DIY - lõigu, kleebi, liimi

Täna taas eriline õhtu, kodus ainult Stig ja Sten. Üks neist magab - arvake kes?:D No ja on rumalus võimalust kasutamata jätta ja ka magama keerata. Ei, tegutseda on vaja! Keri natuke Facebook´i ja idee ongi olemas. Seekord selline asi...

Ma olen selline kärsitu ja püsimatu. Tegin säästu variandi, et lihtsalt millegagi tegeleda ja tehnika on selge, rohkem pole vajagi. Oleks võib- olla suuremalt ette võtnud, kui liim kodus oleks. Aga Meena läks liimiga vanaema juurde:D

Liimiga oli selline lugu, et kui me poes käisime, siis Meenal on kombeks õelda, et tema tohib ühe asja valida, mille ma talle siis ostan. Eile valis ta PVA liimi. Kui kassast läbi olime, siis ta veel usutles mind, et ega see mulle liiga kalliks maksma ei läinud. Rahadega on ju nii nagu on - Meena teab täpselt neid asju:) No liim maksis mingi 65 senti, isegi mulle polnud see mingi probleem. Nii ma ütlesingi, et liim polnud kallis ja ma ostsin selle heameelega talle. Siis ma jätkasin...aga see võib mulle VEEL kalliks maksma minna, mis sa sellega kõik korda saata võid. No mäkerdamised ja muud kahjud. Sellepärast ta oma liimiga vanaema juures ongi:D

Mis siis vaja on, et üks roos valmis saada:

Punast paberit, rohelist paberit, liimi, ümmargust vormi, südamekujulist vormi ja kääre.

Arenguruumi veel, ma tean, aga töövahendid peaksid paremad ja stabiilsemad olema.

Sten nakatus ka meisterdamisest ja tegi märkmepaberitest midagi...

Hulgim ideid, kuidas märkmepaberit kasutada, leiad siit.

Meena kurdab

Meena sööb hommikust ja kurdab: "Need lasteaia lapsed peavad mind saksa lapseks, aga ma ei ole ju. Ma olen eesti laps. Nad ei saa sellest aru".

Ma siis selgitan: "Issi on sul sakslane, emme eestlane - järelikult oled sa saksa- eesti laps".

Meena läheb kurjaks: "Ma tahan Tudvat oma issiks. Tema on ilusam, ei joo õlut ja tal ei ole prille".



 

Kassid läinud - hiirtel pidu

Hiired vaevalt veel pidutsema hakata jõudsid, aga kassid olid meil kaks päeva "lennus" või siis jahil. Aga ma ei usu, mis jahil nad olla said, söök kogu aeg ees.

Eile hommikust saati oli meil siin nagu välja surnud ja selline leina meeleolu. Lapsed kooliminnes olid veel kasse näinud ja mina neile süüa viima minnes enam kasse ei näinud. Vaikus. Kutsusin, otsisin. Läksin tuppa ja mõtlesin, et äkki kuskil eemal ja ei kuule. Läksin siis jälle. Söök puutumata, kasse pole. No olgu, õhtuks on ikka tagasi. Ei, täielik vaikus. Siis hakkas juba mure tekkima, et mis küll juhtuda sai. Lasin peast igasugu õudusi läbi - alustades rebastega ja lõpetades kanakullidega. Aga kolm kassi korraga - tundus natukene utoopia.

Hommik algas jällegi kasside kutsumisega. Ei midagi. Ikka veel. Mete oli ikka väga kurb juba. Me kõik. Päev aega hoidsin lehtlal silma peal ja lootsin kasse näha. Lõpuks olime lootus juba maha matnud ja arvasime, et ju mõni metsloom on käinud ja meie kassid on hukka saanud. Kuigi ma polnud mingit võitlemist, kisa ega kära kuulnud. Kassid olid lihtsalt õhku haihtunud. Kurb tunne oli, tühjus. Ei lootnud mina neid enam näha. Kõndisin isegi krundi piiril, et mingitki märki näha, kas karvatutte või mis iganes. Ei midagi. Mete helistas isegi koolist ja uuris, kas kassidest on märki.

Tulen mina täna juba üsna pimedas kodu Meenaga ja lehtla alt kõnnib vastu Kõuts (kollane). Viskasin kotid kohe maha hoovi peale, küsisin toast taskulambi ja jooksin vaatama. Tuli ka teine vastu ja kolmas. Kõik kohal. Söögikarbid tühjaks söödud, elus ja terved:) Rõõmu kui palju. Metel oli pisar silmas lausa. Täielik pinge langus meil kõigil.

Viisime siis uued söögid, sooja piima ja loodame, et nad meid nii ei hirmuta enam:D

 

New in: Tupperware vol.2

Neljapäev hakkab olema see päev, kui Tupperwarest paki saan. Loomulikult ainult siis, kui midagi tellinud olen. Sel korral olen jälle paari asja võrra rikkam (või mõnekümne euro võrra vaesem). Võtan asja nii, et tütred kasvavad ja kuna need on ikka kauakestvad asjad, siis rõõmustavad nemad kunagi nende üle ja tunnevad rõõmu kasutamisest. Mina küll tunneks ja tunnen ka.

Mis siis täna pakis oli mulle...

Esiteks vispel. Mu enda oma on selline pehme ja vetruv (plastmassist), üks odav alternatiiv. Teeb küll oma töö ära, aga mitte nii hästi kui loodan seda Tupperware visplilt (metall otsaga).

Lauapärli sarjast suur kauss (3,5 l). See on selline viisakas kauss, mida kõlbab ka lauale panna. Lisaboonus - on tihedalt sulguva kaanega, ei lase külmikus teiste toiduainete maitset külge võtta. Madala lauapärli kauss on mul juba nädala aega olnud ja olen seda juba kahel korral kasutanud. Lemmik! Loodan, et see suurem saab ka lemmikuks.

Mikrokiust nõudekuivatusrätik. Ikka vaja vahest mõni nõu kiirelt kuivatada. See ei pidavat ära vettima ja imavus on ka hea.

Mikrokiust köögirätik. Vahveltrükis, väga nägus, lausa köögi ehe.

Lisaks soodsa hinnaga salatilusikad, mida saab ka eraldi kasutada.

Vasakpoolne käte jaoks, parempoolne nõude kuivatamaiseks

 

Kahekesi köögis

Täna võtsin lõpuks kätte ja tegin esimese piparkoogitaigna valmis. Kasutasin päris lihtsat retsepti, millest kirjutasin siin. Kätte võtta ja valmis ja ta oligi. Tähtis on, et suhkur, või , hapukoor, jahu ja piparkoogimaitseaine kodust võtta oleks. Eks ma olin juba kõik pikalt ette ära varunud, ootasin ainult, millal tegemise isu peale tuleb. Ja tuligi:D

Stig sai magama ja mõtlesin, et kasutan aega ratsionaalselt. Siirupi sain valmis keeta ja platsis ta jälle oligi. Suur abimees omaarust:) Siirupi keetsin taigna jaoks väga omapärasest vedelikust, vett ei kasutanud. Pool liitrit pihlaka mahla võtsin vee asemel ja keetsin siirupi, nagu retseptis ette nähtud. Ühesõnaga siis "pihlaka piparkoogitainas". Kui olin piparkoogimaitseaine siirupile lisanud ja maitsesin...oi kui hea oli. Piparkoogid on ka kindlasti maitsvad, kirbe pihlaka nüansiga:D Tainas peab nüüd muidugi seisma mõnda aega, enne kui küpsetama saab hakata.

Siin siis pildiseeria "abimehega köögis". Õnneks oli taignakauss raske ja püsis ilusasti laual. Stig lõi igal pool käe külge.

Kõigepealt kõrvetasin 300 g suhkrut ja lisasin ettevaatlikult 0,5 l kuuma pihlakamahla (vett), lisasin 1 kg suhkrut ja keetsin veel 10 minutit.

Lisasin kuumale siirupile 500 g võid ja sulatasin vedelikus.

Järgmisena segasin juurde piparkoogimaitseaine.

Siis 300 g hapukoort enam mitte väga kuumale vedelikule juurde segada. Siin oli mul juba segaja omast käest võtta:)

6 munakollast. Mina eraldasin valgeid kollastest, Stig muudkui segas.

Küpsetuspulbri (4 tl) segasin jahuga ja jahu (2 kg) sõelusin juurde kogu segule. Segasime algul vispliga, siis aga oli puulusika abi vaja.

Iga õige "kokk" maitseb, mis ta kokku segas:)

Valmis!

4,7 kg tainast

Kui nüüd kulu kokku lüüa, siis materjali peale kulus ca. 9 eurot ja 4,7 kg tainast. Igatahes kasulikum on ise teha, kui tainas poest osta!

Pihlakasiirup

Meie peres on praegu pihlaka vaimustus ja käib üks suur pihlakate varumine. Ema tegi FB-is levinud õpetuse järgi juba oma siirupid ära ja andis mekkida. Väga hea oli, isegi ilma lahjendamata - joo nagu likööri. Pigem ikka limpsi mitte joo. Väärt kraamiga peab ikka säästlikult ringi käima. Selline mõnus mõrkjas ja magus kleepekas. Ja kui mõelda, et ka tervislik - kõha ja hingamisteede haiguste vastu, siis miks mitte.  Eile lahjendsin esimest korda veega ka ja väga hea morsijook on. Stig lahmib omale sisse ilma aruta. Loodame, et püsib ka terve tänu sellele:)

Otsustasin siis minagi oma kätega selle siirupi valmistamise läbi teha. Praegu on veel viimane aeg pihlakate korjamiseks. Enne aurutamist soovitatakse pihlakaid sügavkülmas hoida, et mõrusust vähendada. Aga loodame siis selle peale, et öökülmad on selle töö juba ära teinud sel aastal.

Mina oma mõistusega tegin nii...

Marjad koos kobaratega panin aurutajasse. Lasin veega üle ja pesin suurema mustuse maha. Jah, kohe seal samas aurutaja sõelaosas. Pole ekstra mingit jamamist pesuga. Siis panin marjad auruma tavapäraselt, nii nagu aurutajat kasutatakse. Seda teavad vast kõik.

Mahla lasin otse potti, kus keetsin ka siirupi. Enne suhkru lisamist tuleks mahlal eemaldada vaht, nii kaua kui teda tekib. Ja siis suhkur. 1 liitri mahla kohta kilo suhkurt on minu jaoks piisav. Võib ka rohkem panna. Keeta, kuni suhkur kenasti sulanud ja asjal siirupi välimus. Värvus on sellel siirupil kohe eriti ergas ja ilus.

Aurutajast tulev mahl

Valmis siirup

Villisin 330 ml-sse plastpudelisse



Allesjäänud kestad

Mina villisin juba natukene jahtunud siirupi plastikpudelitesse, ise hirmul olles, äkki pudel hakkab sulama. Natukene deformeerus esimene pudel, teistega olin ettevaatlikum. Säilima peaks pihlakas päris hästi. Ongi valmis tervislik ja omapärane siirup, mida külalistele pakkuda pisikesest pitsist likööri pähe:D Lastele saab profülaktika mõttes pakkuda lusikaga kui kõõhasiirupit (pihlaka köharohi).

Allesjäänud kestad võib lindudele anda!

Pihlakatele võib lisada ka arooniaid, lodjapuumarju, et erinevaid maitseid saada ja värvuse variatsioonid tulevad ka erilisemad.

Ema käest küsisin, kus ta 60 aastat oli, et alles nüüd pihlakad avastas. Aga jällegi tänu Facebook´ile, sest seal liigub ikka igasuguseid huvitavaid nippe aegajalt. Natuke on FB siiski elu:)

Külamajas taas elu

Peale tormilist ja viljakat külakoosolekut Lilli Külamajas on hakanud asjad külaeluga paremuse poole liikuma. Külamaja perenaine on siiamaani rivist väljas ja võttis haiguslehe, et oma mõtteid paberile koondada, neid levitada ja mõelda jäerele, kuidas edasi...

Külaelu on aga käima läinud. Moodustatud küla kogu on koos käinud ja tuleviku plaanid paika pannud. Ka minul on au seal kogus olla ja seega saan ka nii nõu kui jõuga abiks olla, et külarahavas oma peredega taas tee külamajja leiaksid ja maja oleks külarahvale alati kättesaadav ja et oleks tunne, et sind oodatakase sinna.

Mõõdunud pühapäeval saigi teoks kokkusaamine ja ühistegemine. Maja oli laste kilkeid taas täis. Kohale oli tulnu ca. 15 suurt ja väikset last pluss veel täiskasvanud inimesed. Süütasime üheskoos küünlad kadunud hingede mälestuseks, rüüpasime Viiri korjatud piparmünditeed ja meisterdasime helkureid Merikese juhendamisel. Kes tahtis sai ristsõnu teha ja värvida. Mina mängisin Aule, Rivo, Steni ja Metega lauamängu. Kaks kasti klotse oli lastele arutamiseks ja mängimiseks.

Poisid vajusid sujuvalt ruumi, kust unustuse hõlma vajunud jõumasinad välja kaevati ja järele prooviti. Huvi nende vastu oli poistel nii suur, et nädala sees lepiti kokku ja mindi taas külamajja. Selles ju asja mõte ongi, et oleks tahtmine taas ja taas külamajja minna, ilma hirmuta.

Meena avastas enda jaoks raamatukogu ja tegi omal algatusel kohe ka ühe raamatulaenutuse. Ja ta oli imestunud, et maksma ei peagi :D Ootab juba, et jälle midagi välja valida, mida talle siis ette loen nädala sees.

Meie küla "õied"

Poisid jõumasinate ruumis

Ema on mul taimedega sina peal ja rookis nii mööda minnes lille ilusaks:)

Jane-Ly andis suurema osa ajast kääridele valu, ikkagi rätsepmeistri lapselaps:)

Merje ja Daisy meisterdavad helkurit

Rõõm oli ka suuri poisse kohal näha:)

Tehakse plaane ja unistatakse

Tee ja küpsise nurk

Ilus vaadata, kui lapsed mängivad

Mina olin sel korral rohkem vaatleja rollis, helkurini ma ei jõudnudki. Ma lihtsalt nautisin kohaletulnud inimesi, seda melu, teed ja laste rahulolu. Ma olin nii pilvedes, et ei saanud isegi aru, kust ilmusid võluväel pirukad, mida Viiri jagama kukkus. Järgmisel päeval alles jõudis minuni, kes selle taga oli.

Ma olen viimasel ajal üldse jube pika taipamisega. Näiteid võib palju tuua, palun arvestada minu eripäraga. Loodame, et ajutise juhmusega on tegu. Täna näiteks istusin diivanil ja suuda otsustada, millest pihta hakata. Tegemist on nii palju ja mina lihtsalt istun ja ootan ei tea mida.

Hakkasin siis saabunud printeri tinte vahetama. Printer on seisnud juba üle aasta ja mina talle hääli enam sisse ei saa. Tuled vilguvad, uus tint sees ja minu mõistus on otsas.

Võtsin siis uue vidina käsile. Kohvimasina puhastamine. Olen ema masinat korra puhastanud juhendi järgi ja lendasin uhkelt peale. Käkitegu ju. Aga no ükski asi juhendis lubatuga ei klappinud ja lõpuks hakkas kõrbe haisu tulema. Hea, et see kupatus õhku ei lennanud. Masin oli juba päris kuum, hais juba üleval, kui lõpuks taipasin rahule asja jätta. Tõmbasin veel voolust ka välja ja lasin jahtuda. Õnneks võtab veel elu sisse, päris p____e ei keeranud. JUHMUS on minu  diagnoos. Peab ikka mehe majja tooma, kes osa kohustusi üle võtaks. Mina enam toime ei tule!

Jutt läks nüüd jälle minu isikliku elu peale. Aga pühapäeval saame taas külamajas kokku ja hakkame sanditama. Enne muidugi mukime ja maskeerume, Alli õpetab kombeid ja siis LOS!
 

Facebook ei ole elu - või siiski?

Väike emotsiooni postitus.

Avastasin just, et järjekordne FB- i sõbralistis olev inimene on mind blokeerinud. See pole esimene juhus. Neid on juba hulgim kogunenud. Varsti polegi enam sõpru :D Jäänud on ainult sutsu üle 300. Natukene kurb, et nii tehakse, hoiataks siis keegi ettegi, et oleks kergem hoop ja teaks põhjust, millega selle ära teeninud olen.

Minu jaoks on Facebook ikkagi elu ja saan kursis olla teiste tegemistega. Pole iial kellegi peale pahane olnud, et liiga palju titepilte, söögipilte, reisipilte jne. Vaatan kõike huviga ja elan kaasa.

See konkreetne FB- i sõber, kes otsustas mind seekord blokkida, on seesama noor inimene, keda suvel oma aiasaadustega kostitasin. Iga heategu saab kord karistatud, on täitsa asjakohane ütlus sel korral. Ja täitsa huvitaks, MIKS?

Loomulikult ei jää elu sellest veel seisma, aga vaesemaks jääb küll. Panin just oma mõtetes kokku väikest pakki tema lastele (üks neist veel sündimata), mis tooks nende ellu natukene rõõmu ja oleks suureks abiks. Nüüd on nagu imelik minna oma abi pakkuma või mida arvate Teie?

Teeks vaatamata sellisele ootamatule käigule siiski pisikese üllatuse ja paneks paki teele. Iseeasi, kui pakk teed prügimäele ei leia. Sellest oleks ütlemata kahju.

Arvamusi, soovitusi?

Millal ta rääkima hakkab?

Sellist küsimust olen ma Stigi sünnist saati kuulnud. Eriti huvitatud sellest  on Mete ja Sten. No mida ma vastata olen osanud. Laps hakkab tavaliselt rääkima 2- aastaselt minu teada. Nii nad siis ongi kannatlikult oodanud ja lõpuks on ka tulemusi.

Stig sai eile 1 a. 9 kuuseks ja igapäevaga tuleb juttu rohkem. Kõik sõnad ta püüab järgi matkida. Ükskõik, mida ma talle räägin, kõik korrutab sõnahaaval järgi. Hästi vahava on see. Mete ja Sten võtavad ta kohe ekstra ette ja teevad talle sõnade kontrolli. Mõni sõna tuleb perfektselt välja, mõni naljakalt. Ja nalja kui palju nii Stigil kui Metel - Stenil. Vaadatakse koos raamatuid ja Stig siis peab asju nimetama. R- täht on tal ka täitsa olemas. Õhtul voodis meeldiba talle oma kehaosi nimetada. Kõik on tal selles vallas selge ja ütleb ilusasti välja nimetused.

Potil käimisega on ka väga hea. Pean ainult ise hoolas olema ja regulaarselt potile teda panema. Kohe teeb ka pissi potti, kui istuma saab ja väga tähtis on poti tühjendamine. Siis aitab tal mul poti WC-sse transportida, ise potist kinni hoides ja valab koos minuga suurde potti. Ja kui ma vahest liiga kiire olen ja kiiresti - kiiresti ise seda teha olen jõudnud, siis on ta pettunud. Aga lepib vähemalt poti õigesse kohta paigutamisega ka. Asjad käivad tal kõik õigetesse kohtadesse ja korda armastab ta ka. Kui kuhugile minek on, siis enne koristatakse ikka enda järelt ära. Raamatud sätib ta alati üksteise peale virna ja vaatab, et kõik kohakuti ikka oleks.

Kodutöödes lööb ta alati meelsasti kaasa. Kui keegi puukorviga tuleb, aimab ta seda nagu õhust ja on kohe abivalmilt ust avamas.

Kaval on ta ka. Kui Mete oma kirjutuslaua tagant lahkub, et abi küsida kodustöödes, siis Stig kasutab seda hetke kiirelt ära ja läheb Mete asju arutama. Kui mõni pliiats käepärast on, tehakse kohe jutid igale poole. Mete päevik on igatahes ka juba ära märgistatud. Ja kappe oleme ka küürinud vildika juttidest juba mitmeid kordi. Sodida talle meeldib.

Sööb ta iseseisvalt, joob ka. Lutipudelid on unustatud ammu. Lutt pole aktuaalne olnudki. On põial ja "anna"(marlilapp). Kui midagi vaja, siis küsib ja teeb ennast arusaadavaks. Kui kuulda ei võeta, teeb kuuldavaks :D

 

Uus tase pakkide saatmisel

Täna oli üks ütlemata raske öö. Esimest ööd proovisin Stigi teise tuppa magama jätta. Oh õudust! Magama minek oli juba natukene harjumatu. Mine suurde külma voodisse. Tavaliselt on Stig juba ees ja tekialuse soojaks kütnud, ei ole see elu nii kõle. Öösel kahe - kolme vahel tõin siiski enda kaissu, et lõpuks rahulikult magada saada ja et meil mõlemil hea soe oleks:)

Nii kui ta häält tegi, oli vaja üles tõusta ja teise tuppa joosta, et äkki hakkab pimedas voodist alla ronima, või äkki on tal külm - teki pealt ära ajanud. Mis magamine see siis nii on, uni kogu aeg segatud. Kui ta minu juures magab, on kõik käe jala juures ja öö möödub ikka kordades rahulikulmalt. Nii palju siis sellest. Täna ma ei hakka üritamagi. Las magab minu juures niikaua kui soovib:D

Seepärast oli ka tänane hommik meil natukene erinev. Saatsin lapsed bussi peale (uksest välja) ja keerasime Stigag uuesti magama. Tavaliselt me nii ei tee. Ei näinud Stig täna oma "Põrsas Peppat" ega mina oma filmi "Dr. Martin". Uni oli magusam. Ja ega sellest elu seisma jää. Ärkasime kella üheteistkümne paiku. Stig vist toimetas juba varem ja siis tuli mingi aeg mulle jälle kaissu - sooja vist. Toas oli 18 soojakraadi.

Ärgates oligi esimene asi tuli pliidi alla. Jaskaril olid eelneval päeval puud kenasti valmis toodud. Nagu jõulud minu jaoks, selline kingitus:D

Ja siis sõitis auto hoovi, mina alles pidzhaamas. Saabus minu eelmisel pühapäeval tellitud pakk Ital - Design´ist. Nii et nädalaga kohal ja otse kodu. Pole paha!

Vaadake siis ise uut taset, kuidas pakke välja saadetakse. Olen oma elus palju pakke saanud, see aga on esmakordne nii "säästlikult" pakitud pakk.

 

Ega pakkimistehnikal viga pole, kokkuhoid ja mul ka soga vähem. Sisu on ka loodetavasti oma raha väärt (ca. 30 eurot) ja lapsed saavad mõne aja nende jalanõudega läbi. Kui räbalaks on käidud, pole kahju ära visata:)

 

Kui nad nüüd jalga ka istuks, silmaga paistavad üsna pisikesed. Kuigi tellisin numbri suuremad, kui tavaliselt jala suurus. See selgub, kui lapsed kodus ja saavad jalga saapad. Lisan siis veel pilte!

 

Nüüd aga on vaja asjalikuks hakata. Külmkapp on tühi, täielikult. Vaja on minna poodi...oh kui jube!

 

TW kauss välja loositud!

Palju õnne oma esimese TW toote puhul. Nagu kommentaarist selgus, pole sul ühtki TW asja. Siin ta nüüd on...

Nagu pildilt näha, võtjaks osutus inimene, kelle e-maili aadress on nani1989@hot.ee!

Võtan Sinuga ühendust, vaatame, kus Sa elad ja lepime kokku, kuidas Sa oma kausi kätte saad.