aga natuke peaks ikka piiri pidama:)
Eriti lahe oli, et meie kodutee teeääred olid ära niidetud, ilusti ja laialt. Tee kohe avaram, muidu oli tunne, et hakkab vägisi kinni kasvama. Aitäh Aare!
