Tõotab suurpuhastuseks minna...

Eile õhtul, kui ma ka sain maha istuda ja natukene presidendi vastuvõttu vaadata, helises telefon. Halvad uudised Kodutundelt. Sellest siis edaspidi parooliga postituses, kui siin valmis saan.

Sten muideks istus diivanil mu kõrval ja ei suutnud ära imestada, mida seal kätlemise tseremoonial nii väga küll vaadata on. Oi ta oli hädas ja vaevas, et ta teist kanalit vaadata ei saanud. Nii ta siis väänles ja piinles mu kõrval. Aga mul peab ka ju mingi aeg olema, kui mina saan vaadata mida mina tahan. Ma ei tee seda üldsegi tihti. Kolmapäeviti tavaliselt olen "broneerinud" omale aja teleka ette, et rahus "Pealtnägijat" vaadata. Aga ega see ka päris 100%-liselt minu aeg ei ole. Ikka on segamist. Aga mis teha. Nagu mulle tihti õeldakse, kui ma hädaldama kipun, ise olen omale valinud sellise elu.

Vaatasin mõned esimesed kleidid, inimesed ja paarid ära. Kuidagi "kuiv" oli see õhustik sel aastal. Jõhvi kontserdimaja iseenesest oli väga kaasaegne ja moodne, aga need lastepärased dekoratsioonid nagu ei sobinud kogu selle glamuuriga kokku. Seega enne üheksat olin teki all, miski mind teleka ees kinni ei hoidnud. Kuulan edaspidi ühe kõrvaga ja suure huviga järelkajasi, mida peaks piisama nädalaks kindlasti.

Et " Kodutundega" asjad selleks korraks nii olid, siis lohutasin ennast täna pisikese väljasõiduga. Sedapuhku siis minu kaua igatsetud Valmierasse. Olen ammu juba sinna sõitu edasi lükanud. Nüüd sain seda teha täitsa üksi, ilma igasuguste "sabadeta". Tavaliselt on ikka nii, et kui keegi kaasas on, siis on kogu aeg kellapeale minek. Aga noh, ega mulle tänasest päevast ka eriti ei piisanud. Kella neljast hakkas juba kiire ja oli vaja hakata kodu poole liikuma. Polnud saanud Ruhjas veel korralikult ringigi vaatama hakata:D Stig ja Meena olid ju vaja lasteaiast ära tuua ja mina olin sel ajal alles Ruhja vahel. Kui teadvustasin omale, mis kell on, hakkas mul kohe kiire. Ajataju oli täiesti kadunud, niivõrd "vabalt" olin oma päeva võtnud ja nautinud. Valmieras olin juba aegsasti enne kümmet, 6 tundi oli ümber nagu niuhti.

Tegin ühe heateo ka. Võtsin Ruhja külje all hääletajad peale. Eks mul käis peast ikka sada korda enne läbi ka, kas nüüd peatuda või mitte. Lõpuks siiski sai otsustavaks, et hääletajateks olid ema ja laps. Laps nii umbes Meena vanune. Eks see sai ka otsustavaks. Tavaliselt ma nii inimesi peale ei korja. Miks ma ei korja? Sest mul on auto kuhjas oma lapsi alati täis. Harva, kui ma üksi välja kodust saan:D Seega said kaks inimest lihtsal ja kiirelt Valmierasse, sinna kuhu isegi teel olin.

Ma olin natukene pettunud Valmiera kaubamajas. Kui ikka soodukaid ei ole, siis ei kannata sealt midagi osta. Kuradi kallis on kõik. Lindex ilma soodukateta on üsna mõttetu pood. Ei hakka ju pikavarrukaga särgikest Stigile 8 €-ga ostma. Ja muus osas on minu lapsed kõiks sellises suuruses, et armsad tüdrukute riided lõpevad suurusega 122, Meena aga on juba 134/140. Sellele suurusele aga on mood niivõrd imelik, et ei ole midagi ostagi. Nabapluusid ja litritega püksid:D

Stigiga sama lugu. Ostaks mõne riide, aga kõik ostetavad (nunnud) asjad lõpevad suurusega 92. Stig aga juba seal 98/104 suuruse kandis, aga need on liiga mehelikud jälle ja rombakad. Aga ega meil riiete puudust ei ole, paljad me pole. Aga ikka vaatad, äkki on midagi ilusat, soodsat ja VAJALIKKU:D

Meenale sain kaks paari odavaid sukkpükse. Kevad tulemas ja siis on rohkem seelikuga käimist. Kõik olemasolevad sukkpüksid on kas Mete vanad või siis minu ostetud ja liiga napid. Tagumik on kogu aeg paljas. Nüüd sai varuga ostetud ja peaksid kaelaauguni ulatuma:)

3.77€...Depost

Nõusid ma seekord koju ei ostnud. Ei hakanud midagi põrutavat silma lihtsalt. Vaatasin küll pingsalt. Valletta kaubamajja on üks uus pood tekkinud. Sisustusaksessuaaride pood. Seal paistis ka Ikea kaupa olema. Üldiselt aga selline pildiraamid, küünlajalad, hoiukastid ja väike valik igasugust ulmekallist köögikraami. Pipraveski näiteks maksis 45€. Oli vägev küll, aga no hind oli vägevam. Ma ennustan, et järgmine kord, kui ma Vallettasse satun, siis on see pood juba hingusel. Olin ainuke uudistaja seal poes.

Põhilised ostud tegin seega hoopis Drogases. Šampooni nii endale kui Metele ostsin lõpuks ära. Mete peseb nüüd juba mõnda aega oma pikki juukseid iseseisvalt ja et tal kuluba päris ohtrasti nii šampooni kui palsamit, siis sai talle päris isiklik šampoon ostetud. Noor tütarlaps siiski ja vajab ka juba oma isiklikke asju.

Vasakpoolne neutraalne Metele, parempoolne mulle

Ja et kevad on tulemas, siis ostsin suuremas koguses igasuguseid lappe. Niivõrd ilusates värvides olid ja kutsusid kohe ostma. Olen juba ammu omale tahtnud mikrofiibrist paljukiidetud lappe. Nüüd on mul neid igaks tarbeks ja homme hakkan katsetama. Tahvelarvuti oma testisin juba ära ja tegi suurepäraselt oma tööd.

Emale tõin peotäie erinevaid - huvitavaid seemneid. Ehk ta annab mulle ka jälle mõne taime. Ise ma toas mullaga ja ettekasvatamisega mässama ei haka, sel aastal küll mitte. Niigi elame kohvrite otsas ja lükkame külge ees. Tahtsin  niiväga mõne hüatsindi või nartsissi sibula ka osta, et kevadetunnet tuppa tuua, aga kui ma mõtlema hakkasin, milline seapesa meil siin praegu on, siis matsin selle mõtte kohe maha.

Et natukene oma niiõelda "buduaaris" korda luua, siis ostsin sellise asja...

Vähemalt on mingigi motivatsioon ehted korda saada, et patsimummud ja igasugune muu peenike staff omale koha saaks. Tuleb suurem inventuur ja kõik vana ja aegunud leiab tee prügikasti.


Millel ma veel kogu oma päeva jooksul silma peal hoidsin, olid kummikud. Otsin Metele kummikuid. Kohe kui meie kodu tee peaks olema jääst ja lumest sulanud, ei saa siit enam ilma kummikuta välja. Ja siis on Mete ainuvõimalikud koolis käimise jalanõud vanad head kummarid. Tal küll on ühed head, aga need pigistavad ja lähevad edasi Meenale. Aga kuna Mete maitse on üsna kummaline ja roosat mina talle osta ei julge, musta ka ei julge...(no on ju kummaline), siis tegin seekord ainult luuret. Ühed pildistasin üles ka, mis mulle meeldisid ja näitasin talle. Pidid täitsa okeid olema. Eks me peame ühe korra siiski koos minema, jalga proovima, et ikka kindlapeale minek on. Seisma ma küll 20€-seid kummikuid osta ei kavatse.

Hästi lõõgastav päev oli. Sai rahus kõik olemasolevad poed läbi käia, mõelda, kaaluda, paljudele ahvatlustele "ei" õelda ja ühtteist ka jälle koju tassida. Nii ta on paraku.

Post Saksamaalt

Meena sai meil siin eilse päeva sees issilt järjekordse paki (õige tihti hakkab pakke saatma:D) Tegelt oli asi nii, et kui ma tahtsin lihtsalt Meena issi aadressi kasutada, et eBayst sinna Meenale lahe hambatoos tellida, siis oskamatusest mitte kuulata, mida ma soovisin, tellis issi Meenale kohe omal algatusel Lillifeega puidust hambatoosi. Seda kuuldes oli Meena muidugi natukene pettunud. Tema oleks minu valikuga rohkem rahul olnud. Aga kui tegu tehtud, las siis olla. Hambaid saab ju sellleski hoiustada.

Nüüd oli ta selle kätte saanud ja saatis Meenale edasi. Loomulikult ei lugenud see, et ma ütlesin, et nii kiire nüüd ka ei ole. Hambad ju Meenal päris kinni alles. Vahetuma ei hakka seal niipea midagi. Aega oleks olnud.

Pakki oli pandud palju muudki, hambatoos oli pisiasi seal. Jälle palju magusat, mis mind ikka ilgelt vihale ajab. Ja eks Meena issi ka teab seda. Niipalju ta mind tunneb. Ma vahel arvan, et minu vihastamiseks ta neid magusa pakke saadabki. Ma ei kannata, kui Meena arvab, et need on tema maiustused ja siis kõike teised kiunuvad ja nuiavad oma osa. Kõige hullem on Stig. Ega ma eriti nõus ei ole sellega, kui ta peode (pihude?) viisi šokolaadi sisse ajab endale. Ja ega Meenale see ka eriti kasulik ei ole. Õnn on, kui ma vahest õigel ajal jaole saan ja osa maiustusi ära jõuan peita, et siis ķülapeale viia jupi kaupa. Jõulude aeg said küla lapsed suurema osa maiustusi, panin teiste maiustuste sekka ja ära nad söödi.

Siis oli veel pakis saksakeelseid lasteraamatuid, mis Meenal veel maha jäänud oli, pliiatseid ja hobune. Issi aga oli juba vist unustanud, et Meenal juba üks selline sama hobune on olemas. Jääb seega kinkimiseks. Selline vahva issi Meenal:D

Mul on tegelikult pisikene plaan peas, et kui me nüüd Saksamaale reisime, et ma äkki küsiks ööbimisvõimalust siiski Meena issi juures. Hoiaksime hulga raha kokku ja paar ööd kannataksime nii meie ära kui ka võõrustaja - äkki:D Ma luban laamendama mitte hakata ja juhtmeid ka ei puutu:) Aga see on ainult üks tagasihoidlik plaan. Saaks ju lapsed ka issiga ajaliselt rohkem koos olla ja äkki saame isega ilma kahe pisemata mõne väljasõidu teha. Ou, unistada on ikka hea:)

Värvimuutev tass

Ma olen selle ütlemisest juba tüdinenud, aga eks kinkis (ostis) mulle tänase tähtsa päeva puhul värvi muutva tassi. Algul on tass punane ja kui kuum jook sisse valada, hakkavad moodustuma ilusad värvid - pildid...nagu võluväel.

Tass on pärit Selverist ja hinnaga ca. 8 €. Ilus kingitus, midagi pole õelda:)

www.timokeraamika.ee

Coffee to go

Kirjutan ka mõned read oma kiire elu kõrvalt. Ask.fm-is sain küsimuse, kus tuntakse huvi, kuidas minu uus tahvel vastu võeti. Lapsed nagu arvavad, et nad võivad seda suvaliselt võtta ja kasutada. Olen püüdnud küll selgitada, et tuleks ikka küsida ja veel parem, kui mul ka mõni "oma" asi oleks.

Nüüd oleme nii kaugele jõudnud, et kummalisel kombel tullakse ja täidetakse vabatahtlikult minu käske, tehakse kõik antud tööd linnulennult ja vastu vaidlemata. Siis ma juba aiman, kuhu suunas asjad liiguvad - tahetakse arvutisse. Vabanduseks muidugi erinevad koolitööd, mis vajavad interneti kasutust. Võetakse siis tahvel kergleva lendlusega oma tuppa ja tükk aega on vaikus majas. Omavahel ollakse sõbralikud ja oodatakse kannatlikult, kui arvuti vabaks saab. Mina saan üliharva pihta ja siis on ka alati aku tühi. Minu osaks on seega ainult tehnika laadimine.

Stig - tema aga on nii kaval, et kasutab kohe juhust, kui arvuti käeulatuses on. Ta läheb ikka nii hasarti, et raskusi on teda arvuti küljest lahti pookida. Ja siis ta hakkab haledalt nutma, sest siin on ju nii ägedad automängud. Korra sattusin talle isegi peale, kui ta üht mängu juba iseseisvalt alla laadis😀

Pühapäeval käisin abiks külamajas, et Eesti Vabariigi sünnipäeva raames  oleval üritusel abiks olla. Ega ma suurt midagi ei saanudki aidata, seltskonna mõttes aga olin täitsa esindatud. Lapsed saatsin kõik väliüritusele eksiga, ise olime "tüdrukutega" külamajas külmunud ja näljaseid osalejaid ootamas kuuma tee ja hernetambiga.

Erich Krieger on meil ka traditsiooniliselt iga-aastane külaline. Mängib kitarri, laulab, jagab autogramme ja plaate. Stigile muusika väga meeldib ja seepärast veeres ta Erichil kogu aeg jalus ja tatsus muusika taktis kaasa. Lõpuks tõstis Erich ta toolile püsti ja laulis Stigile "Sõbralaulu". Stig oli täiesti kivistunud ootamatust käigust, ainult silmad peas liikusid. Aga pidas vapralt vastu ja pärast võttis vabamalt juba.

Viinaviga aga meie inimestel on täiesti üle piiride juba läinud. Kõnnitakse niinimetatud papist kaanega kohvitassiga ringi nagu õige mees kunagi. Keegi ei oska kahtlustadagi, et kohvi asemel on kangem kraam. Siis istutakse aga autorooli ja loodetakse heale õnnele. Kui hästi läheb, siis kedagi surnuks ei sõideta ja politseile vahele ei jääda. Aga kui nii hästi ei lähe, rikutakse kellegi elu lihtsalt ära. Mõtlemise koht kõigile!

Kui silmad lahti käia, siis on lihtsalt jube, kuidas inimesed ennast hävitavad. Ka naised. Ma ise olen arvutisõltlane ja tean, mida sõltuvus teeb ja tähendab. Aga alkohol on vist sada korda hullem. Sellest püüan mina puutumatuks jääda.

Eks mul on teisi sõltuvusi ka -söömine näiteks. Täna õhtuks on üks suur kausi täis kartulisalatit tehtud, et pidustustega juba pihta hakata varakult. Homme tahaks kindlasti "pingviinide paraadi" vaadata ja sinna juurde iseenesest mõistetavalt ka midagi ampsata.

Valimas käisin ka täna valimisjaoskannas kohapeal ära. Ega mul kindlat kanditaati ei olnud, kabiinis tutvusin nimekirjadega ja siis alles otsustasin. Päris kaua aega läks, et lõpuks valik ühe IRL-i kanditaadi kasuks ära sai tehtud. Tuleb mis tuleb, vaevalt meie valik midagi kardinaalselt siin riigis muudaks.

Ilusat homset pidupäeva kõigile!

Uut minu köögis

Aitäh "eksile" pipraveskite eest. Tegelikult vist aitäh eest ka päris kõike ei saa. Ma lähen sel juhul ikka päris kulukaks. Muudkui tahan üht ja teist. Isegi musta kummiga lina tõi ta mulle Ikeast:D Ülihea meel on mul. Ja need veskid on ka minu köögi uhkused praegu. Eriti tumesinine. Meena täitis pipraga ära ka niipalju kui meil kodus terapipart oli. Järgmine ost toidupoest on kindlasti suurem kogus terapipart ja saaks veskid kaelani täis panna:) Tumesinine jahvatab natukene jämedamalt, pisem puidust aga peenelt. Aitäh, aitäh, aitäh....

Salajutud vol.2

Uus postitus neile, kes on huvitatud kaitstud lugudest ja elavad meile kaasa. Parool on endine!

Edaspidi leiate värsked postitused minu salajuttudest kõrvalolevast blogrollist.

Tegin südame kõvaks...

Peale otsust, et ma ikka jätan vist selle tahvelarvuti asja sinnapaika, läksin mööda poode kolama. Käisin tiiru söömas. Söömisega on Viljandis minu arust natukene kehvasti või ma ei tea neid häid-populaarseid kohti. Pole sellist kohta, kus kõik oleks paigas - interjöör, asukoht, hinnatase ja toidu kvaliteet (tegelikult portsu suurus vist ikka). Esimeseks valikuks oli Viljandi kohvik, sest seda ma tean juba ammusest ajast ja kõik tuttav. Aga oh häda, maksta saab seal ainult sularahas, nii et suutsin omale ainult ühe 2 eurose salati lunastada. Kõht jäi ikka tühjaks. Jalutasin siis edasi ja avastasin üsna käidava koha peal City Lokaali. Tundus hubane. Tellisin omale prae (karbonaad), mahla ja magustoidu. Toit toodi kiirelt lauda. Praad oli isuäratava välimusega, aga minu mõistes see lihatükk küll karbonaadi mõõtu välja ei andnud. Vanasti tähendas karbonaad ikka riivsaias paneeritud kondiga lihatükk. Taldrikul oli aga õhukeseks vasardatud pipra ja soolaga maitsestatud tavaline lihatükk. Võib-olla olen ma millestki valesti aru saanud, aga olin natukene pettunud. Kartult oli ka vähe ja kastet lausa lainetas. Salateid oli näpuotsaga. Hinnaks üle 5 euro. Ei jäänud ma rahule ja arvatavasti tagasi ma sinna enam ei lähe. Eks tuleb jälle uusi kohti katsetada-vaadata.

Peale söömist (kui seda söömkiseks nimetada saab) sõitsin teise linna otsa vanasse heasse Magaziini. Vaatasin nõud üle, ostsin omale puuduolevad 3 lauakatet, Jaskar sai oma sünnipäeva kingi sellest poest ja hunniku Saksa komme ostsin ka.

Tagasi linna sõites läksin Uku Keskusesse. Tako huvitas mind ja sain sealt lastele päris mitu soodsa hinnaga asja...no tõesti soodsa. Pikavarrukaga särke Metele alla 3 euroga. Pole ju paha?

Ja et mulle see tahvelarvuti asi rahu ei andnud, vaatasin, mis seis Experdis nendega on. Naljanumber. Loomulikult olin ma hindadega väga hästi kursis ja Experdis tahavad nad ikka ilgelt kavalad olla. Samsung Galaxy Tab 4 oli seal soodushinnaga 299 EUR-i (tavahind midagi üle 500). Küsisin siis müüjalt, et mis krdi tavahind saab selline olla, üle linna igal pool 299 EUR-i ? Hakkas siis võhik seletama, et vanemad mudelid, ilma 4G-ta ja seepärast on allahinnatud, et kui nad välja tulid, olid ikka sellise kõrge hinnaga. Ma siis mainisin, et on ikka küll 4G võimalusega. Siis hakkas kokutama. Milleks inimesi nii petta? Aga eks igalpool on mingi müstiline "tavahind" ja siis asja õige hind, et ikka muljet jätta, kui soodne kõik paistab:D

Võtsin teadmiseks, tänasin ja sealt sain ka järgneva tõuke, et ma ikkagi lähen veel EMT-sse. Seal on asjadel vähemalt õiged nimetused ja hinnad. Ja selle aja sees oli juba minu favoriit must tahvel ära ostetud. Oli vaid valge. Müügimees, kes minuga tegeles, oli väga sümpaatne. Noorem poiss siiski minu mätta otsast vaadates. Ja väga minu sõbranna mehe moodi - nii olek, jutt, ühesõnaga vaatasin kohe nimesilti rinnas, et äkki tema vend isegi. Aga ei. Väga asjalik töötaja EMT-s:) Aitas mul kaaluda kahe erineva tahvli plusse ja miinuseid ja plussid jäid lõpuks ikka kallima tahvli poolele. Soovitas ka kohe DIIL-i  4G interneti sinna juurde, 13 EUR-i kuu, andmemaht 25 GB ja kaup saigi tehtud. Nüüd olen ma värske Samsung Galaxy Tab S 10.5" (pronks) omanik. Ajaga peab kaasas käima, ka minu vanuses:D

Milleks mulle siis sellist kallist tahvlit vaja läheb? Oma mõtetes oleks mulle see väga hädapärane meie Saksamaa reisi kajastamisel. Minu telefoni võimalused pole lihtsalt nii suured ja on päris piiratud tegelikult. Midagi saab seal teha, aga suure aja- ja närvikuluga. Ja läpakas on üsna tüütu kaasa vedada igale poole. See las olla mul lauaarvuti eest.

Ja ega ma oma tahvli olemasolu lastele eile ei reetnud. Tahaks ikka ise enne sotid selgeks saada, siis võin neile ka näidata. Peavad ikka head närvid olema, et oodata, kuni kodutööd tehtud said, lapsed magama ja siis pimeduse varjus hakkasin oma uut aparaati uurima. Keegi majas aru ei saanud, mis teoksil. Isegi uue asja lõhna ei tuntud:D

Minu pikaaegne unistus täitus ja võtan seda kui oma selle aasta varajast sünnipäevakinki:D Ok, mõne kingi teen kindlasti veel...nagu ikka:)

Miks ma ei suuda otsustada?

Usute või ei usu, aga täna oli üks täiesti minu päev. Viisin lapsed aeda ja põrutasin Viljandi poole. Asja nagu otseselt ei olnudki, aga kuna mul ikka veel vaba raha on ja ma kohe ei saa, kui selline olukord on, siis pidin minema natukene ringi vaatama.

Tegelikult oli mul juba üks ammune unistus, mille tahtsin täna kindlasti ellu viia. Nimelt pidin ma juba eelmisel aastal omale tahvelarvuti ostma. Mul oli juba teada, milline ja oli isegi emt internetipoes ostukorvis see aparaat, kui sain ootamatult Saksamaa advokaadilt 700€- se lõpparve ei millegi eest. Tulemust nagu ei olnud, ainult arved olid alati suured.

Loomulikult prioriteet number 1 oli arve tasuda, tahvelarvuti pidi ootama. Tänasin õnne, et ei suutnud nii kiirelt otsustada ja arve jõudis enne, kui raha hakkama oleksin pannud. Vahest on kasu ka suutmatusest otsustada. Maksin suure vihaga arve ära ja õnneks sai see jama sellega ka lõpu.

Täna ja üldse viimased päevad, on saanud tahvelarvuti aga jälle aktuaalseks teemaks. Peas ma muidugi olen 100 x juba plussid ja miinused endaga läbi arutanud. Kedagi teist ju ei ole, kellega asju arutada. Kaisa käest palusin ka valiku tegemisel abi, kuigi eelmisel aastal oli minu kindel soov Samsung Galaxy Tab S. Kaisa soovitas Galaxy Tab 4- ja.

No ja selle meeletu sooviga ma linna poole sõitsingi, et oma silma ja käega need tahvlid üle vaadata. Ja et ma selline otsustusvõimetu juba olen, siis teepeal panin spontaaselt omale juuksurise aja kirja, et natukene aega võita. Lohutuseks või nii. Lasin juukseid pesta ja otsi käpida, 10€- ga sai ots lahti tehtud. Ise ma muidugi muudkui sisendasin endale kogu aeg, kui ära ma tegelikult olen teeninud juuksuri külastuse. Jube küll mu elu ju. Ja kui ma juba kohapeal olin, lasin kulmud ka korrigeerida ja värvida, aega mul ju oli. Esmest korda sain ka kulmude vahatamst tunda. Eemaldati kõik udemed, mis kulmude läheduses vohasid. 6€ läks mul see lõbu maksma. Aga ma olin selle ära ka ju teeninud:D

Ja oligi aeg sealmaal, et sättisin sammud EMT-sse. Tegin poes tiiru, seisin vitriini ees, vaagisin ja kaalusin ja kõndisin minema. Viskasin veel teistele pakkujatele ka pilgu peale ja viskasin selle hullu plaani peast välja. Liiga suur samm ikkagi minu jaoks. Ja hulga raha.

Jätkub...

Salajutud

Salajutud räägin edaspidi uues kohas.

Kuidas me vastlasõitu tegime

Fotod: M.Schneider

Esimene shoping Aliexpressist

Olen minagi nüüd oma esimesed ostud kuulsast Aliexpressist ära teinud. Olen täna lastega kodune. Meena ja Stig lasteaeda ei läinud, sest ninad ei tunne neil ennast hästi. Ühel tilgub, teisel nahiseb. Nüüd nagu pole enam hullu midagi, aga nad võivad ju päeva kodus ka olla. Homme jälle. Üldsegi ma arvan, et see ninanahin on hoopis sellest, et kodus on meil ahjuküte, lasteaias keskküte ja laste ninad on õhu suhtes tundlikud ja sellest ka sellised nahinad:)

Ja et mul momendil on natukene raha kulutamiseks, siis mõtlesin, et teeks mõned ostud, vajalikud. See mööda poode otsimine pole ka midagi asi ja Aliexpressis on natuke soodsam ka oste teha. Niikuinii enamus kaubanduses on Hiina kaup, nii et vahet pole. Ooteaeg on muidugi pikk, aga ega meil ei põle ka, aega on. On vähemalt, mida oodata:D

Stigile on lasteaeda sandaale vaja. Otsisin välja ja võtsin kohe üsna esimesed. Nahast, eest kinnised, krõpskinnitusega ja tunduvad kerged. Ideaalsed lasteaia jaoks. Hinnaks 12.81 EUR-i. Sellised, tumepruunid.

Meenale tellisin  Tutu seeliku ära lõpuks. Hinnaks 13.25 EUR-i ja ühe pikavarrukaga pluusi lasteaia jaoks hinnaga 5.06 EUR-i.

Jääb nüüd ainult üle loota, et asjad ka õige suurusega said ja kohale ka tulevad!

Nostalgilised vahvlid

Vastlapäev küll, aga kukleid sõime pühapäeval. Täna sööme vahvleid. Juba mitu päeva on isutanud, nüüd sai kätte võetud ja tainas ühe vana kokaraamatu retsepti järgi valmis tehtud. Kohandasin ka retsepti natukene enda järgi.

Jällegi, ei midagi keerulist:

200 g võid
200 g suhkrut
3 muna
3 kl piima
vanilliini
300 g jahu

Või vahustada suhkruga, lisada munad. Vahustada. Segada juurde jahu ja vanilliin. Vedeldada tainas piimaga.

Vahvlimasin tasub sooja panna enne taigna tegemist, siis on paras kuumus juba käes, kui küpsetamiseks läheb.

Prügimäelt päästetud raamat:)

Täis "vanakooli" retsepte

Stig askeldab

Nagu näha, läheb Stigil lasteaias üllatavalt hästi. Ei mingeid probleeme ja tagasilööki veel. Täna oli mul natukene aega ringi vaadata ja tegin ka paar pilti Stigi esimestest kunstiteostest.

Ja eile sain üllatuse osaliseks. Vedelesime Stigiga voodis. Tema imes oma põialt, mina lugesin. Äkki hakkas tema laulma "Sepapoisse". Teate küll, see laste laul "Sepapoisid, sepapoisid...". Minult ta seda laulu kuulnud ei ole. Minu repertuaaris seda pole siiani olnud. Nüüd muidugi on:D Aga ju see siis on laul lasteaiast. Väga muljetavaldav oli:) Laps areneb silmnähtavalt.

Ja ei mingit nuttu ega mossitamist lasteaeda minemisel. Hommikul käib hoopis peale, millal me liigutama hakkame ennast ja lasteaeda sõidame. Täna tegi isegi taa-taa rõõmsalt ja läks tädidega rühma:) Oi ma olen rahul, kui laps on rahul. Mida muud paremat veel tahta!

Mesiliisi eelarvamus

Eile, ilusal sõbrapäeval, avastasin, et üks blogija Liis, keda ma enne üldse lugenud ei olnud, on minust pisikese arvamusloo kirja pannud. Pisuke tunnustus minu jaoks, aitäh mõistmise eest:D

Lugu siin.

Kuklid, kuklid, kuklid...

Mainisin küll, et lähen täna vaatama, kuidas vastlakuklid valmivad ja äkki õpin midagi uut juurde. Ikkagi teised tegijad ka kohal ja eks igaüks teeb asju isemoodi. Välja tuli aga nii, et taina tegime tiimitööna duubeldades. Mina tegin ees, Eneli teises kausis järgi. Ja meil tuli esimese ühise tööna päris hea tainas, mis ongi ju kõige alus ja et kuklid ikka õnnestuks. Ei olnudki midagi hullu, kui kahekesi üle 70 (ei teagi, kui palju neid kukleid lõpuks sai) kukli valmis vormida. Tuli täitsa selline tunne, et võiks ju kodus ka teha. Vahukoore ja moosi kord tuleb homme, nii et valmis kukleid mul näidata veel ei ole. Ja olen väga põnevil, kuidas Eneli selle vahukoore sinna vahele "keerab". Ma pole veel ise kreemipritsiga eriti suur sõber, sellest ka selline huvi. Tahaks ka juba lendleva kergusega torte ja värke kaunistada:D Ok, esialgu oleks hea, kui ma midagigi normaalset pritsist välja suudaksin pigistada, mis ei näeks välja nagu pläkerdis.

Et täna sõbrapäev on (või oli), tuli meie üllatuseks V. suure-suure tordiga. Karp oli suur. Meie rõõm ka suur, et saab torti süüa. Karbis oli aga üllatuseks kuulsa tordimeistri Urmas Jalakas´e eksklusiivne meistriteos.V. on selline lahe inimene, kes ei tule kunagi tühja käega. "Tüdrukutele" tõi ta veel lisaks magusale hunniku ilusaid hilpe ja Stig sai endale elu esimesed Crocs soojavoodriga saapad ja muud ilusat kraami. Igati suureks abiks jälle, et kevad muretult mööda saata:) Ja ei olnud ta ka Stigi sünnipäeva unustanud, mis on küll juba kaugel seljataga. Minu arust väga armas, kui nii meeles peetakse.

Päev oli väsitav ja kirju. Stig tubli mees aitas isegi emmel saapad jalast ära. Koju jõudes jäi üle ainult tühjad potid kokku korjata ja mustad nõud pesta. Söök oli kõik nahka pandud. Ei tasu ikka nii head sööki teha:D Midagi uut teha ka ei viitsi enam. Sööme, mida veel leidub. Piim on ka vist otsas ja hommikukohvi on seega nahkas:D Õnneks sain eksämmalt kausi sülti. Selle panime kamba peale kohe nahka. Abiks ikka. Hoian lapsed homseni näljas, ja siis tahaks nähe, kes hernesuppi ei söö. Homme vastlasõidule minek ja hernesupp, mis minu lastele niiväga mokkamööda ei ole. Isu niivõrd täis söödud:D

Täisteenendus kodus mul:)

Vannielevant

Lapsel rõõmu kui palju

Stig teeb Meenat, Meena Aulet ja nii need õhtud meil mööduvad kontste peal:)

Puidest ma enam ei räägi. Teil on juba "kopp" ees sellest igapäevastest puideteemalistest postitustest. See töö on lõpetatud ja unustatud tänasega.Tublid vanemad mul, kes minu lapsed ka töö juurde meelitasid ja tööle rakendasid. Puukuuri ma veel ise saanud ei ole, et imetleda neid ilusaid riitu, aga teen seda homme. Ja luban, et siis tuleb veel viimane pilt...kui tohib:D

Tänaseks kõik. Homme jälle tihe päev.