Uus päev, uued tuuled

Kasutan aega ratsionaalselt ja teen teie rõõmuks ühe postituse. Kes mind FB-is jälgivad (SIIN), teavad juba, et täna alustati uue toa remondiga - elutoa käes on järg. Kui mul algselt oli plaanis vaid laminaat maha panna ja seinad sirgeks teha, siis pisukesel konsulteerimisel lähedastema inimestega jõudsime konsensuseni, et kui teha, siis ikka korralikult ehk siis ikkagi koos soojustusega.

Saigi hommikul ehitajale plaanist teada antud ja läbirääkimised olid edukad. Mis seal tegelikult mitteedukat olla saabki. Tööd on ju ikka vaja inimestel ja mis viga siin meie juures ehitada. Ühe toa näol asi juba käpas ka ja mina jäin kvaliteediga väga rahule.

Nii siis tulebki jälle minna ehitusmaterjalide järgi, et saaks ka põrand nii nagu kord ja kohus, soojustatud ja tasaseks. Algse plaani kohaselt oleks vanale linoleumile lihtsalt isevalguv segu peale valatud ja laminaat sinna peale laotatud. Natuke nagu kahju. Nüüd saab põrand aga soojustatud, peale 18mm OSB plaat ja siis alles laminaat. Loomulikult saavad ka seinad korda. Osaliselt puhastati palkseina välja, välisseina saab vill ja kips ja loodetavasti taas imekaunis tapeet:D

Magamistoa tapeet sai küll superluks. Kuna viimistlus jäi minu õlgadele (et ikka raha säästa), siis ehitaja tapeeti enne ei näinud, kui täna hommikul. Ja sealt kõlas küll täiesti kuuldav ahhetus. Ega keegi pole veel tapeedi valikut laitnudki, kui aus olla, vaid kiidusõnad.

Pilk uude tuppa (mitte originaalversioon)

Isegi krohvitud osa töötlemise osas olid ehitajad üllatunud ja tulemusega väga rahul. Kasutasime seal struktuurvärvi, mille kandsin peale pahtlilabidaga ja töötlesime täitsa tavalise õueharjaga (jutiliseks) ja värvisime üle dekoratiivvärviga (metall effekt).

Ega see värvide valimine poes lihtne ei ole. Saab küll müüjatelt nõu küsida, aga kui sa ikka nii remondikauge inimene oled, siis müüjatel on päris häda selliste klientidega. Mingi aimu me poes juba saime, kuidas mida kasutada, aga töökäigus selgus ikkagi midagi muud ja nüüd oleme sammuvõrra targemad jälle. Sein sai igatahes oma töötluse ja loodetavasti kogu see kirju-mirju ka kokku sobib mingil viisil lõpuks.

Suureks abiks oli mulle kodumail käimas olnud eks. Ma ei tea, mida ma ilma temata teinud oleks. Esiteks oli tapeetimisel juba esimese paani paika saamisega tükk tegemist. Kaks päeva tapeetisime. Mina olin rohkem seltsiks, nagu ikka. Põrandaliistudega alustas Jaskar. Mööblit aitasid vedada kõik vähegi tugevamad, kes silmapiirile ilmusid. Lae värvimise ja pragude täitmisega alustas eks. See töö on vaja nüüd meie poolt lõpule viia, kui akrüüli juurde saame. Loodan Jaskari peale, kes on parajalt pikk ja tundus, et ta sai selle tööga hakkama küll.

Kui vuugitud ja värvitud, saab paigaldada ka laeliistuks ettenähtud köie. Selle tarbeks on jällegi vaja poest õiged naelapüstoli naelad osta. Paras väljakutse mulle jälle.

Lõpetuseks siis niipalju, et kui kõik see toredus lõpuks valmis saab, olen ma arvatavasti laostunud ja võlgades. Aga asi on seda väärt. Kes ei tahaks ilusas soojas kodus elada.

Arvake ära, kes nüüd pidevalt minu toas sohval istuvad. Kes muud, kui minu lapsed. Meelispaik neil momendil. Õnneks täna õhtul võttis ema nad enda juurde kaasa, kõik kolm, telekat vaatama. Meil ju televiisorit tänase seisuga enam ei ole mõneks ajaks. Stig on palavikus ja sehkendab siin minu kõrval voodis. Karm vaheaeg lastel.

Tänane ainukene atraktsioon oli sibitraktor, mida ma isegi koos lastega huviga uudistasin. Saime enne talve oma virtsakaevud tühjaks ja traktorist ei olnud kade ka lastele kõike pikalt laialt seletamast pluss veel soovijatele traktorisõit. Normaalne ju maalastele:D

Mina hakkan nüüd vaikust nautima ja raamatukogust kaasa antud Evelin Ilvese "Kirjut" sirvima. Mul on kahtlane tunne, et mind ei huvita tema jutt eriti, aga mine tea...

Superostud

Kuigi ma väga tahaks juba oma tuba teile tutvustada, siis kahjuks pean kurbusega tõdema, et ei saa seda niipea teha. Homme võetakse käsile teine tuba ja kuna tuba peab tühi olema, siis osaliselt tuleb minu tuppa mitte ettenähtud mööblit hoiule. Elan edasi ikka nagu kolikambris. Rõõmustav on ainult see, et soojustatud kolikambris.

Aga näitan paari lahedat ostu, mis ma viimastel päevadel teinud olen. Olen juba ammu igatsenud oma kööki ümmargust lauda. Ja nüüd on mul see olemas. Olen liitunud ühe vanakraami grupiga FB-is ja aegajalt ma ikka vaatan, mida müüki paisatakse. Reedel üks vana (antiikne lausa) laud sinna ilmuski. Hind tundus mõistlik. Ainuke probleem oli, et keegi oli lubanud juba enne mind seda vaatama minna. Olin järjekorras teine ühesõnaga. Aga nagu alati, ega paljud ju oma sõna ei pea. Nii ka see esimene ostja enam ühendust ei võtnud ja laud oli peaaegu nagu minu.

Järele oli vaja sõita Võhmasse, mida tegin koos emaga. Sealt skoorisime omale veel hunniku punutisi (korve) ja olime jällegi ülirahul. Korvid on mul põhiliselt ema juures, kuna meil on siin hullumaja ja krooniline ruumipuudus. Ühe kirstulaadse korvi  vedasin aga koju küll.

Vanaemaaegne laud hinnaga 50€

Hunnik korve hinnaga 30€

Espakist leidsin ideaalse ukselingi oma vanale uksele. Ideaalis ma nii seda linki ette kujutasingi tegelikult.

Ukselink Espakist hinnaga 11.70€, kliendikaardiga -10%

Sellised asjad siis. Meil jätkub siin töiselt, tegemist on palju ja jätkub jõuludeni.

Remont vol. 2

Pisikene ülevaade tehtud töödest. Kips on seinas, aknalauad on paigas, pahteldused tehtud, põrand maas.

Kahjuks on mingi jama liistudega. Laminaadil soovitatakse 10 mm seinast varu jätta, aga sel juhul on liistud liiga peenikesed ja laminaadi ja liistu vahele jääb kole praoke, mis ei tohiks nii olla. On vaja laiemad liistud vaadata ja kronsteinid pidid ka valed olema. Ega ma neid oma peaga ei valinud, poest pakuti need kaasa koos põrandaga...nii et ma ei tea. Kas suudan homme valed asjad tagastada ja õiged detailid saada.

Teha on vaja veel seinte ja aknalaudade lihvimine, aknapõskede värvimine, aknalaudade lakkimine-lihvimine vaheldumisi, et siledad lauad saada. Siis on vaja seinad enne tapeetimist AquaStopiga üle teha, ahju juurest väike osa seina krohvivõrguga katta ja töödelda, siis uks ja võib tapeetima hakata.

Täna käis "Kodutunde" Aleks ja temaga tuleb meil ka pisikene projekt, mis peaks meie kodu mõnusamaks muutma. Sellest aga siis, kui asjad juba niikaugel on.

Erakordne laupäev

Eilne päev oli meie peres nii aktiivne, et täna on kõik otsustanud aja maha võtta - vaikival nõusolekul. Meil on siin erakordselt rahulik.

Mina olin hommikul laupäevale ebatavaliselt üsna vara üleval, enne kaheksat. Harjumus, ei oska enam pikemalt magada. Eks mind natukene võluvad ka sellised hetked, kui saan üksi, vaikuses, oma hommikukohvi juua, kui kõik teised alles magavad. Vahest olen vaikusest nii lummatud, et ei märka raadiotki mängima panna. Ega need hetked kaua tavaliselt ei kesta. Varsti tuleb keegi unisena kobistades trepist alla. Heal juhul see "keegi" on Meena ja ta kerib ennast teleka ette kerra, et hommikusi multikaid vaadata. Järgmine "unetu" on tavaliselt Stig. Teised lapsed suvatsevad õnneks mõne hetke kauem magada.

Täna olin ma nii näljane, et panin isegi pudru enne keema, kui kohvi kallale asusin. Oli kohe isu neljaviljapudru järele maasikamoosiga. Loomulikult ei keetnud ma ainult endale putru, ikka teistele ka - viis taldrikut täitsin täna pudruga, et hilisematel ärkajatel ka ikka ports kindlustatud oleks.

Täna ma midagi kasulikku teinud ei ole. Isegi pesukorv eile masinast välja võetud pesuga seisab hoovi peal ja pole mitte kedagi, kes selle pesu kuivama riputaks. Väljas on nii jäine, et ma ei näe mingit mõtet seda pesu seal kuivatada. Isegi korvis kuivab kiiremini  vast:D Aga ei...katsun ikka enne pimedat midagi välja mõelda. Tark oleks ikkagi toas mingi nurk leida, kuhu pesurest üles panna. Ega meil siin enam mingit vaba nurka naljalt ei leia. Kõik on kuhjas. Võimalus on remondis olevasse tuppa oma laager üles panna. Esmaspäevaks, kui ehitus pihta hakkab, löön platsi jälle puhtaks, nagu poleks midagi olnudki:)

Nii me siin siis kulgemegi. Stig on otsustanud täna ennast korralikult välja magada töisest nädalast. Teeb oma lõunaund juba ma ei tea mitu tundi. Mul on plaan teda hakata harjutama oma voodiga, sest no minu 120 cm lai madrats/voodi (praegu madrats) hakkab meile kahele kitsaks jääma. Mina olen alla võtnud, järelikult Stig on ikkagi kasvanud.

Nii ta siis praegu magabki lõunaund täitsa omaette voodis, kus tegelikult tema koht olema peakski. Väike soojendus õhtuks. Ega tal üksi magamisega probleemi ei ole. Turvalisuse pärast lihtsalt on nii kujunenud, et ta magab parem minu juures. Tema voodi asub toas, kus on trepp ja mine tea, mis tal öösel pähe võib tulla. Aga kuna ma ka niikuinii praegu magan üleval ja kõik on silma ja kontrolli all, siis oleks paras hetk ta omaette panna. Täna ongi esimene öö, kui Sten magab oma ametlikus voodis pennide peal, Stig omaette ja mina kohe siinsamas lähedal madratsil.

Muideks, Sten viskas mu omast toast juba üleeile viisakalt välja. Õnneks ma midagi ise tegema ei pidanud. Õhtul, kui magama mineku aeg oli, oli madrats juba tüdrukute tuppa  veetud ja asi otsustatud ühepoolselt. Ma arvan, et Stenile käis närvidele see, kui ma öösel Stigi pissitan ja ta pisipoti sorinat kuulama pidi. Aga ma ei hakka ju öösel unise peaga järsust trepist laps süles wc-sse jooksma. Mugavam ja ohutum on hommikul piss ära transportida.

Aga pole viga. Pole mul siin tüdrukute toas häda midagi. Õhtul loeme juttu ja rahu majas. Täna siis äkki ilma Stigiga võitlemiseta isegi. Ma pean igal öösel tema asju taga otsima. Küll on tal padi maha kukkunud, küll kaisurätt kadunud, küll on vaja tekki peale panna.

Eile olin ma nii väsinud, et õhtujutu lugemine jäi ka ära. Tegin Meenale küll ettepaneku, et kas paneme puzzlet kokku ja jätame jutu ära, aga tema oli sellele kohe vastu. Jutt pidi liiga huvitav olema. Juhtus aga nii, et ei toimunud ei üht ega teist.

Käisime lastega (Mete ja Sten) eile kooli tõrvikute jooksul. Võtsime kõik osa. Mete ja Sten esindasid klassi, mina olin sel aastal lasteaia võistkonnas. Eelmine aasta osales Lilli küla ka, aga tundus, et sel aastal ei olnud piisavalt entusiastlikke inimesi, kes asja veaks. Ma ise ka ennast enam pakkuda eriti ei julge, mine tea...Õnneks Meena rühma kasvataja tegi ettepaneku nende võitkonnaga liituda, mis oli päris tore. Ega ma mingi ülimjooksja nüüd ka ei ole, aga augu täiteks väga hea:D Eesmärk oli õpetajate võiskonnale ära teha, selle ma ka saavutasime. Järgmine aasta võiks siiski Lilli ka kohal olla.

Eilne päev oli veel selle poolest eriline, et meie küla oli väisama tulnud korstnapühkija...kusjuures atesteeritud ja sertifikaatidega, mida uued seadused nõuavad. Ülitähtis siiski ju, et asjad korras ja puhtad oleks, kui on ikkagi ahjuküte. Ja kes meist trahvi tahaks saada, kui kontrollid tulevad:) Minul on tänu külamaja juhatajale ja Jaskarile (tema juhatas kodus vägesid, kui meie jooksmas olime) nüüd asi korras, paber käes ja vaja veel vaid 40 eurot teenuse eest ära maksta.

Mina alustasin täna käsitöö tegemisega. Sain vist Metelt pisiku, kui ta oma koolitööd tegi (heegeldas mobiilikotti) ja ma pidin teda pidevalt aitama, et tal asi seelikuks kätte ei lähe. Mulle Mete vanuses väga meeldis heegeldada, isegi nii väga, et edaspidi mingis klassis oli mul üks veerand käsitöö "2". Kahjuks ma ei mäleta, miks. Ju ma siis õpetaja "lemmik" olin. Metet aidates tundus mulle, et päris mõnus on heegeldada.

Kolasin natukene Pinterestis (teen seda viimasel ajal iga päev) ja uurisin päevatekke. Siis viskas ette ühe heegeldatud motiivi mustri (LINK) ja mõtlesin, miks mitte järgi proovida. Lõnga sain Mete käest, nii et häda sunnil on värv sel korral selline nagu ta on. Mis edasi saab, ma ei tea. Arvatavasti on vaja poodi minna ja midagi sobivamat tooni juurde osta ja tundubki, et ma hakkasin päevatekki heegeldama. Arvestasin isegi välja, et minu voodile on vaja 7x10 motiivi...see on õudustäratavad 70 lappi. Ma ei tea, kas ma suudan selle projekti ka lõpuni viia.

Selline rahulik päev meil. Mete ja Meena vaatavad vahetustega telekat, et mitte kakelda pidevalt, kes mida vaadata tahab. Kui Meena telekat vaatab, on Mete minule seltsiks, kui Mete teleka ees istub, tegeleb Meena oma lemmik puzzle kallal. Sai talle siin mingi aeg Frozen'i  6+ puzzle ostetud ja siiani pole ta seda üksi kokku pannud, ikka kas minu või Mete abiga. Täna sai ta sellega ise hakkama. Puhkas vahepeal ja pani aga edasi. Ikkagi 100 juppi:)

Meena rääkis mulle, et lasteaias üks tema rühma laps oli õelnud, et Elsa on tittedele. Meena oli sellepärast päris õnnetu ja tuli mulle oma muret kurtma. Mete aga kuulis seda ja astus kohe Meena kaitseks välja (seda juba naljalt ei juhtu) ja ütles, et neil koolis fännavad 3. klassi lapsedki Elsat, et ärgu Meena kurvastagu ja teiste arvamusest ennast kõigutada lasku. Fännaku aga edasi oma lemmiktegelasi. Mina omalpoolt lisasin, et see pole küll Meena probleem, kui keegi nii arvab. Pigem ikka arvaja probleem.

Muideks, ma olen ise ka Elsa fänn. Natuke hirmutav, aga kui me oma suvelõpu ringreisil olime, siis ma ostsin kokku kõikvõmalikku Elsa staffi. Kuskile poodi sain, siis lasin silmadega kohe kaubast üle, et kas midagigi Elsa teemalist on. Ma tean, et see on kindlapeale minek ja Meena rõõmustab iga Elsa asja üle, olgu ta siis mis tahes. Nii meil ongi kodus päris hulga asju juba kogunenud ja rõõmu on neist kui palju. Stig on meil ka Elsa fänn muideks, rohkem Olafi poole pealt.

Sten tegi meil täna aga rekordi. Luges raamatu läbi. Eile luges 11 lehte ja täna ülejäänu. Midagi sellist pole enne juhtunud. Aga ta kiidab taevani raamatut, mis tal koolis kohustuslik pidi olema. Raamat oli nii huvitav tema jaoks, et luges selle jutiga lihtsalt läbi. Nii et siit ka raamatu soovitus 12-aastastele poistele.

Ma küsisin Stenilt, kas ta loeb sama autori teised raamatud ka läbi, et kindlasti on need ka huvitavad, aga ta arvas, et peaks ikka kohustuslikule kirjandusele pihta panema. Aga ma mõtlen, et kui raamatukokku jälle lähen, siis toon talle siiski ühe raamatu samalt autorilt, äkki nakatab tedagi raamatu pisik. Mulle see väga meeldiks.

Remont vol. 1

Hakkan siis tasapisi kirja panema, mis ja kuidas.

Mõte mingist remondist on mul peas olnud juba pikka aega. Ma polnud mitte sugugi rahul oma toa põrandaga. Ei soojapidavuse ega ka kattega, mis oli selle 10 aastaga päris räsitud olukorras (pvc kate). Esialgu arvasingi, et kui saaks laminaadigi maha, oleks juba kraad parem. Aga natukene kahju oleks olnud ära vajunud ja külmale põrandale selline kulutus teha. Kui teha, siis juba natukene rohkem ja kui finantsid ka rohkem lubavad. Seega on remont alati edasi lükkunud ja paremaid aegu oodanud.

Aastast 2014 jaanuar on tiksunud meile iga kuu pisikene summa kontole ja nüüdseks oli seda kogunenud juba päris arvestatav kogus. Et raha kuidagi kasulikumalt investeerida ja mitte niisama jumal teab mida osta, saigi teoks plaan mõned toad korda teha lasta. Minu tuba põhjalikumalt, Jaskari ja elutoas mitte nii põhjalikult, aga siiski piisavalt (põrandaid seal soojustada ei jõua).

Alustasin FB-is pisikese kuulutusega, peale mida võttis minuga ühendust vaid 1 huviline, kes oli nõus objekti üle vaatama ja oma "jah" või "ei" sõna ütlema. Õnneks sain hinnapakkumise, kus olid kõik minu soovid kirjas, mis töid teostada oleks vaja ja summa jäi täitsa mõistlikkuse piiridesse ja sobis minu eelarvesse.

30. septembril oli brigaad peal ja alustati minu toaga (14 m2), kust lõhuti vana põrand välja. Selleks kulus pool päeva.

Reedel oli juba minu arvates mõnusam päev - vaja oli minna materjali shoppama. Selleks valisime Depo ehitusmaterjalide poe Valmieras. Oleks ma seda teadnud, et see nii lõbus ei olegi, poleks ma nii vaimustuses olnud. Õnneks oli abivägi kaasas ja transport oli meil ka väga mugav - mahukas kaubik. Ja mis kõige lahedam, mind pandi rooli. Ma polnud kunagi nii suure masinaga veel sõitnud. Aga väga mõnus oli, kui natukene harjuda olin saanud. Väga asjakohane käeharjutus enne bussijuhilubade tegemist. Et polegi nii hirmus nagu ma esiti arvanud olin.

Nüüd ma toon huvilistele välja mõned hinnanäited, et te saaksite aru, kui soodne on sellist ehituskraami Depos shoppamas käia. Alustan kipsplaadist. Alguses hakkasid mehed koormasse tõstma 6 eurost plaati. Kui peaaegu 30 plaati autos oli, siis märkasid nad kohe endi seljataga plaati, mis sobis mõõtudelt paremini ja hind oli 4 euro kanti. Kuna neil juba soe sees oli, siis tõsteti ilma pikema vaidlemiseta vale plaat uuesti maha ja uus kogus õigemat plaati autosse. Kujutate ette ise, milline hull töö see oli. Aga kui pea ei lõika, lõikavad jalad :D

Kipsplaat mõõduga 1200x2600x12,5mm maksis 4,29€/plaat

OSB plaat mõõduga 2500x1250x18 maksis 14,59€/plaat

Muud asjad olid pudi-padi, mida ma siin välja tooma ei hakka, sest ma ei taipa nendest asjadest eriti palju - kruvid, kaabel, aknalauad, lükandukse süsteem, tsement jne.

Olime hommikul vara poes ja minema pääsesime me oma tavaariga sealt alles kella ühe paiku. Kusjuures me poe teise otsa üldse ei jõudnudki. Päris kurnav oli ja jalad lõid all tuld. Aga põhimaterjal sai muretsetud ja esmaspäeval võis töö pihta hakata.

Eelnevalt olime emaga juba pisikese shopingu tuuri Depos ära teinud. Kui oli juba enamvähem selge, et ehituseks meil siin läheb, siis ma ei saanud vastu panna kiusatusele esimesed kõige olulisemad asjad ära muretseda, millest meil jõud ja mõistus üle käis.

Valisime välja suure surma peale laminaadi. Tundub esmalt lihtne ülesanne, aga kui valik on suur, kujutlusvõime puudub ja hinnad on seinast seina, siis on see paras peavalu. Lõpuks tegime omale asja lihtsaks ja võtsime kõiki kolme tuppa ühesuguse plaadi. Hinnas võitsime ka, kui ostsime korraga 30 m2. Depo hinnapoliitika:)

Sealne töötaja oli nii lahke ja abivalmis, et arvestas välja ka sobiva koguse liiste ja ütles meile, mitu rulli alusmatti vaja läheb. Sellega saigi kõige olulisem materjal ilusama kodu heaks muretsetud ja tagasiteed enam ei olnud.

Tänaseks on põrand soojustatud penoga (penoplast), mille sain ema käest.

Kuna see oli üsna õhuke (50-nene), siis pandi seda kaks kihti. Selle peale läks paks (18mm) OSB plaat.

Järgmisena puhastati üks pisike osa seinast (sise) krohvist ja sealt tuli välja ilus ja stiilne palksein. Ülejäänud seintele tehti sõrestik, soojustati 100-se villaga, peale läheb kips. Vaheuks minu ja Jaskari toaga pannakse samuti kinni ja kaeti villaga (isolatsiooniks). Aknad saavad uued põsed ja mõnusalt laiad puidust aknalauad.

Praegu momendil pannakse kipsi seina. Sellest juba edaspidi.

Pinterestis on mõnus võimalus oma ideed ühte kohta koguda ja ma näitaksingi teile, mida ma oma magamistoa tarbeks kokku kogunud olen (LINK)

Kui midagi nii vaimustab

Ma siin üsna hiljuti kiitsin üht raamatut, laste oma (LINK). Oli tõesti mõnus lugemine ja lapsed kuulasid suure huviga. Ma olin meeldivalt üllatunud, et aastal 2015 kirjutatud raamat mind köita suudab. On ju justkui teada, et kõik, mis oli vanasti, oli hästi ja hea ja tänapäeval on kõik enamasti kräpp ja pelgalt raha pärast tehtud.

Igatahes lugesime me igal õhtul ühe peatüki, mis oli päris piisav lugemine ühe õhtu kohta ja saime raamatu lõpuks läbi. Vaid nädal aega läks raamatu tagastamine üle, aga asi oli seda väärt. Nii väärt, et ma olen plaani pidanud omale koju see raamat päris isiklikku raamaturiiulisse osta.

Kui ma raamatut tagasi viima läksin, polnud mul mingit plaani, mida järgmiseks võtta. Meil on raamatulugemis traditsioon päris tõsiseks kujunenud ja ma ei kujuta enam ettegi, et ma mõnel õhtul midagi ette lastele ei loeks. Endal ka huvitav ju. Ei saa keegi enam õelda, et ma pole juba aastaid midagi lugenud:D Mis sest, et tegu on kergema lastekirjandusega.

Nii ma siis käigu pealt otsustasin, et küsin samalt autorilt (Ketlin Priilinn) veel ühe raamatu, olgu see siis mis tahes. Kirjutab ta ju väga hästi ja huvitavalt ja päevakohastel, aktuaalsetel teemadel. Hetkega otsiti mulle välja raamat pealkirjaga "Väike kuninganna". Jällegi ilus ja armas kaanekujundus, pealkiri ka paljulubav ja ideaalselt sobiv Meenale. Loomulikult kuulab Stig ka kaasa alati ja pilte on ka piisavalt, et teksti kinnistada. Peatükid mõnusalt pikad, täpselt paras lugemine üheks unejutuks.

Sel korral on peategelaseks 8-aastane Bianka, kellel on ka noorem õde Karolin, kes on Biankale paras peavalu - küll ta võtab suurema õe asju ja hävitab neid, küll teeb ta liiga kõva häält - täpselt nagu meil Mete ja Meenaga. Palju äratundmisrõõmu jällegi. Nagu meie elu.

Sama teema printsesside, kuningannade, haldjate, näkineidudega...kõik armastud ja huvipakkuvad teemad Meenale. Nii me tumme rõõmu järjekordsest õnnestunud raamatu valikust.

Lugege oma lastele!

Olen "kodutu"

Mõned read minu kirjust elust. Alustaks sellest, et fantastiline sügis ja fantastilised ilmad on meil praegu. Püsiks see kaunidus ometigi kauem.

Nädalavahetus oli mul töine. Laupäeva veetsin isa juures koos lastega, kus sai kõik õunad ja pirnid mahlaks tehtud, kohe ka kuumutatud ja purkidesse/pudelitesse pandud ja lõpuks ka keldrisse veetud.

Mahl oli imehea. Stig istus muudkui kannu juures ja kaanis. Sama palju pidin ma teda kiire töö kõrvalt ka muudkui pissitama, sest kerest käis tal see hea kraam kiiresti läbi. Mis ma õelda oskan. Oleme isaga hea tiim, kõik sujus õlitatult mõnusas õhkkonnas.

Olin päev aega värske mahla peal, kui hommikune pudru välja arvata. Füüsilist trenni sai kõvasti tehtud, niiet kaks kärbest ühe hoobiga - toitumine ja trenn. Rohkem kärbseid tegelikult. Mahl sai ka tehtud ja lapsed said päeva värskes õhus veeta.

Eile sai suurem hulk muru niidetud ja peale väsitavat päeva ka saunas käidud. Mis sa hing veel ihkad. Ma olen ülirahul oma nädalavahetusega. Ja uue nädalaga olen veel rohkem rahul - see on justkui puhkus minu jaoks. Teen, mida soovin ja kui palju soovin.

Tegelikult tulin ma üldsegi rääkima, kuidas meie kassikestel läheb. Nagu ma varem juba mainisin, siis kassiema viis oma pojad metsa aohunniku alla turvalisemasse kohta. Eile, 4. oktoobril, said kassipojad 1-kuuseks ja täpselt sel hetkel plaanis kassiema oma pojad tagasi kolida. Mitte küll samasse kohta, aga garaazi peale pööningule. Viimase poja ma aitasin tal ise kohale transportida.

Poegadel on silmad peas ja nad on kenadeks pallikesteks kosunud. Vaene kassiema. Ta on oma kuue pojaga nii kinni kui kinni. Hea, kui saab tiiru söömas käia, et siis jälle poegade päralt olla. Tuttav tunne, kui ise last imetasin.

Kõiki ühele pildile ei õnnestunud saada, sest nad on päris kartlikud. Tuleb tasapisi harjutada inimestega. Eks ma käin ja silitan neid igal võimalusel ja Meenale lubasin ka täna peale lasteaeda ekskursiooni teha. Ega Stigki maha ei jää:)

Ehitusest kirjutan ka õige pea, kui juba midagi kirjutada on. Tegelikult tunnen ma tohutult puudust OMA toast, kuhu vahest minna ja omaette olla.

Vastu talve

Mihklipäev peetud, laadad läbi, nüüd on aeg taas argipäevaga tegeleda. Ootan juba homset, kui lapsed lasteias ja saan hakata jubaammu "karjuvate" töödega pihta. Välitöödega siis.

Vaja on sibulad kottidesse panna ja ma ei tea kuhu talvekorterisse viia. Põllult on vaja veel ühtteist üles võtta, midagi sügavkülma panna, midagi veel kuivatada. Äkki saab isegi kurki veel sisse teha. Hoovi pealt on vaja lamamistoolid kokku korjata, igasugune kila - kola ära koristada. Õunu sel aastal õnneks ei ole, mõned üksikud mädad vaid, mis tuleks komposti vedada.

Lõpuks, enne lund, saime uue muruniiduki ka koju toodud. Saab veel viimase niidu teha, kui aega ja ilma ikka on. Aga ära teha see on vaja, muidu on vilets lehti riisuda ja kevadel näeb aed kole välja.

Siis lõi mulle pähe, et võiks veel enne talve natukene elamist kohendada. Tahaks oma toa põranda lasta ära soojustada ja natuke kõike muud värskendada. Ikkagi 10 aastat on pea ilma remondita elatud. Tahaks natukene uuendusi. Eks näis, kas saame oma kodu heaks midagi ära teha.

Toa saime täna peaaegu tühjaks, homme läheb lammutamiseks. Mina kolisin oma uhiuue mõnusa madratsiga teisele korrusele Steni toanaabriks - ajutiselt. Ta oli küll üsna häiritud alguses, kui ma oma plaani teatavaks tegin, siis aga leebus. Nagu alati. Muidu ta poleks ju Sten. Ega ma ju igaveseks ei jää.

Nii et paras segadus on meil siin jälle. Aga ülla eesmärgi nimel oleme kõigeks valmis:) Ja mis eriti tore, pere on alati toeks. Ema pakkus ennast täna vabatahtlikult appi ja palus aga teada anda, kui jälle abi vaja on. Mulle sobib!