10 aastat

 

Täna, 10 aastat tagasi, sündis meie perre kolmas laps, tütarlaps, kes sai nimeks Mete-Mari. Ees ootamas oli juba kaks poissi ja minu kindel soov oli kohe peale teise poja sündi uuesti rasedaks jääda, sest ma ei leppinud sellega, et mul polnud tütart. Seega oli see lapsesoov kallutatult ikkagi minu soov ehk ühepoolne kuigi teine pool oli mu soovist teadlik ja me siiski planeerisime seda rasedust koos. Eks ta ei julgenud õelda, et kle lõpeta, mul on oma pere ja ma ei soovi sinuga tegelikult ühtki last :D

Ja arusaadavalt, ilma mingi erilise ampluaata kadus minu toonane nn."elukaaslane", kui olin ca. 6-7 kuud rase. Nii ma siis selle kõik üksi läbi tegin, nagu enamuse oma elu tähtsamatest sündmustest.

Elasin tol ajal veel korteris ja majaost oli kohe-kohe ees. Haiglasse viidi mind kiirabiga ja viimasel minutil jõdsin sünnitustuppa. Lifti ei lubatud soovitatavalt sünnitada, spetsiaalses osakonnas olevat mugavam:D

Vastsündinu strateegilised numbrid

Haiglas - Jaskar oma õekest vaatamas

 

Mete sünniga me arvestamegi seda aega, kui asusime majja elama. Mete oli siis kahe kuune, kui võtmed kätte saime. Nii et siis kevadel saab 10 aastat oma majas elamist.

Mete oli hea ja rahulik laps. Mingit erilist muret temaga ei olnud. Kuna tal oli Steniga väga väike vahe (18 kuud), siis olin ma justkui kaskiute ema. Mähkmed, lutipudelid kõik kahele :D Vahepeal oli nagu konveieri peal tunne. Aga nüüd suurena on nad parimad sõbrad, teevad kõike koos ja neil on lõbus.

Mängivad nii toredasti koos :D

Lasteaeda läks Mete vahetult enne oma teist sünnipäeva. Üsna lasteaia algus aastatel põdes mete kassihaigust ja pidime tema juuksed maha lõikama - nullipeale, et ravi paremini läbi viia. Ja sellest saati pole tema juukseid lõigatud väljaarvatud otsad.

6 aastasena, sõnagi saksa keelt oskamata, jättis Mete eesti lasteaiaga hüvasti. Kolisime paariks aastaks Saksamaale. Mete läks Meenaga koos saksa lasteaeda, et mingigi keelepõhi kiirelt alla saada. Kolme kuu pärast läks ta juba eelkooli, kus toimuski põhiline keeleõpe. Mete oli eeskujulik õpilane ja talle sattus väga hea õpetaja, kes tegi oma tööd südamega. Mete oli keeleõppes väga edukas ja 2012 sügisel alustas ta juba 1. klassis.

Saksa eelkool (Vorschule)

 

1. klass

2012

2014

Ilm - 16.11.2014

Tavaliselt on Mete sünnipäevaks esimene lumi tulnud. Täna ka üsna talvine ilm, küll aga ilma lumeta.

Palju õnne!

Mõned faktid mete kohta...

In: jalgpall, püksid, ujumine, Naksi (tema kaisulammas sünnist saati), pärmitainas, rannad

Out: seelikud-kleidid, meik

Unistused: elama asuda soojale maale (Mallorcale), kuuluda ühte kõvasse jalgpallimeeskonda

Vaikus

Kuidas ma küll armastan vaikust. Hetk tagasi olin ma kindel, et täna postitust teha ei jõua, sest see tundus ilmvõimatu siin triangli keskel.

Nüüd aga, kui kõik on voodites, unejutud loetud ja vaikus majas, tundub asi hoopis roosilisem. Meena veel küsib keset vaikust, kas ma olen kurb. Ei tea, miks ta seda arvab? Loomulikult ei ole, pole põhjust. Kui, siis olen Mete pärast natukene mures. Palavikku tal küll ei ole, aga kurtis valu küljes või siis õigemini nabast vasakul. Kuidagi piimesoole moodi. Eks ta annab märku, kui ikka väga hulluks läheb.

Muidu oli meil täna vahva päev - korstnapühkija käis. Üsna selline komplekside vaba oli teine. Tööd tegi võimalikult puhtalt ja kõik sita koristas enda järelt ära. Mina tõmbasin ainult kergelt märja lapiga strateegilisemad kohad üle. Tuhaimur oli tal kaasas, selle mürinaga ta häiris natukene Mete "Kättemaksu kontori" vaatamist ja kui imur parasjagu seisis, siis päästis ta oma häälepaelad valla ja laulis üle maja vanu häid eesti meloodiaid. On ju kompleksivaba olemisega korstnapühkija? :D Aga kannatasime ära, peaasi, et lõõrid puhtaks said.

"Lõppenud on päevad, mil nii tihti käisid siin...:D"

Ja mina oma elava kujutlusvõimega kujutasin kohe ette, kuudas ta eelmises talus sama kava esitas. Ise ta ütles, et "pulli peab ju saama!" Nõus, miks mitte!

Kui juba päev hämaraks kiskus, otsustasime "eksiga" ühe väljasõidu teha. Lapsed loomulikult ka kaasa, niipalju kui neid parasjagu oli. Mete jäi kodu kaunistama, Meena oli "aias", Stig ja Sten said kaasa. Läksime talveks kasetohtu varuma. Hea leiukoha vihje olin saanud emalt. Tema on staažikas koguja. Kõik varasemad aastad on tema meid varustanud selle väärt tulehakatusega, nüüd on aeg meil ka ennast liigutama hakata. Puhas nauding on värskes õhus midagi nii praktilist teha ja seda koos perega. Kõik olid rahul ja kordame seda kindlasti, sest kasetohtu on puuküttega majapidamises hädasti vaja ja miks mitte üks kotitäis ka jõulukingiks kellegile viia.

Vaalud lausa maas, mine või pressiga pressima

Puhas kuld

Stig kuulatab eemalt kostuvat traktori müra ja pullide muugimist

Herefordid tulid uudistama

Kõigil oma panus

Kogu selle tiheda päevakava juures olen suutnud Stigi ka kuivana hoida kogu päeva. Enne magaminekut käis veel potil ja loodan ta hommikul kuiva mähkmega tabada.

Homne hommik on mõnus, saab ilma äratuseta hakkama ja loodetavasti natukenegi kauem voodis vedeleda. Ja siis on jälle ees tihe kava. Jaskar soovib Valmierasse Deposse minna, et ehitusmaterjali oma "uude kodu" muretseda ja eks mina pean sohver olema. Ega mul aega ei oleks küll, vaja hakata Mete sünnipäevaks ettevalmistusi tegema. Kavatsen ühe "arvestatava" tordi ise valmis teha. Korralikest maamunadest ja mõnusa kreemiga. Neelud käivad juba :) Tordiprits on ainuke asi, mis mulle hirmu valmistab, sest niipalju kui mina seda kasutanud olen, on asi alati nässu keeranud ja olen kreemi tordile lihtsalt "pahteldanud".

Ajan ennast nüüd voodist välja, et paar pilti ka postitusele lisada. Panen arvuti ekstra käima, sest laulvat korstnapühkijat tahaksite ikka näha ju :D

 

Taimetoidu katsetus

Tänu mitmetele vihjetele ja soovitusetele panin täna kokku esimese retsepti oma peast, mis on siis nn. taimetoit. Spetsaiaalselt Meenale :D Loomulikult tegin testiks ühe panni täie ja söötsin eksile sisse. Tema küll kiitis, aga ta kiidabki kõike ja valimatult. Ega ta ei julgegi midagi halvasti õelda mu toidukatsetuste kohta:)

Kasutasin külmutatud porgandikuubikuid, sibulat, riisi, muna, soola ja kurkumit.

Porganditel lasin natukene sulada. Parem variant on loomulikult värsket porgandit kasutada. Purustasin sibulad ja porgandi TW Herb Shopper´it kasutades, mis tegi oma töö kiirelt ja korralikult.

Sibula passeerisin õlis ja lisasin pestud riisi, kuumutasin. Lisasin piisavalt vett, soola ja lasin riisi keema. Hautasin madalal kuumusel kaane all, kuni riis pehme oli.

Segasin kõik ained omavahel, lisasin muna ja maitseained ja oligi tainas valmis. Jällegi tegin märja käega pallikesed, paneerisin riivsaias ja andsin kotleti kuju. Praadisin mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Serveerisin hapukoorega! Mis Meena neist arvab, kuulen õhtul:)

Kes ütles, et toit on kallis?

Kui meil seltskonnas täna küsiti, kes mida süüa teeb, siis minu vastus oli kotletid. Seda kuuldes aga ohhetati, mis sa rikkid kõneled:D On selline ütlemine ja eks see oli naljaga pooleks, nagu kogu see elu siin maa peal:)

Aga miks peaks kotletid kallis söök olema, mida saavad endale ainult rikkad lubada. Ma arvan, et rikkad unistavad ainult sellisest luksusest, mida vaene inimene on sunnitud endale otsast lõpuni ise valmistama, peaaegu. Rikkad ostavad poest valmis tooteid või siis äärmisel juhul poolfabrikaate kulinaaria letist. Mida need sisaldavad, ei tea vast Jumal taevas ka.

Vene ajast on mul hästi meeles, kui ema ostis väga kesisest kulinaarialetist riivsaias paneeritud tooreid kotlette. Kodus lõikas ta need pooleks, nii et ühest ostetud kotletist sai kaks - ikkagi kokkuhoid:) Maitset ma küll ei mäleta enam, aga poolfabrikaadid on küll silme ees ja ehedalt meeles.

Praegu on paras aeg kotlette vorpida, sest konsumis on hakkliha soodushinnaga 1.09 €/ 300 g. Tegin väga umbkaudse arvutuse. Ei arvestanud oma kartult, sibulat, maitseaineid, õli jne. Arvesse läks hakkliha (4 x 300g), muna (2 tk), mille maksumuseks oli ca. 5€. Väljatulek oli ca. 30 kotletti, tüki hinnaks 0,18 €/tk. Kui nüüd sinna juurde keeta poti täis kartult ja teha kotleti praadimis jääkidest kaste, juurde porgandi salat - saaks söönuks päris suur hulk inimesi. Ja söök on väga hea ja kodune. Meie maiustame niisama, sest sööjaid eriti ei ole, ei näe vajadust selliseks suureks ettevõtmiseks. Kui kotletti ei ole, sööme kartulit :D Tegelikult sisaldavad minu tehtud kotletid piisavalt kartulit - 2 in 1.

Nii ma neid teen...

Kõigepealt riivin köögikombainiga ohtralt sibulat ja kartulit.

Maitseaineteks sool, pipar, paprikapulber ja lisan kaks muna (piisab ka ühest)

Nüüd põhiline - kodune hakkliha

Segan korralikult läbi, maitsen, lisan vajadusel soola ja ongi tainas valmis

Pann on mul juba puupliidile kuuma pandud, lisan piisavalt oliiviõli, et kotlettide pealepanemisel pann ikka korralikult säriseks ja kotletid panni külge kinni ei jääks. Piisavalt õli on väga tähtis.

Märja kätega vormin pallid ja siis veeretan riivsaias. Annan kotletile õige vormi. Eelistan alati kotletid valmis vormida, siis jääb ainult praadimine ja pole enam mäkerdamist.

Julguse ja oskuse kotlette tegema hakata sain ma Heim´i kohvikust, kus ma Meenat kandes "padurasedana" leivaraha käisin teenimas. Sellel ajal õppisin ma üldse palju, rohkem kui koolis 3 a. ja 6 kuuga. Igati kasulik aeg oli.

Kui kotletid valmis vorbitud, on aeg kuuma pliidi juurde minna. Pann on mul õnneks võimas - vaja ainult 1,5 pannitäit kuumust vastu pidada :D

Pann mahutab ca. 19 kotletti

Teist panni enam täis ei saa

Minu "home made" kotletid

2 in 1 kotletid - head isu!

Kuna kotletid sisaldavad ohtralt toorest kartulit, peab neid korralikult küpsetama, et sisu tooreks ei jääks. Tulemus on igatahes mahlane ja eriti maitsvad on külmalt. Pole Meena päev täna jälle. Aga nagu paar kommenteerijat soovitasid, siis viskan pilgu peale taimetoidu lehele. Äkki saan teda millegagi üllatada:)

Loodan, et sain teie suud vett jooksma!
 

See õnnetu "liha"

Ma ei saa veel lõpetada. Kirjutan ekstra postituse, sest mure on suur.

Täna Meena oli minuga kuri, miks mina olen talle liha sisse söötnud. Lasteaias olevat kasvatajad õelnud, et pelmeenid on lihast tehtud. Jah, on küll, ei vaidle vastu. Aga kas on vaja seda mainida lapsele, kes liha ei söö. See oli väheseid asju, mida ma suutsin Meenale sisse sööta, et ta natukenegi lihatooteid sööks. Ma vastasin talle alati, et pelmeenid on tehtud pelmeenidest ja ta uskus seda kuni üleeilseni, kui ma talle jälle pelmeene pakkusin. Varem sõi ta neid nii keedetult kui praetult ja ma olin õnnelik. Nüüd aga sõi ainult taigna ümbert ära ja sisu jäi rõõmsalt Stigile.

Veel sööb ta saiakatet ja viinereid, mis on lastepärastes pakkides. Aga siis peab tal ka väga suur nälg olema. Teisi lihatooteid ja kala ta keeldub söömast. Ja nüüd siis kukuvad ära ka pelmeenid.

Kust tal see liha mittesöömine on külge tulnud, mina aru ei saa. Kui me Saksamaale läksime aastal 2011, siis Meena lemmik toit oli sült. Ja siis hakkas vaikselt streik lihaga pihta. Üks ja teine asi enam ei kõlvanud, kuni lõpuks keeldus igasugusest lihast - kalast. Saiakatet Saksamaal ei olnud, seda tõime siis võimalusel Eestist.

Tagatipuks hakkas Meena täna nutma ja ütles, et tema lasteaeda ei lähe, sest kasvatajad sunnivad teda supi seest liha sööma. Ja nutab hüsteeriliselt. Et teda maapeale tagasi tuua, lubasin hommikul kohe helistada ja paluda minu lapsele mitte liha toppida :D

Nüüd on mul vaja hommikul kohe see lubadus ka täita, et mitte oma usaldust Meena silmis kaotada...oeh. Vaene mina!

Nii vähe on õnneks vaja

Lõpuks on õhtu, minu jaoks parim osa päevast. Kui mõnus on lõpuks voodisse maanduda ja kogu päeva väsimus annab igas keharakus tunda.

Täna on hullumeelne päev olnud. Maha on sõidetud 200 km. Jah, mis see siis ära ei ole. On palju elukutseid, kelle töö seisnebki sõitmises. Ja see on üks kuradima raske ja väsitav töö. Eriti, kui sa pead seda tegema päevast päeva. Mina saan homme õnneks puhata, piisas täiesti tänasest.

Täna oli üks õnnelik päev minu eksi elus. Lõpuks sai ta oma auto korralikult tööle ja tema arust kuulub kogu au mulle. Mina sõidutasin teda ainult punktist a punkti b. See oli kogu mu teene. Ta peaks ikka remondimehe jalgu suudlema, kogu au kuulub ju temale.

Et päevale punkt panna, tegime ühise söömaaja kiluleibade ja munaga. Siis aitas ta hajutada laste tähelepanu, võttes pool koormust enda kanda. Ikka õppimise osas. Väga mõnus oli, kui kõike minult ei küsita, sain tegeleda muude asjadega ja Meena sai ka rohkem tähelepanu ja oli seega ka õnnelikuma olemisega kui tavaliselt. Tal on tohutu tähelepanu puudus.

Eile oli ta väga pettunud, kui Metele tee ja võisaia voodisse viisin. Siis tahtis Meena ka kohe haige olla, et vastava teeninduse osaliseks saada. Täna siis tegin talle puuviljasalati ja viisin tema öökapile, et ta ennast ka natukene erilisena tunda saaks, ilma et ta haigeks peaks jääma.

Mete on jätkuvalt palavikus ja tundub, et see nädal ta kooli ei saa. Pühapäeval tähistame tema kümnendat sünnipäeva ja selleks ajaks peaks ta oma põdemistega ühelpool olema. Sünnipäevaks soovib ta pärmitainast, seda räägib ta juba kuid. Ei tea kas ta haigena ka veel tainast huvitatud on :D

Ise olen ma mõelnud talle kinkida uue kümne eurose, mida ta mu rahakotis imetlemas käib. Luges isegi sõnad peale, et ma seda ära ei raiskaks. Olen seda siis hoidnud ja plaanin selle ilusasti ära voltida ja lillekimbu sisse säädida. Loomulikult toimub ka traditsiooniline sünnipäeva reis, mis kuulub ainult sünnipäevalapsele ( ja mulle) koos valitud sihtpunktiga. Mete ettepanek oli Pärnu ja mina lisasin omaltpoolt Apollo kino külastuse koos kohvikuga. Ja eks ta saab siis ka oma 10 € sirgeks lüüa:)

Tegelikult tahtsin kirjutada ka veel oma lugejate tagasisidest. Nagu te märganud olete, siis iga postituse all on võimalik oma emotsiooni loetud postitusest väljendada. Ma oleksin väga tänulik, kui te seda võimalust rohkem kasutaksite. See on mulle ülioluline, ka negatiivne tagasiside. Kui olete linnukese teinud kasti "igav", tähendab see minu jaoks, et olete siiski kohal ja loete, olete sõnumi kätte saanud ja ootate huviga uut postitust, et jälle minu igavat postitust lugeda. See motiveerib. Seega lepime kokku, et kasutage neid nupukesi aktiivsemalt, te teete sellega mulle ülimat rõõmu.

Ma armastan blogimist. See on üks väga mõnus osa minu päevast!

Kui lapsed on haiged....

Sain täna oma printeri tööle. Tegelikult alustasin selle töökorda seadmisega juba 5. novembril. Siis sain tänu Kätriini jagatud linkidele päris mitu sammu edasi. Printer oli üle aastaaja juba seisnud, tindid olid otsas. Nüüd tellisin eBayst uue tindi ja vahetasin ära. Aga kaks punast tuld jäid ikka vilkuma ja arvuti ei olnud printeri tarvis vastavat driverit. Seega pusimist oli palju. Need sain sel päeval korda. Paber jooksis ka printerist läbi, aga ei trükkinud midagi. Jätsin asja sinnapaika.

Kätriini jagatud kasulikud viited:

Probleemi diagnoosimine
Printeri installimine
Printeri installimine - Windowsi spikker
Printimislahendused kontorisse ja kvaliteetne kassettide täitmine
http://www.youtube.com/watch?v=rX_8Sjt56Rg

Täna siis oli selline päev, kus olin valmis uuesti proovima ja närvid olid taastunud eelmisest katsetusest. Piisas printeri juhtme teise USB auku panemine ja asi toimis. Ma olen ikka kannatlik küll ja nii see "edu" tuleb :D

Ja kuna Metel oli õhtul paha olla ja palavik 38.1, jäi ta täna koolist kodu. Tal on ikka ka tohutu pinge peal kooliasjadega. Silmaga kohe näha, kuidas ta pingutab ja siis on nii läbi ja väsinud, kui koolitööd õhtuks tehtud saab. Eks see kurnab ka. Las ta siis ühe päeva taastub kodus ja puhkab.

Sten siis sai täna ülesandeks Meena lasteaeda toimetada. Punnis natukene vastu küll - see ongi tal igas asjas kombeks, aga lõpuks ütles, et on nõus. Ja siis hakkas Meena omakorda kahtlema, kas tema üldse tahab Steniga minna, et Sten hakkab teda kooliteel kiusama. Ma siis seletasin, et on ju uhke lasteada minna, kus suur venna viib. Õhtul lubasime lehed täita, kus on siis plussid ja miinused nii Steni kui Meena vaatenurgast, kuidas keegi ennast üleval pidas. Päris huvitav, kuidas neil läks ja kas nad olid teineteise käitumisega rahul.

Ja et mul nüüd printer töötab, otsisin Metele värvimiseks mandalasi. Mis see eesti keeles tähendab, ei teagi. Kasutan sellisteks otsinguteks alati saksa lehti, see on minu jaoks kuidagi lihtsam. Eks see printer on nuhtluseks ka, sest siis on kõigil vaja igasugust staffi välja trükkima hakata. Kujutan juba, mida Meenal kõik vaja on, kui ta saab teada, et selline võimalus on nüüd jälle olemas. Eks tuleb reeglid kohe paika panna, kellele ja kui palju.

Otsisn veel igasugust meisterdamist ja jõuluteemalist välja, sest tuleval pühapäeval on Külamajas suur jõulukaunistuste tegemine. Siis on koht, kust ideid ammutada.

Mõningad voltimised ja kleepimised http://www.besserbasteln.de/Basteln/Eventbasteln/basteln_weihnachten_und_winter.html

Salvrätist kuuse valmistamine. Loob pühade meeleolu http://www.besserbasteln.de/Servietten%20falten/tannenbaum.html

Jõulu-ja talveteemalist värvimist http://www.besserbasteln.de/ausmalbilder.html#Winter-Weihnachten

Voltimist http://www.besserbasteln.de/origami_falten.html

Kirjapaberid tähtedega, lumehelvestega jne. http://www.besserbasteln.de/briefpapier.html#Weihnachten

Head nokitsemist ja võtke lapsed ka punti!

Päev kirjas

Tänane päev on kenasti kirja saanud. Tehtud sai palju, just selliseid asjaajmise värke.

Väike arusaamatus oli Eesti Energiaga, nimelt näitude teatamisega. Peale üüriliste väljakolimist on näitude võtmine minu rida ja kuna seal sees ei elata, siis tundus kummaline, et arve küündib 300 lähedale. Vahepeal oli täitsa tunne, et arvesti on nässus. Käisid asjamehed kontrollimas, kõik oli korras. Täna siis käisin oma silmaga veel kord näite üle vaatamas ja avastasime, et näidikule jookseb kolm näitu teatud intervalliga. Mina sain seega kirja öise ja kokkuvõtliku näidu, mis ajas päevase tarbimise lakke. Õpetuseks mulle. Aga kõhedaks võttis küll. Nüüd annulleeriti vana arve ja tehti uus, mis on ikka poole normaalsem:D Sellega on nüüd korras.

Vallast sain projekteerimistingimused pööningu väljaehitamiseks, mille saatsin otsejoones ehitajale, kes siis uurib, kuidas ja mida teha edasi projektiga. Järgmine etapp ongi projekt. Jällegi samm edasi.

Viljandis sai käidud ja autojupp ära toodud. See hõõtshoova puks. Vat sellise hinnaga võikski autojupid olla, ca. 6 eurot. Tellisin ära ka õlifiltri. Hinnaks pidi olema 7-8 eurot. No ja kui juba kohapeal olin, uurisin ka hammasrihma hinda. See võttis küll sõnatuks, üle 200 euro. Sellele minu rahakott küll peale ei hakka. Jutt on küll kogu komplektist, aga see kõik on ju vaja vahetada ka, mis ei tundu küll eriti lihtsa töö killast. Seega lükkan edasi.

Loomulikult ei käinud ma linnas üksinda. Eksabikaasaga käisin. Ta on Soomest kodus käimas ja nii me siis oma käike ühendame. Tal ka autoga jamad ja juppe vaja ja tundub, et teda on vaja veel lähipäevil nööriotsas linna vedada.

Aga koos on meil vahva käia. Saab nalja, lööpida ja lihtsalt olla kes ma olen. Aitab mul Stigiga sehkendada, on autojuhiks. Käime söömas. No lihtsal fun.

Stig sai oma esimese isikliku mänguauto, mida ta kiivalt endale hoiab. Sten võib ainult kaugelt seda vaadata. Kui talle läheneda, jookseb ta kõige kaugemasse nurka ja surub autot kõvasti vastu ennast ja hakkab vingu välja ajama. Täitsa huvitav on jälgida. Tal pole ju oma "asjaga" enne mingisugust kogemust olnud.

Reisist väsinuna tulime kodu, tegime tule pliidi alla, jõin ühe hea kohvi ja keerasime
Stigiga magama. Mõnus on vahest lõunauinakut teha. Minust jäi Stig veel magama, kui mina hakkasin lasteaeda Meenale järele ennast sättima. Täna oli ju järjekordne tantsuproov. No seda ei saa küll enam tantsuprooviks nimetada, sest tantsust on asi kaugel. Tehakse tireleid, silda, joostakse, roomatakse - ühesõnaga kõike, mis sellises vanuses lastele lõbu teeb. No ja las nad siis elavad ennast nii välja, peaasi, et rõõmus liikumine käib. Lapsi on küll poole vähemaks jäänud, kui alguses, aga ongi ruumi rohkem. Ja äkki on ka haigusteperiood põhjuseks.

Ja tagasitulles, meie külast läbi sõites jäi silma kahtlane tegevus Külamaja juures. Jällegi oldi tuldud ööpimeduses asju kokku kohmima ja käis usin kompsude vedamine. Uskumatud inimesed, päevavalges ka enam ei julgeta ennast enam näole anda. Nagu "vargad", luusivad pimeduses:D

Ja nüüd see päeva kõige hullem osa. See on õppimise aeg. Kergemad tööd on lastel küll kohe peale kooli tehtud, aga millest nad aru ei saa, need käivad siis järgemööda minu juurest läbi. Vahest on lausa järjekord. Ja muidugi on Meenal ka siis alati palju "õppida" ja pean ka teda õpetama. Siis on muidugi Stig ka valvel. Nii kui keegi oma laua tagant korraks lahkub, on tema kohe platsis N Svõidurõõmsalt. Muudkui ründab igal võimalusel. See kõik on nii närvesööv, ma täitsa kardan juba õhtuid. Telekas meil seisab kogu õhtu ja kõik elu keerleb laste ümber.

Eile õhtul pidin nii ekspromt ühe raamatu läbi lugema, sest muidu ei saanud ma Steni koolitöös lihtsalt aidata. Kuidas ma aitan, kui ma töö sisut aimu ei oma. Nii me siis lõik lõigu haaval lugesime ja siis arutasime jälle tegevuse läbi ja nii poole ööni. Lõpuks lasin ta magama  ja lugesin ise lõpuni, et hommikul talle täielik ülevaade sündmustest anda. Raamat oli "Veel üks Lotte" ja päris loetav raamat. Stenile loomulikult natuke raske lugemine. Ta luges raamatu küll ise juba varem läbi, aga lugemiskontrolli sai kahe. Loeb, aga aru ei saa, millest jutt käib. No aga tänu suurele tööle sai kahest neli:)

Mina olen üsna rahul, polnudki pikka aega juba ühtki raamatut kätte võtnud ja lugenud. Ja täitsa eakohane oli mulle see raamat:D

Nüüd kutsutakse mind logopeedi juurde. Vaja "S" ja "R" selgeks saada. Meena mängib oma lasteaia sündmusi kodus läbi. Kõik tuleb üle elada. Lastega on see elu juba kord nii :)