Astuge sisse...

...Jaskari vastvalminud tuppa. Täna peaks esimene öö olema, kui ta ei pea kuskil hunnikute otsas elama/magama. Remondi algusjärgis sai kõik ülearune ja ettejääv tema tuppa taritud ja seal ta siis elas, ise vaevalt pääses voodisse, pisike rada läks ainult voodi juurde. Kui järg tema toa käes oli, kolis ta oma madratsiga Steni toa põrandale. Seal talle päris meeldis.

Nüüd, kui tuba valmis oli, oli Steni esimene mure, kas Jaskar läheb lõpuks ära oma tuppa. Jaskar va kuri sai kohe aru, et see on nüüd koht, kus ta saab Steni kiusata ja ütles, et ta jääb nädala lõpuni kindlasti veel ülesse. Täna aga õnneks vedas ta oma madratsi alla ja Sten võib kergemalt hingata.

Hommikul ühendas Jaskar ise oma toas viimase voolu ja võib õelda, et tuba on elamiseks valmis.

Enne...

Mis ma oskan õelda. Ma olen väsinud. Justkui oleks ise kõik teinud. Aga ei, abilisi oli palju ja aitäh neile, suur-suur aitäh!

Loomad elutoas:D

Ükspäev ma mõtlesin, et oleks huvitav ja tore, kui ma kassid tuppa võtaksin. Mõeldud tehtud. See sai võimalikuks ainult tänu sellele, et ühtki last ei olnud kodus. Ma pean seda salaja tegema, sest me pole harjunud, et loomad toas on. Ka mina olen selle vastu. Aga korra ju proovida võis.

Kokku said seda luksust nautida neli kassi - ema kolme pojaga. Emakass oli algul üsna närviline. Surus aga esikusse ja vaatas anuvalt väljaukse poole. Hüppas isegi uksklaasile mõned korrad ja kräunus närviliselt. Ma ei murdunud ja lasin tal kohaneda. Mingi tunnikese pärast rahunes ta maha ja hakkas asja uurima. Eks nad kõik käisid tubades ettevaatlikul sammul ringi, ise igas asjas vaenlast haistmas. Kõik ju oli nende jaoks uus ja huvitav. Kassipojad kohanesid üpris kiiresti. Varsti käis mõll. Tõin liivakasti ka nende jaoks tuppa ja ilma suurema ooperita hakkasid nad seal kordamööda käima. See asi oli neil selge ja tegi mulle vaid rõõmu.

Mäletan, kui ma eelmisel aastal kassipojad korra sisse lasin, siis oli üks suur s*ttumine ainult ja sellest mulle piisas. See sats poegi on ikka viisakad ja nad oskavad vägagi hästi käituda.

No nii. Varsti seadsid nad omal algatusel ennast minu voodi peale sisse. Enne mudugi mängiti pesurestilt pesu maha ja siis mindi silma kinni laskma. Kohutav küll. Mina kui vana "loomad toas" vastane ja siis ühtäkki loomad elutoas ja veel minu voodis. Aga see oli vaid eksperiment.

Isegi "eks" tegi suuri silmi, kui siia tuli ja avastas, mis siin toimub. Mul oli plaanis enne laste tulekut ikka õhk puhtaks teha.

Hakkasime meie siis tegutsema. Mina süüa tegema ja "eks" tapeetima. Käisin tal ikka aegajalt abis tapeeti mõõtmas. Ja kuidas mul siis juhtus, et võtsin sahvrist kartult ja uks jäi irvakile. Ühtäkki hakkas kassi kräunumine pihta. Jooksime kohale. Mul oli hirm, et kass hiirelõksu jäänud. Sahvris on tohutud püünised üleval, nii lõks kui hiireliim, nii et päris mittesoovitav kohta kassile. Aga juhtub noh.

Õnneks lõksu jäänud ei olenud. No mida ma teen, kui kassi õrn käpake sinna vahele oleks jäänud. Jama kui palju. Juhtus mitte nii hull tsenaarium, kui murdunud käpake. Kassike va lollike oli hiireliimis nii kinni kui kinni. Hiireliim on üks jube asi. See enam käte küljest maha ei tule, veel vähem kassi kasuka küljest. Hea et me ta papitüki küljest kätte saime. Olime täiesti nõutud. No mida me teeme, et kass puhtaks saada asjast, mis on täielik kleepekas. Asi ei paistnud üldse hea välja. Selline tunne oli, et tuleb hädatappu teha.

Püüdsime veega pesta. Kass oli ülirahul sooja voolava vee all. Lisasin veel vedelseepi ka ja kass tundus vett täiega nautimast. Aga ei aidanud see pesu midagi. Kraanikauss sai ka veel see kleepuva ollusega kokku. Masinaga karvade maha ajamine ei tulnud enam kõne allagi, sest kass oli juba märjaks tehtud. Kuivatasime teda köögipaberiga. Ei midagi asjalikku. Siis mässisin ta käteräti sisse sooja kuni ta ei tilkunud enam. Õue saatmisest ei saanud enam unistadagi. Kuidas sa lased märja kassi välja pakase kätte.

Lasime ta siis toas uuesti lahti. Küll ta tundis ennast imelikult. Ei osanud ta astuda ega istuda. Püüdis ennast lakkuda ja kasida. No täitsa kurb oli kohe ja kirusin ennast, et sahvri uksega nii hooletu olin. Aga oskad sa sellist asja ette näha.

Varsti oli kassike oma peaskonna kaisus minu voodis. No jah, tekikott kleepus pärast natuke, aga polnud hullu. Peaasi, et kass oma eluga edasi sai minna.

Kui Sten koju tuli, haistis ta kohe, et kõik pole nii nagu peaks. Kassi liivakast oli ju köögis. Esimene mure oli tal, ega kassid tema toas käinud ei ole. Sel korral nad teisele korrusele ei läinud, seda nad avastada ei jõudnud, et meil trepp ka on. Piirdusid alumise korrusega. Ja kui Sten minu toa ukselt sisse vaatas, oleks ta peaaegu minestanud. Kassid ja toas. Sisimas ta nii loomavaenukik muidugi ei ole, aga ta tahab välja näidata, et ta on jõle kõva mees. Aga eks tal on ka ikka süda...nagu mul.

Liimine kass oli üsna rahul oma eluga ja harjus oma kleepuva kasukaga kiiresti. Tänaseks pole enam arugi saada, et midagi nii hullu juhtunud oli. Ehmatus oli aga suur. Juhtub.

Pilti me õnnetust kassist ei teinud. See näitab, et asi oli naljast kaugel ja tegelesime tõsiselt probeemile lahenduse otsimisega.

Kaksikud:)

Liiga igav? Minul küll mitte:)

Ma püüan siin kiiresti midagi kirja panna, et oma püsilugejaid rõmustada. Aeg on nii piiratud, et päris raske on mõtteid koguma hakata. Sten tuli koolist ja nii kui ma vähekene keskundauda püüan, tuleb ta ja uurib, mis ma teen. Ma siis ütlesin, et püüan natuke blogi kirjutada. Tema siis kohe, et millest. No millest? Kirjutada on paljust. Naljaviluks vastasin talle, et temast. Tegelikult pole mul mingit probleemi, millest kirjutada, samal ajal kui teised blogijad kurdavad, et millest küll kirjutada. Ei pea ju kirjutama, kui midagi õelda pole. Milleks punnitada.

Mul on kõige suurem defitsiit aeg. Võiks ju arvata küll, et kodune inimene, millega ta küll tegeleb. Aga aeg kulub. Täna püüdsin mõned telefonikõned teha ja otsi kokku tõmmata ni mõnelgi asjal, mis mul juba pikemat aega südamel on. Aastalõpp läheneb ja oleks tore, kui midagi kripeldama ei jää.

Siis on mul käsil piparkoogiprojekt - nii taina kui ka valmistoodangu näol. Hea võimalus natukene lisa teenida. Tänu sellele lisale võin ma mõned krõbedamad ostud teha, küll sellest lisast toidu lauale saab. Ma plaanin kohe kui võimalus avaneb, meile elutuppa suurema teleka osta...nii maksimaalselt 32 tollise, et siis eelkäija saaks edasi Jaskari tuppa liikuda ja mina saan teleka ees "õhku puhtamaks". Meil on nimelt kohtade probleem, aga kõige hullem on see, et kellel on pult, see valib kanaleid. Nii meil enamasti "sõda" käib ja telekavaatamisest ei tule nagu eriti midagi head.

Mõtlesin ja kaalusin, aga lõpuks jõudsin tõdemusele, et uus ja suurem diivan läheb kallimaks kui natukene telekatega vangerdada. Ja et meie teleka kohta juba küsiti, kas see A4 ongi meie pere telekas, siis tõesti, suurem võiks uus tulija kübeke olla küll. Seega kaks ühe hoobiga, saab tuppa ruumi ja pult on minu käsutuses. Ega ma eriti telekat ei vaata, aga need vähesed korradki tahaks seda rahus teha. Nii ma siis lasteraha tahangi telekaks teha, osaliselt. Enne maksan loomulikult maksud.

Ma olen muideks jälle tõbine. Eile oli olemine juba enamvähem, aga siis sain jälle külma. Käisin Meenale saatjaks, kui ta oma esinemisi tegi - nii kuuse avamisel, mis oli väljas, kui ka kontserdil. See pisku aeg, mis me õues olime, pani mulle ikka kõva põntsu. Külm on väljas. Ja pärast saalis istudes olin ma juba nii läbi külmunud, et sooja ei saanudki. Mu ainuke soov oli koju sooja ahju juurde saada. Paljud seda võimalust ka kasutasid, sest rahvast oli ikka piinlikult vähe. Ma olin esimest korda sellisel üritusel (1. advendi kontsert) ja ma võisin tõdeda, et ma polnud millestki ilma jäänud nende aastatega. Isegi linnapea oli kodus sooja koti peal:D Arvatavasti. Kontserdil teda igatahes ei olnud.

Anne lauluring

Fotod: sotsiaalmeediast

See on see, kui oled asendamatu, oma lastele. Päris keeruline on kõike seda logistikat organiseerida, kui vaja üksi kõigega toime tulla. Jumal tänatud, et mul on olemas ema ja isa käeulatuses ja saan nende abi kasutada.

Täna on vaja üheagselt olla nii koolis, kui ka Meena lauluringi organiseerida. Lisaks veel Stig kuhugile sokutada. Jällegi on ema abiks. Ilma ei kujutaks seda elu ettegi.

Isast oli ka jälle suur abi. Ta organiseeris mu kahele toale imeilusad laed ja juhtis vägesid, et lõpetamata asjad lõpule saaks viidud. Tänu temale ja minu eksile on meie remont nüüd lõpujärgus. Natukene veel nokitsemist. Rulood on vaja paika panna ja uksele piiraja panna, natukene elektritööd ja valmis. Võib selle segaduse siin laiali kolida ja asjad omadele kohtadele panna.

Ma olen nii rahul oma raha kasutusoskusele. Kõik on paigas ja võlas olen ka veel
1000 euroga.

Nüüd aga lähen teen oma õhtuse ringi ära, et siis taas lastega koju tulla ja mõnusalt diivanile kerra tõmmata, et natukene käsitööd teha ja telekat kuulata...niipalju kui see võimalik on. Täna jäi käsitööringi minemata, sest tervis oli kehva ja milleks ikka nakkust levitada.

Tegelikult olen ma seoses advendikalendriga ka natukene segaduses. Millal siis täpselt on see õige aeg avamisega alustada? Kas eile, täna või homme? Mina ütlesin lastele, et meie alustame homme, 1. detsembril. Oleme kõik põnevil, mida esimene kotike endas peidab. Ega ma ju ei mäleta, mis sinna sai:)

Küpsetame piparkooke

Magasime hommikul niikaua kui tahtsime. Maja oli meil külm ja kütmata, sest ma kategooriliselt keeldusin ise puid tuppa vedamast. Miks ma peaksin? Majas mitu täis meest ja mina nõrk naisterahvas vedagu puid või. Mulle aitab. Õhtu otsa lasin õhksoojuspumbal käia. Kui teleka eest minema kõndisin, panin pumba kinni. Magada oli jahedas päris hea.

Üldiselt on mul närvid päris läbi. Iga pisemgi asi ajab mu endast nii välja, et jube lausa. Elu on päris närviline. Miks, ma ei hakka üldse ette loetlemagi.

Midagi normaalset sai ka siiski tehtud. Nagu lubatud, küpsetasime piparkooke. Ja Meena käis Stigiga lumememme ka ehitamas väljas. Piparkoogi teo ajal magas Stig lõunaund. Tema ühines meiega hiljem. Praegu toimetab taignaga Mete. Saab ka oma isu täis vormida.

Piprkoogid said krõbedad nagu ma lootsin.

Hiinast tellitud vidin, mis Meenale väga meeldis

 

 

Piparkoogitainas

Täna tänu muinasjutulisele lumisele ilmale tuli mul tuhin teha valmis selle aasta esimene (ja võib-olla ka viimane) piparkoogitainas. Kaisa oli lahkelt jagamas oma põhiretsepti. Ei pidanudki arhiivis tuhnima hakkama, et oma tagavara välja otsida.

Eks selle otsimisega on omad lood. Nagu piparkoogimaitseainegagi. Kindlast leidub eelmistest aastastest seda kraami sahtlipõhjas. Aga kes viitsib otsima hakata. Lihtsam on poest uus ports osta, kui lootma jääda, et äkki kodus siiski on. Mina muidugi olin sel aastal virk ja vaatasin enne poodi minekut oma varud üle. Ühe paki leidsin. Sellest aga jääb suure koguse tegemiseks väheks. Ostsin paki juurde.

Siirupit plaanisin ka osta, aga meie Konsumist ma DanSukkeri kraami ei leidnud ja ei hakanud küsima ka. Aega oli napilt ja nii "mõmm" ma ka ei ole, et ise siirupit keeta ei mõista. Eelmisel aastal tegin taigna pihlakasiirupist (LINK).

Harisin ennast natukene netis ja hakkasin siirupit keetma. Millest ma alustasin?

Valasin ca. 500 g suhkrut potti ja kuumutasin kuni suitsemiseni. Oskasin piiri pidada, suitsuandur sel korral tööle ei hakanud toas:D Vahepeal keetsin veekeetjaga umbes pool liitrit vett, mille äärmiselt ettevaatlikult kõrvetatud sulanud suhkrumassile peale valasin. Kuumutasin natuke ja valasin teise 500 g suhkrut sinna otsa. Lasin õrnalt keema, ise kogu aeg segades, et suhkur siirupiks sulaks. Tõmbasin poti pliidilt ja tegin pausi.

Lugesin retsepti edasi. Ega ma koguseid 1:1-le ei jälginud, aga katsusin töökäiguga sammu pidada. Selgus, et sinna kuuma siirupi sisse oleks vaja piparkoogi maitseaine segada ja sama lugu võiga. Lisatud sai 2 pakki Santa Maria maitseainesegu ja 2 pakki võid (500 g). Võid panin meelega ohtralt, sest loodan mõnusad suussulavad piparkoogid sel korral saada. Või on mul suvisest Saksamaa reisist veel kasutada ja kindlasti juba aegunud. Nii et hea koht kuhu varud ära kasutada ja sealjuures rahakott ei kannata.

Segasin maitseaine ja või kuuma siirupi sisse, kuni või sulanud oli. Selleks ajaks oli segu juba parasjagu maha jahtunud ja võisin hakata muna lisama ühe kaupa. Kokku 4 muna selle massi kohta.

Siis oli järg jahu ja sooda käes. Valasin enne natuke jahu, siis 4 triikis dessertlusikat soodat ja siis taas jahu. Jahu võis saada nii umbes 1200-1300 grammi. Segasin taigna ühtlaseks. Väga mõnus kohev tainas tuli. Eks ta külmas taheneb ja millised hõrgud piparkoogid sealt tulevad, selgub homme.

Homme on mul special lapsed lasteaiast kodu küsitud, sest Meena tahtis rahus lund imetleda ja eks me siis küpsetame piparkooke ka vahepeal. Teeme sellise ilusa kodus päeva. Õhtul võtame Kadrisante vastu ja äkki jääb neile ka mõni piparkook:)

Kokkuvõtteks tuli välja 3,7 kilo tainast. Kulutasin vaid ühe piparkoogimaitseaine paki jagu raha, ülejäänud kraam oli kodus olemas. Oli kuulda, et kilo "meistrite" tainast maksab sel hooajal 6 €.

Ei midagi keerulist, tõepoolest. Kindlasti odavam ja maitsvam, kui poe peale lootma jäädes.

DIY: Heegeldatud vaip

Tapeetimine seisab. Mind päästsid elektrimehed, tänu kellel mul lihtsalt ei olnud võimalik tapeetida. Kasutasin aega heegeldamiseks.

Trikoopaela ostsin Valmiera kaubamaja kangapoest. 800 +-100g pool YarnArt Maccheroni paela maksis 7.30€. Minu  vaimusilmas soovisin ma tegelikult hoopis teisi värve, aga mida polnud, seda polnud. Valisin sealse valiku seast välja endaarust parima värvide kombinatsiooni. Kui aus olla, siis mulle tegelikult sellist värvi vaip ei istu eriti. Aga õnneks on lapsed nõus selle vaiba omale võtma ja mina plaanin lähitulevikus hankida omale meelepärased toonid ja uue vaiba teha.

Aega võttis selle vaiba tegemine ca. kolm päeva ja paela kulus kolm pooli. Läbimõõduks mõõtsin 100 cm. Heegelnõel oli suurusega 9 mm. Idee Pinterestist (LINK).

Lapsed soovisid ka kaasa heelegldada, sest tõesti tundus see töö ahvatlev ja edasi läks väga jõudsalt. mõnus kiire projekt oli päevateki vahepeale.

Selline ta sai...

Vaip lokib natukene, aga see on tunnetuse küsimus. Esimene vasikas läheb ikka aia taha, teisega olen juba vilunum selle kasvatamise suhtes.

Tänane seis

Vahepeal natukene remondijuttu ka sekka. Brigaad on ametlikult oma töö lõpetanud tänaseks ja nüüd on edasine kõik meie teha. Ahjaa, elektrik tuleb veel täna ja ajab selle poole ka korda.

Teha on veel parasjagu. Tapeetimine on veel pooleli. Meile on sattunud lausa uskumatu tapeet. Seina kukub ta lausa ise, aga mingil imekombel ronib ta mingi hetk teisele paanile selga. Jätsime siis pisikese vahe, et tal mänguruumi oleks, aga ei, ikka on kole mis kole ja vastava valgusega on kõik näha, kust algab uus paan. Liim hakkab ka enne lõppu otsa saama. Lisasime eile vett, et ikka lõpuni välja veaks.

Akna põsed on veel värvida. Uks peitsida ja siinide külge panna. Seda oleks juba eile töömees teinud, aga avastasime, et ukse tapid on kõik lahti ja vaja on enne kõvasti liimida ja liimil veel kuivada lasta. Nii see töö siis ootab veel tegemist.

Suurem operatsioon on veel lagi. Selle töö võtab enda peale minu isa. Lakke tuleb lepa laud. Ja kui see kõik tehtud peaks enamvähem asjaga ühelpool olema. Siis tuleb suurem kolimine ja asjad saavad oma kohtadele.

Jaskari toa tapeedi kombinatsioon

Tapeedi valikuga oli mul paras peavalu. Olin juba varem valmis ostnud selle nn. lillelisema tapeedi ja vaid kaks rulli, et siis hiljem midagi juurde sobitada. See osutus aga ülikeeruliseks. Lõpuks leidsime Depost talle tumehalli paarilise, et natukenegi mehisemaks asja muuta. Ja selline ta siis sai...

Hakkan ennast nüüd liigutama, kuigi ei viitsiks üldsegi. Parema meelega keriksin ennast diivanile kerra ja hakkaks heegeldama. Aga peab...

Pinge hakkab langema

Oh kui mõnus on peale väsitavat päeva oma voodisse pugeda ja teada, et hommikul ei ole kuhugile kiiret ja tõusma ei pea kella peale.

Tänane päev oli üldsegi kuidagi mõnus. Üks pikaajaline projekt sai täna enamvähem kokku võetud. Homme veel üks pisike töö, ülehomme teine ja saab arved ära klaaritud. Ja mis põhiline, meie elamisse on  nüüd kolm ilusat ja sooja tuba lisandunud. Mis võiks veel parem olla.

Lapsed olid ka lasteiast kodus ja see tähendas mulle täiesti stressivaba päeva. Ma ei pidanud oma päeva tükeldama, et pidevalt kuhugile sõita ja oma aega planeerida. Olime lihtsalt mõnusalt kodus ja kogu lugu. Sain heegeldada ja remondiga tegeleda ja õhtul rahus ennast teatriks valmis sättida.

Teatrist natukene pikemalt, sest asi on seda väärt.

Mul õnnestus tänu imelisele Kaile saada teatripiletid esietendusele "Pervert juhuse tahtel", kus tema kallis abikaasa peaosa mängis. Ok, oligi monoetendus ja väga hästi mängitud muuseas. Ma naersin isegi siis, kui naerukohta ei olnud, sest ma ei saanud aru, kuidas sai nii tõsiseks jääda sellist perverdi juttu suust välja ajades. Super õhtu oli ja elamus missugune. Lisaks veel väga mõttega tükk. Väga julge abikaasa on Kail igatahes peaks mainima, ei murdunud kordagi.

Keskel Andres Oja, paremal Kai Oja
Foto: sotsiaalmeediast

Soovitan kõigil minna seda etendust vaatama, sest see on täpselt see, mida me oma halli novembrikuusse vajama, natukene meelelahutust.

Meeli käis kontrolletendusel ja mida tema sellest tükist arvab, saate lugeda siit.

Millega täpselt tegu, kus etendused toimuvad, palju piletid maksavad, selle info ma kopeerisin Just Meelelahutuse FB-i lehelt...


PERVERT JUHUSE TAHTEL

Autor: Andrew Goffman
Tõlkija: Triin Sinissaar 
Kunstnik: Marion Undusk
Laval: Andres Oja

Kui oma vanemate lahutusega leppida püüdev varateismeline poiss leiab riidekapist isa salajase pornokassettide kogu, näib talle, et viimaks ometi on tema ees avanenud laegas kõigi universumi saladustega. Aastate möödudes selgub aga paraku, et videotest kätteõpitud ootused ja käitumismustrid ei paku vastuseid noore mehe elu põhiküsimustele, näiteks kuidas luua toimivat suhet tõelise naisega.

„Pervert juhuse tahtel" on avameelne monokomöödia sellest, kuidas poisist kasvab mees.

Etendused:
20.nov – Viljandi Gümnaasiumi aula
24.nov – Rannu Rahvamaja
26.nov – Kärdla Kultuurikeskus
27.nov – Haapsalu Kultuurikeskuse rõdusaal
28.nov – Põltsamaa Kultuurikeskus
2.dets – Räpina Aianduskooli saal
11.dets – Abja Kultuurimaja
14.jaan – Kilingi-Nõmme Klubi
15.jaan – Kuressaare Linnateater
19.jaan – Rõuge Rahvamaja
21.jaan – Türi Kultuurikeskus
22.jaan – Aruküla Rahvamaja
26.jaan – Värska Kultuurikeskus
27.jaan – Vändra Kultuurimaja
28.jaan – Avinurme Kultuurikeskus

Algus kõikjal kell 19
Etenduse kestvus ca 80 min ilma vaheajata

Etendus on soovitatav alates 16. eluaastast

Pilet 12€ etenduse päeval ja 9€ eelmüügis Piletilevis (Kuressaare etenduse piletid on müügil ka Piletimaailmas)

Cherry kaudu on võimalik pilet lunastada -30% odavamalt. Pakkumist vaata siit.

Soovin kõigile ilusat nädalavahetust ja kui meie peres oodatakse juba suure "uhaaga" lund, siis mina küll veel lund ei igatse. Eks ikka ohutuse pärast. Siis on ju vaja hakata mõtlema rehvivahetuse peale. 

DIY: Muffini (koogi) kaunistused

Valmistun aegsasti Meena sünnipäevaks, mis leiab aset 18.dets ja seoses sellega kolan ma palju ringi Pinterestis. Mitte et ma muidu seal üldse ei kolaks, kolan küll. Seal on ikka meeletult ideid, mida kõike teha saab ja enamasti on juhendid, mustrid või printimismaterjal ka kohe olemas.

Täna ma leidsin sealt koogikaunistused, mille ma kohe ka valmis meisterdasin. Pulkadeks kasutasin puidust griilimisvardaid, parem variant oleks aga kindlasti hambatikud. Aga grillipulkadega saab kaunistada ükskõik mida, mis peolaual on. Meeleolu loovad edukalt.

Printimiseks ja väljalõikamiseks leiad materjali siit. Erinevaid Frozeni`i teemalist kaunistusteks leiad siit.

Minu tänase meisterduse tulemused

Mul plaanis ikka veel ühtteist teha, nii et jagan oma tehtut edaspidigi.