Metsas piknikul

Täna lasteaiast kodu poole sõites ei saanud ma vastu panna kiusatusele teha üks kiirvisiit metsa. Eks mul oli ikka teada ka kuhu ja millisesse metsa ja mõtlesin tõesti vaid kiirelt pilgu peale visata laste kõrvalt.

Vaatepilt oli nii imeline ja marju (pohli) on metsas kõvasti. Vastupididelt varasele hommikule oli metsaalune kuiv, päike siras, õhk oli mõnusalt soe, pilkane vaikus ja mõnus sügisene õhkkond.

Pakkisin lapsed kiiresti autosse tagasi ja ütlesin neile kohe ära, et viin neid koju, võtan ämbri ja tulen metsa tagasi - ilma nendeta. Kus siis läks kisakoor lahti. Ei jää nad juba nii lihtsalt minust maha.

Ei jäänud muud üle, kui kodust värskelt küpsetatud kringel kaasa pakkida, pudel vett võtta, joonistustarbed ja lapsed jälle autosse. Miks mitte siis lastega see imeilus õhtupoolik veeta.

Teostatud leid Pinterestist

Mulle meeldib aegajalt kolada Pinterest'is ja täna kui ma seda jälle harrastasin, leidsin kohe esilehelt idee, mis viis mind otsejoones kööki ja pani mind kohe pärmitainast tegema. Ja siin on tulemus...

Minu looming

Idee Pinterestist

Kuna ma niisama saia küpsetada ei soovinud, panin vahele kaneelisuhkrut. Seda ikka miju majapidamisest leiab - ikka ja alati. Meelsamini oleks muidugi sinki ja juustu vahele keeranud, aga mida pole seda pole. Peale tegin kakaost ja võist glasuuri.

Päike on taas väljas

Tundub, et minu madalseis läks seekord kiirelt mööda. Lapsed lähevad särasilmil lasteaeda. Stig on nüüdseks sisseelanud lasteaia ellu, ei mingit nuttu rühma uksel.

Ei heiduta mind isegi eilse postituse paar sapist kommentaari, kus arvatakse, et ma "ulun" mingil põhjusel. Ei, ma ei "ulu", olen õnnelik selle üle, mis mul on...näiteks meie teine korrus.

Kui ma seal aegajalt käin...noh koristamas näiteks, siis olen ma üdini tänulik, et me osutusime väljavalituks ja niivõrd suure abi osaliseks saime. 4 päeva ja meie kõige suurem mure ja samas ka laste unistus sai lahenduse. Aga mis ma ikka heietan sellega ja meie olemasoleva trepi kohta ei ütle ma ühtki halba sõna. See muutub ajapikku vaid vaid armsamaks ja on mõnusasti sisse käidud juba.

Telefoniarve muutus ka tänu minu eilesele postitusele kohe poole väiksemaks. See polnud küll eesmärgiks, aga "eksi"silmad avanesid. Tal polnud aimugi, et mina ka tema arvet maksan, kui ta minuga ühes paketis on. See on see, kui inimesel pole ülevaadet oma arvetest ja rahaprobleemi ei ole. Ta vabandas ette ja taha ja tundis häbi. 

Mina sellest suurt numbrit ei teinud, sest tõesti ta on mind aidanud igal sammul ja mitte vähe. Mis see arve siis maksta ei oleks iga kuu, justkui järelmaks mulle saadud abi eest. Aga "eks" arvas siiski, et ta kompenseerib kõik ja aitamine on siiski ekstra asi ja peab ka olema.

Huvilistele kirjutan natukene lahti oma igakuist arvet. 

Võtan juulikuu. 

Tahvli internett on mul 13€ kuus, Metel ja Stenil on internett telefonis 2,96€, Jaskaril 4,13€. Lisaks meie perele on paketis ka minu ema, kes käis juulis välismaal ja sel põhjusel on tal arve ligi 6€ (tavaliselt 0,40€, temal netti ei ole). Eksil oli juulis arve 57,24€. Minu telefonis on internett kuutasuga 7,06€. Diil8 kuutasu on ca. 8€. See annab meile tasuta kõned, sõnumid, kõigile kuuele, väljaarvatud välismaal.

Võib-olla on mulle natuke liiga palju lubatud? No et tahvlis nett ja telefonis, aga lapsed saavad seda ka vastavalt vajadusele kasutada, nii et selles ma probleemi ei näe.

Eile pidin ma minema siiski ka toidupoodi, vaatamata meie kitsastele oludele. Läksin juppi vorsti kartulisalati tarvis ostma, poest välja tulin aga kotitäie söögiga. Kui ma juba poes olin, oli vaja ka piima osta, paar sepikut, kõige pisem majonees, sooduses olevaid strogonovi ribasid, kassikonserv ja wc-paberit. Kõik vajalikud asjad ja 16€ oligi läinud. Mete nurus veel ühe jäätise. Kui ma tavaliselt lasen tal ise valida, siis sel korral pidi ta leppima Säästu jäätisega, mida ta vägagi kiitis.

Piimaga oli vahva lugu. Võtsime mööda minnes ka posti postkastist. Mis posti nüüd, aga reklaamlehe Konsumi soodukatega. Mete siis loeb tee peal, et piim on ka sooduses. Ma siis seletasin, et see on kangem piim ka (3,5%), meie ostame 2,5%-list. Mete jaoks oli see täitsa uus uudis ja ta siis küsis, kas selles on siis alkoholi ka:D Päris eluvõõras laps mul, aga küll me õpime:)

Mete on mul nüüd juba paar korda kaasas olnud, kui ma pisematele õhtul lasteaeda järgi lähen. See on justkui kvaliteetaeg meil, see sõiduaeg. Siis saame me maailmaasju arutada ilma segajateta. 

Eile läks jutt kiusamise peale. Koolis on õde-venda, keda kiputakse kiusama ja seda pidid tegema isegi kuuendikud. Ma siis püüdsin uurida, miks neid lapsi kiusatakse. Minu oma lapsed on/olid ka kiusajad, kuigi sellel PIDI nüüd lõpp olema. Kiusatakse sellepärast, et nad pidid kammimata olema ja otse voodist tulnud. Mida iganes see siis tähendab. Räämas ühesõnaga. Ja selliseid lapsi hakatakse tõrjuma.

Mida saavad siin lapsevanemad ära teha, et nende lapsed teistele hambusse ei jääks?Lapsed teadupärast võivad  väga julmad olla. Hoolitsege oma laste eest. Vett ja pesemisvahendeid ikka peaks kodus olema ja kui olete omale lapsed muretsenud, leidke neile AEGA, et neil oleks igapäevane elemntaarne hügieengi tagatud ja puhtad riided seljas. See on suur asi, et mitte teiste, pahatahtlike laste tähelepanu äratada. 

Mina muidugi lugesin omalt poolt loengu Metele, kui halvasti need lapsed ennast tunda võivad ja millise tundega nad peavad iga päev kooli tulema, kui koolis ootab neid selline suhtumine kaasõpilaste poolt. Nemad ju pole milleski süüdi. Pigem on see vanemate tegemata töö ja sellega tehakse oma lastele karuteene. Mõelge sellele.

Vaatame, mis täna teemaks tuleb. 

Mina lähen nüüd oma laste katki rebitud riideid lappima, et nad koolis vähe kabedamad välja näeks.

Tasuta lõunaid pole olemas

Ettevaatust, ma hakkan nüüd halama. Ma ei vaja mingit kaastunnet, aga tahan lihtsalt kirja panna, mis mul õelda on. Küll ma ülejäänuga ajapikku ise jälle toime tulen.

Meil on tulemas suht raske ja keeruline kuu. Mitte meil, aga minul. Olin üsna optimistlik, kui pidin siin viimased päevad hasartselt laveerima, et rahaga tänaseni toime tulla. Sai ju kõvasti laristatud reisil olles. Mitte et ma nüüd ilma aruta oleks tühjale tähjale kulutanud, aga kui sul on lapsed ja ees on ka kooliminek, siis paratamatult on suuremad kulud.

Igatahes reisilt tagasi jõudes oli mul hinge taga veel ca.100 eurot. Päris hea tulemus ju iseenesest:D Sain sellega kenasti toime...reisi Tartusse, reisi Pärnusse, lastele sisejalanõud. Eile olin ma juba rahatu. Isegi auto oli kütusest tühi, pidin teisest autost Kirbuturu asjad välja tõstma, et sealne kütus ka lasteia vahet maha sõita.

Õnneks oli täna juba lasteraha päev. Tavaliselt ma ei vaata summat, sest seealati niikuinii üks, 460 eurot. Täna millegipäerast soovisin kinnitust, et mul ikka see rahasumma olemas on. Aga nagu iga aasta, septembris on see ju alati väiksem, kui sul peres on 18 aastane õppiv laps. See oli mul peast täitsa läinud. Summa oli sedajagu ka väiksem, minul 340 eurot...120 eurot vähem. Paras hoop meie eelarvele.

Maksin kohe ära elektri (ca. 50€) ja telefoniarve (117€). Alles on meil elamiseks ca. 170 eurot. Päris kohutav. Püüan poest võimalikult suure kaarega mööda käia ja koduste vahenditega toime tulla. Õnneks saavad lapsed koolis/lasteaias põhitoidu, kodus püüame piskuga toime tulla.

Paningi potitäie koorega kartulit pliidile. Tuli on pudega all, saab toa soojaks ja söögi ka valmis. Tegelikult kütsin täna esimest korda ka ahju, et toad mõnusalt soojad oleks ja pesu ka kuivatada saaks.

Tegelikult on ilmad ka päris masendavad kogu selle muu jama keskel. Katsu siis normaalseks jääda. Televisioonis ja raadios on muudkui pagulased ja korruptsioon, nüüd sekka ka korvpalli. Masendus muudkui süveneb.

Eile algas "Kodutunde" hooaeg, mida ma loomulikult ka vaatasin. Eilse naise saatus on nii jube, et minul ei tohiks küll midagi vinguda olla. Jääb ainult rõõmustada imeilusa elamise üle, mille ta tänu Kodutundele ja headele inimestele sai. Natuke kurb oli lugeda FB-ist sapiseid kommentaare, kus taaskord püüti materdada Kodutunde meeskonda. Kibestunud inimesed.

Eks meiegi ootame veel oma treppi, mis oli ettenähtud. Ükspäev, kui lastel bussi vastus käisin, ütlesin, et mul on teile üllatus. Nendel oli esimene pakkumine kohe, kas Kodutunde poolt on meie trepp kohal. Ei ole. Olid hoopis kassipojad.

Ei möödu nädalat, kui nad ei küsi, millal trepp tuleb. Ja eks teisedki küsivad, kes sellest teadlikud on. Mina kehitan vaid õlgu, nüüdseks olen lootuse juba kaotanud. Rõõmustame selle üle, mis meil on. Saame üles ronitud ka ajutist treppi mööda. Mul lihtsalt ei ole südant, et võtta telefon ja helistada Sandrile ja küsida. Kasvõi niipaljutki, et kuulda oma kõrvaga, et trepiga läks seekord kahjuks nii, et seda ei tulegi. Varemalt ta ikka helistas ja uuris, kas trepifirma on juba ühendust võtnud, nüüd on aga kõik vaikne juba alates viimasest filmimisest meie juures.

Sain nüüd osa koormast siia postitusse poetatud ja lähen oma eluga edasi. Ise ma olenkiitnud, kui lahe on vähesega toime tulla, tekib lausa hasart. Olen põnevil:D

Filmielamus: "Pahupidi"

Meie laste lemmik tegelane Kurbus

Tänu ühele heale inimesele, kes arvas, et meie pere peaks kindlasti seda filmi vaatama minema, sai meile osaks ühine perekeskne kinoskäik.

Valisime omale sobiva aja välja ja piletid saadeti mugavalt e-mailile. Meie asi oli ainult kohale minna ja filmielamus saada. Koosseis oli järgmine: Sten, Mete, Meena ja mina. Stig jäi lasteaeda ja vanaema viis ta sealt peale tööd enda juurde.

Enne kino ostsin kõigile pisikesed popkornid (a' 2.80) ja igaüks valis omale ka joogi. Käib ikkagi kinovaatamise juutde, arvaku teised, mis tahavad. Olen nimelt kuulnud, et mõnele pidi jubedalt närvidele käima, kui kinos süüakse. Mind see ei häiri, nii läbi mu närvid veel ei ole.

Filmiks oli kogupere 3D animatsioon "Pahupidi", mis oli puhtas eesti keeles ja mind kõitsid veel filmis kõlanud laulud. Oli ka üks ehmatav koht, kui kõik võpatasid üksmeelselt, vulkaan tõusis ookeanist:D

Mind oli hoiatatud, et võtaksin ka midagi pisarate kuivatamiseks kaasa, et lõpp pidi vesiseks minema. Minu imestuseks vesistasin ma juba enne pealkirja ekraanile ilmumist, niivõrd liigutav oli see algus minu jaoks. Eks omad mälestused tulid meelde.

Filmi keskel jällegi hakkasin ma hirmu surma ees tundma. Mind on surm alati kohutanud, et mis siis küll saab, kui mind enam ei ole. Mitte et mind kegi nüüd nii hirmsalt igatseks, aga noh, et mis jube tunne see on, kui mind ei ole enam. LõPP. See on hirmsaim asi maailmas ja vahest ma selle peale õudusega mõtlen. Selle filmi ajal meenus see mulle jälle ja see oli kohutav.

Minu lastele film meeldis ja kui ma alguses kartsin, et Meena võib- olla kõike ei mõista ja talle jääb äkki film natukene arusaamatuks, siis minu kahtlused hajusid varsti. Ta vaatas huviga ja elas filmile kaasa. Ja kui me eile raamatukogus käisime, siis hetkega oli tal raamat leitud. Kuidas ta seda tegi, ma ei tea, aga ta tuli, raamat "Pahupidi" näpus. Nüüd me siis seda loeme õhtuti veel filmile lisaks.

Kel vähegi võimalik, soovitan filmi koos lastega vaatama minna, elamus on garanteeritud!

Mee-jogurtitort pistaatsiatega

Lõpuks teile siis üks versioon tordist, mille tegin ka külapäeva koogivõistlusele. Selle tordi tegin Meepäeva raames toimuvale meetoitude degusteerimisele. Seega improviseerisin jälle kõvasti. See ongi selline tort, et saab marjad asendada vastavalt hooajale. Algne versioon on värskete maasikatega.

Ja ma leian peale pikka kaalumist, et kirja panen ka algversiooni. Iga üks siis ise asendab mida iganes oma soovi järgi. Sel korral asendasin mina marjad ja suhkru jogurtikreemis puhtalt meega. Marjamassi suhkrukogusega sama lugu. Suhkru asemele sai mesi.

Biskviidi tegin vanakooli retsepti järgi (10 muna, valged - kollased eraldi, 10 spl suhkrut, 10 spl jahu, munakollased tugevaks vahuks suhkruga, lisasin jahu ja segasin õrnalt juurde 10 tugevaks vahuks vahustatud munavalget).

Lõikasin põhja kaks korda noaga õrnalt läbi ja sain kolm põhja.

Marjadeks võtsin sel korral maasikvaarikad ja sügavkülmast. Purustasin saumiksriga, lisasin mee.

Marjapüree (500g) panin kastruli ja lasin keema. Lisasin Rote Grütze pulbri, mida ma ekstra Saksamaalt kaasa tõin. Eelmine kord kasutasin häda sunnil poest istetud kisselli pulbrit (vaarikamaitseline), mis ajas ka asja ära..

Ühe paki (40g) pulbrit lahustan 6 spl veega ja lisan marjapüürele. Lasen püree keema ja keedan 1 minut.

Asetan esimese kihi biskviiti tordirõnga sisse ja valan marjamassi biskviidi peale. Katan teise biskviidipõhjaga ja panen külmkappi.

Siis võtan 6 zelatinilehte, mida tõin samuti kaasa Saksamaalt, sest siit meie lähikaubandusest mul neid leida ei õnnestunud. Panen lehed külma vette pehmenema.

Samal ajal mõõdan välja 150 g maitsestamata jogurtit, lisan 250 g vedelat mett, segan.

Pehmenenud zelatiinilehed pigistan kuivaks ja panen kastruli ja kuumutan vedelaks. Vedelale zelatiinile lisan silma järgi sortsu jogurtit ja segan. Lisan jogurti-mee massile, jälle segan. Vahustan 100 g vahukoort ja segan jogurti massile.

Võtan külmkapist pooleioleva tordi ja valan järgmise kihi biskviidile - jogurti - meemassi.

Asetan peale viimase biskviidipõhja ja läheb see kõik 2 tunniks külma.

Peale 2 tunni möödumist võib hakata vahukoorega tegelema. Seda oleks vaja 400 g pluss pakk vaniljesuhkrut ja vahustada tugevaks vahuks, et tekiks tipud. Ettevaatust! Võiks ei tohi mikserdada.

Eelnev võtta tordirõngast välja ja katta ühtlaselt vahukoorega.

Kaunistada marjadega ja omal soovil ülejäänud vahukoorega.

Originaal retsept

Vaja läheb:

4 muna
200 g suhkrut
3 pakki vaniljesuhkrut
näpuotsatäis soola
50g tärklist
100 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
1,25 kgmaasikaid
1 pakk Rote Grütze pulbrit (vaarikamaitseline)
6 lehte valget zelatiini
150 g koorest maitsestamata jogurtit
4 spl sidrunimahla
500 g vahukoort
20 g pistaatsia pähkli puru

Töö käik:

1. Munad eraldada. Munavalge tugevaks vahuks vahustada, lisada 100 g suhkrut ja pakk vaniljesuhkrut, natukene soola. Lisada munakollased. Jahu ja küpsetuspulber omavahel ühendada ja samuti juurde segada.

Tainas valada küpsetuspaberiga kaetud vormi (○26cm), küpsetada 175 °C juures 20-25 minutit. Biskviitpõhi võtta välja vormist ja lasta jahtuda.

2. 750 g maasikaid püreestada. Põhi kaks korda läbi lõigata. 500 g püreed 50g suhkruga segada. Rote Grütze pulber 6 spl veega lahustada. Püree keema lasta, lahustatud pulbrisegu juurde valadaja ca. 1 minut keeda lasta. Tordirõngas biskviitpõhja ümber asetada ja maasikamass peale laotada ühtlaselt. Teine põhi peale asetada ja külma tõsta.

3. Zelatiin külmas vees pehmeneda lasta. Jogurt, sidrunimahl, ülejääk püreest, 50 g suhkrut ja pakk vaniljesuhkrut segada. 100 g vahukoort vahustada. Zelatiin veest välja pigistada ja sulatada. 3-4 spl jogurtiga segada. Ülejäänud jogurtile lisada. Külma panna. Vahukoor jogurti massile segada. Mass jällegi biskviitpõhjale valada ja katta järgmise põhjaga. Panna külma 2-ks tunniks.

4. Pistaatsiad peenikeseks jahvatada. Tort vormist välja võtta. 400 g vahukoort paki 8vaniljesuhkruga vahustada. Tort ringiratast koorega määrida. Ca. tunniks külmkappi asetada.Tordi äär pistaatsiatega katta. Ülejäänud maasikad poolitada. Tort kaunistada.

Üks idee lapse sünnipäevaks

Käisime täna Meenaga Meepäeval ja kohtasime seal sellist toredat noort neidu, kes tegi tüdrukutele punutisi. Et Meenal olid täna veel juuksed kammimata ja nii või naa oleks üks kena soeng ära kulunud, tegin pisikese väljamineku (5€) ja Meena võetigi ette. Valisime piltidelt soengu välja ja Meena soovis veel lisaks paar EXTRAT, nagu alati ja töö võis alata.

Ma siis tegin juttu ja uurisin natukene maad. Minu rõõmuks käib seesama neiu Põlvast kokkuleppel ka laste sünnipäevadel. Ta võtab kaasa ka oma sõbranna, kes siis teeb punutisi ja tema on lisaks punutistele meister ka näomaalingute tegemises.

Väga lahe oleks ju kutsuda ca. 10 last sünnipäevale, kus neid ootavad ees punutiste tegija ja näomaalija. Selline lõbu pidi maksma minema minu puhul (vahemaid arvestades) ca. 50 - 60 eurot arvestades ca. 10 sünnipäevalisega.

Ma kujutan ette, et see oleks iga pisikese tüdruku unistus, tulla sünnipäevale ja lahkuda ilusa soengu ja näomaalinguga. Minul tekkis küll huvi.

Tegemist on Birgit Truusiga, kellega saab lähemalt kokku leppida FB-is või telefonil +372 55 83 883. Neiu koduleht on siin.

Minu imestuseks oli Meena soengu tegemisel väga vagusi ja kannatlik, nii et tegu peab olema väga hea tegijaga.

Kulgeme...

Kirjutan ka kiirelt mõned read. Meil on majas nii harjumatu vaikus, et peaks nagu juhust kasutama.

Metel on sõbranna külas (jääb ööseks) ja nüüd vaatavad kõik koos sõbralikult mingit DVD-d üleval oma toas. Nii võiks tihemini olla, siis eksisteerivad meie lapsed ka paremini koos.

Ise ma olin väljas kuni pimedani. Tuli selline tuhin peale, et vean sibulad varju alla. Ilm pidavat jälle vihmaseks minema. Aga Sten tubli poiss kakkus mul sibulad päeval vao peale kuivama ja kahju oleks, kui hommikul ladistaks ja kõik märjaks sajaks. Sel aastal on taas tohutult ilusad sibulad. Üks asi ka, mida on lihtne kasvatada...kui mitte õelda, et kasvab lausa ise. Maha panek on ka lihtne ja rohida lausa lust. Ja mis põhiline. Poe sibulaga ei anna võrreldagi. Olin sunnitud suvel korra poest sibulat ostma ja kui leebelt õelda, siis see rikkus mu toidu maitse ära. No pole see, mis ise kasvatatul.

Sten tähtsat ülesannet täitmas

Homme, kui ilm kannatab, on Metel ka oma osa sibula kasvatuses. Tema ära vedada jäävad pealsed. Talle kindlasti meeldib see töö:D

Mis siis veel. Meenal oli täna esimene lasteaia päev sel õppeaastal. Saime ka lõpuks aega minna. Reede on tavaliselt mänguasja päev, nii et ses suhtes oli kõik parimas korras. Meenal oli uus mänguasi ja polnud küsimustki, mis kaasa saab. Ta oli juba ammu enne teisi hommikul üleval ja ootas, kui minema hakatakse. Pool seitse ei saanud ta aru, miks me juba minema ei hakka.

Meena Avanti minifestivalil Elsa lossi vastu võtmas
Foto: FB

Stigiga on natukene teised lood. Tema ei tahtnud voodist välja tulla. Kui tuligi lõpuks, siis varsti ütles, et tema tahab veel teki all olla. Eks ta kasutas venitamistaktikat, sest ta on natukene tõrges lasteaia vastu. Ikkagi terve suvi on kodus emme sabas oldud ja nüüd äkki viiakse kuhugile ja jäetakse terveks päevaks maha.

Eks ta meil suure keelitamise ja meelitamisega praegu läheb ja hommikul jääb ta minust maha nuttes. Aga kui uks sulgub, on varsti rahulik ja päev mõõdub rõõmsalt. Tahab harjumist. Täna lasteaiast tulles lubas tema, 2-aastane, et järgmine kord ta enam ei nuta ja läheb ilusasti rühma. No eks näis, kas see lubadus ka vett peab:D

Lasteaias tahab Stig iseseisev olla ja ise riietuda

Kes FB-is minu tegemisi jälgivad, teavad juba, et meie loomapere ka suurenes tänasega. Minu lemmik tegevus on praegu igal võimalusel lehtla all istuda ja imetleda looma pühendumist. Ei ole kerge istuda suurema osa ajast, lapsed rõtissi otsas, liikumatult, ilma söömata. Ni ma siis katsungi Muuriku elu natukene kergemaks teha - ulatan talle süüa, tõstan teda tesele küljele, silitan (nurrumasin töötab tal täiega), pakun vett ja nii see aeg lendab.

Enda suuremast projektist kirjutan homme, kui konkurentsi enam karta ei ole.

Seniks aga ilusat nädalavahetust!