Ma ei saa jätta jagamata teiega sellist suurepärast nädala eripakkumist Biomineratalt! Lugege ise...
Nädala ERIPAKKUMINE! Uue kliendi stardikomplekt
Ema, viis last ja elu maal. Mured ja rõõmud.
8. veebruar 2015
Uued asjad
Eile helistas ootamatult mulle ema ja küsis, kas ma tahaks temaga Viljandisse kaasa minna. Loomulikult tahtsin. Eriti kui lapsehoidja kodus omast käest võtta oli-Jaskar. Teised lapsed olid kenasti ema juures ja said ise hakkama. Nii et täiesti lastevaba käik.
Jaskar on selline, et ega ta kodus midagi teha ei viitsi, kui nädalavahetus on. Ja lapsehoidmisega on ta alati nõus, siis saab ta kuidagigi kasulik olla. Ja Stigile ka meeldib Jaskariga "asju" teha. Ega seda Stigi eriti raske nüüd hoida ka ei ole. Puhas rõõm:) Nii nad siis olidki päris pikalt väljas olnud-metsas käinud jalutamas, metskitsi näinud ja kelgutanud. Kui mina õhtuhakul koju jõudsin, oli Stig juba enamvähem "küpse". Ilma lõunauneta. Tegin söögi valmis, sõime ja varsti oligi magama minek. Boonuseks veel pikk õhtu, kui kodus oli ainult kolm last - üks neist magas, teine vaatas oma igalaupäevast filmi ja kolmas oli ka üsna rahulik (Jaskar). Mete ja Sten olid vanaema juures. Mõtlesin veel, et kolme lapsega on ikka lihtne küll, ei mingit raskust.
Ei saanud pikalt nautida kolmelapselise ema mugavusi. Ühtäkki oli kogukas tume kuju minu magamistoa uksel ja andis nagu aimu, et nüüd on kuskile minek. Just sain mõelda, et Jaskar nii kenasti kodus ja ei tükigi küla peale. Ei mingit südamevalu. Aga valesti mõtlesin. Sai siis kellaaeg kokku lepitud, et selleks ajaks peab poiss kodus olema. Ega ma ei lootnud, et see nii läheb. Ja ei läinudki. Kõik see asjatu ootus keeras mu öö loomulikult tuksi. Ikka ootad ja iga kõpsu peale jooksed vaatama, kas laps ikka koju jõuab ühes tükis.
Nii ma siis istusin jälle suurema osa ööst telefonis ja otsisin omale lugemist. Sattusin mõnda uut blogi suurest igavusest lugema ja minu elu ei tundunudki enam nii hirmus. On palju - palju jubedamaid asju, millega inimesed silmitsi seisma peavad ja väga hea, et on inimesi, kes seda teistele teadvustavad ja selle endast kõik välja kirjutavad. Tänuväärne töö. Sellised blogid on väga huvitavad lugeda. Keda huvitab, siis blogi, mille ma suuremalt jaolt läbi lugesin, on siin. On palju pinnapealsed blogisid, mis mind enam ei tõmbagi, isegi suurest igavusest ei vaevu ma neid enam avama. Kui ikka midagi õelda ei ole ja viibutatakse põhiliselt teistele näppu, ise asjadest aimu omamata, siis no ma ei tea....Milleks?
Varsti aga oligi ukse taga kobistamine. Teritasin kõrvu ja kui Jaskar juba tuppa astus, siis tõmbasin oma tundliku ninaga õhku, et äkki püüan kinni lennult "keelatud" lõhnasid. Ise alkoholi ja tubakat mitte tarbides on mu nina selles suhtes väga tundlik. Saan kohe aru, kui on alkoholi tarvitatud või tubakat tõmmatud. Seekord oli vist erand, minu nina midagi kahtlast ei tuvastanud. Ei hakanud voodist välja ka ronima ja lauskontrolli tegema. Nii nõid ma ka ei ole. Vähemalt oli neljaks kodus ja viitsis veel telekatki vaadata. Sain rahus magama jääda:D
Nüüd tagasi põhilise juurde - Viljandi. Tee peal panime plaani kohe paika, kust me pihta hakkama. Olime üksmeelel päris üksmeelel poodide valikuga. Alustasime "Sahtliga". Meil oli kindel siht, mida otsisime. Söögilauda toolidega. Kunagi seal oli üks kena valge komplekt, mitu kuud tagasi. Oli loll loota, et see seal veel alles on, aga vaadata tasus, äkki on midagi uut toodud. Ei olnud. Käik oli kiire, riietele viskasime peale ainult kiire pilgu, sest "kaltsu" on koduski lademetes.
Kooperatiivi mööblipoes oli just söögilaudadele -15%, aga midagi põrutavat seal jällegi meie jaoks ei olnud. Edasi tegime tiiru Anttilas. Mina otsejoones ikka nõude riilulite juurde. Sain sealt mingi aeg vägagi soodsa hinnaga hea kvaliteediga klaasid (allahinnatud, 6 klaasi 4 EUR-i) ja nii ma nüüd käin seal alati vaatamas, äkki on veel midagi soodsat. No nii igaks juhuks. Seekord ei ostnud midagi.
Edasi läksime Magaziini. Mina ikka kindla sooviga Tchibo nurgakesele pilk peale heita. Ja plaanisin ka ostu teha. Olen seal juba mitu korda käinud ühtesid kausikesi vaatamas. Seisavad seal riiulitel, keegi ei taha. No jumala ilusad asjad. Ja üldsegi seisavad seal kaubad riiulitel kuid puutumata. Nüüd on need kausid minu ja juba ka kasutust leidnud. Suvel grillihooajal ka asendamatud asjad. Ja mis põhiline, plastmassist, ei lähe katki.
Sealt sain ka Stigile lasteaiaks sisejalanõudeks nahast klassikalised sussid. 2- aastasele ja suuruse 26. Olin veel valiku ees, kas 25 või 26. 26 oli parem valik. Stig on uhkelt juba sussid sisse käinud esmaspäevaks:)
Magaziinist leidsin ka üsna ideaalilähedased lauakatted, mida ma oma laualinaga söögilauale juba mõnda aega otsinud olen. Lastega laualina on üsna ebapraktiline. Püüan seda leevendada lauakatetega. Võtsin ühe katte prooviks, et noh kuidas sobib või nii. Minu arust päris ilus. Seega on vaja nüüd kolm tükki juurde osta. Mõnus pehme silikoonitaoline materjal, mida on hea laualapiga puhastada. Ei ole vaja alati peale söömist laualina kokku pakkida ja pessu panna.
Emaga oli hea käia. Tema oli huvitatud seemnetest, mina nõudest ja kõikides poodides, kus me käisime, leidus peaaegu mõlemat.
Lõpuks kirss tordil - "Koduekstrast" sain omale allahinnatud (4 EUR-i) sinise kausi. Täpselt minu maitsele, eriti värv.
Ja täpilise melamiinist kandiku, mida ma ei saanud lihtsalt ostmata jätta. Ülinunnu. Maksis natukene üle euro.
"Koduekstra" poega seoses olen Viljandis tähele pannud, et Männimäel asuv pood on palju hubasem ja kenasti sätitud. Kutsub kohe ostma. Seevastu kesklinnas Centrumis olev on kuidagi lohakas. Kaubad virnas või pilla - palla. Müüjad kuidagi hoolitsemata ja sellised kuidagi kergekesed. Ei mingit organiseeritust. Männimäel on hoopis teine maailm selle poega. See on minu tagasihoidlik tähelepanek.
Õhtusöögi kohta tahtsin ka paar sõna õelda. Sai siis suure surma peale omale muretsetud karripasta ja mango konserv, et teha kalakarrit Selveri kalendrist, mida ma korra juba tegin, aga omaloominguga. Ilma karripastata ja kalata. Hoopis ananassi ja kanaga.
Nii, kõik asjad olid justkui olemas. Kala võtsin sügavkülmast. Jälgisin retsepti ja kõik pidi õnnestuma. Lõpuks kui mango sisse panin, tõmbas kookospiim kokku. Mis juhtus, ma ei teagi. Kas oli kookospiim halb või reageeris mango kuidagi. Eks me sõime ikka vaatamata sellele, et asi "koos oli". Ma köögis suuremat tuld põlema ei pannud, et Jaskar aru ei saaks, mis toimub. Sõi ja sõi veel tänagi. Ei õelnud midagi halba:D Õnneks:)
Jaskar on selline, et ega ta kodus midagi teha ei viitsi, kui nädalavahetus on. Ja lapsehoidmisega on ta alati nõus, siis saab ta kuidagigi kasulik olla. Ja Stigile ka meeldib Jaskariga "asju" teha. Ega seda Stigi eriti raske nüüd hoida ka ei ole. Puhas rõõm:) Nii nad siis olidki päris pikalt väljas olnud-metsas käinud jalutamas, metskitsi näinud ja kelgutanud. Kui mina õhtuhakul koju jõudsin, oli Stig juba enamvähem "küpse". Ilma lõunauneta. Tegin söögi valmis, sõime ja varsti oligi magama minek. Boonuseks veel pikk õhtu, kui kodus oli ainult kolm last - üks neist magas, teine vaatas oma igalaupäevast filmi ja kolmas oli ka üsna rahulik (Jaskar). Mete ja Sten olid vanaema juures. Mõtlesin veel, et kolme lapsega on ikka lihtne küll, ei mingit raskust.
Ei saanud pikalt nautida kolmelapselise ema mugavusi. Ühtäkki oli kogukas tume kuju minu magamistoa uksel ja andis nagu aimu, et nüüd on kuskile minek. Just sain mõelda, et Jaskar nii kenasti kodus ja ei tükigi küla peale. Ei mingit südamevalu. Aga valesti mõtlesin. Sai siis kellaaeg kokku lepitud, et selleks ajaks peab poiss kodus olema. Ega ma ei lootnud, et see nii läheb. Ja ei läinudki. Kõik see asjatu ootus keeras mu öö loomulikult tuksi. Ikka ootad ja iga kõpsu peale jooksed vaatama, kas laps ikka koju jõuab ühes tükis.
Nii ma siis istusin jälle suurema osa ööst telefonis ja otsisin omale lugemist. Sattusin mõnda uut blogi suurest igavusest lugema ja minu elu ei tundunudki enam nii hirmus. On palju - palju jubedamaid asju, millega inimesed silmitsi seisma peavad ja väga hea, et on inimesi, kes seda teistele teadvustavad ja selle endast kõik välja kirjutavad. Tänuväärne töö. Sellised blogid on väga huvitavad lugeda. Keda huvitab, siis blogi, mille ma suuremalt jaolt läbi lugesin, on siin. On palju pinnapealsed blogisid, mis mind enam ei tõmbagi, isegi suurest igavusest ei vaevu ma neid enam avama. Kui ikka midagi õelda ei ole ja viibutatakse põhiliselt teistele näppu, ise asjadest aimu omamata, siis no ma ei tea....Milleks?
Varsti aga oligi ukse taga kobistamine. Teritasin kõrvu ja kui Jaskar juba tuppa astus, siis tõmbasin oma tundliku ninaga õhku, et äkki püüan kinni lennult "keelatud" lõhnasid. Ise alkoholi ja tubakat mitte tarbides on mu nina selles suhtes väga tundlik. Saan kohe aru, kui on alkoholi tarvitatud või tubakat tõmmatud. Seekord oli vist erand, minu nina midagi kahtlast ei tuvastanud. Ei hakanud voodist välja ka ronima ja lauskontrolli tegema. Nii nõid ma ka ei ole. Vähemalt oli neljaks kodus ja viitsis veel telekatki vaadata. Sain rahus magama jääda:D
Nüüd tagasi põhilise juurde - Viljandi. Tee peal panime plaani kohe paika, kust me pihta hakkama. Olime üksmeelel päris üksmeelel poodide valikuga. Alustasime "Sahtliga". Meil oli kindel siht, mida otsisime. Söögilauda toolidega. Kunagi seal oli üks kena valge komplekt, mitu kuud tagasi. Oli loll loota, et see seal veel alles on, aga vaadata tasus, äkki on midagi uut toodud. Ei olnud. Käik oli kiire, riietele viskasime peale ainult kiire pilgu, sest "kaltsu" on koduski lademetes.
Kooperatiivi mööblipoes oli just söögilaudadele -15%, aga midagi põrutavat seal jällegi meie jaoks ei olnud. Edasi tegime tiiru Anttilas. Mina otsejoones ikka nõude riilulite juurde. Sain sealt mingi aeg vägagi soodsa hinnaga hea kvaliteediga klaasid (allahinnatud, 6 klaasi 4 EUR-i) ja nii ma nüüd käin seal alati vaatamas, äkki on veel midagi soodsat. No nii igaks juhuks. Seekord ei ostnud midagi.
Edasi läksime Magaziini. Mina ikka kindla sooviga Tchibo nurgakesele pilk peale heita. Ja plaanisin ka ostu teha. Olen seal juba mitu korda käinud ühtesid kausikesi vaatamas. Seisavad seal riiulitel, keegi ei taha. No jumala ilusad asjad. Ja üldsegi seisavad seal kaubad riiulitel kuid puutumata. Nüüd on need kausid minu ja juba ka kasutust leidnud. Suvel grillihooajal ka asendamatud asjad. Ja mis põhiline, plastmassist, ei lähe katki.
Sealt sain ka Stigile lasteaiaks sisejalanõudeks nahast klassikalised sussid. 2- aastasele ja suuruse 26. Olin veel valiku ees, kas 25 või 26. 26 oli parem valik. Stig on uhkelt juba sussid sisse käinud esmaspäevaks:)
Magaziinist leidsin ka üsna ideaalilähedased lauakatted, mida ma oma laualinaga söögilauale juba mõnda aega otsinud olen. Lastega laualina on üsna ebapraktiline. Püüan seda leevendada lauakatetega. Võtsin ühe katte prooviks, et noh kuidas sobib või nii. Minu arust päris ilus. Seega on vaja nüüd kolm tükki juurde osta. Mõnus pehme silikoonitaoline materjal, mida on hea laualapiga puhastada. Ei ole vaja alati peale söömist laualina kokku pakkida ja pessu panna.
Emaga oli hea käia. Tema oli huvitatud seemnetest, mina nõudest ja kõikides poodides, kus me käisime, leidus peaaegu mõlemat.
Lõpuks kirss tordil - "Koduekstrast" sain omale allahinnatud (4 EUR-i) sinise kausi. Täpselt minu maitsele, eriti värv.
Ja täpilise melamiinist kandiku, mida ma ei saanud lihtsalt ostmata jätta. Ülinunnu. Maksis natukene üle euro.
"Koduekstra" poega seoses olen Viljandis tähele pannud, et Männimäel asuv pood on palju hubasem ja kenasti sätitud. Kutsub kohe ostma. Seevastu kesklinnas Centrumis olev on kuidagi lohakas. Kaubad virnas või pilla - palla. Müüjad kuidagi hoolitsemata ja sellised kuidagi kergekesed. Ei mingit organiseeritust. Männimäel on hoopis teine maailm selle poega. See on minu tagasihoidlik tähelepanek.
Õhtusöögi kohta tahtsin ka paar sõna õelda. Sai siis suure surma peale omale muretsetud karripasta ja mango konserv, et teha kalakarrit Selveri kalendrist, mida ma korra juba tegin, aga omaloominguga. Ilma karripastata ja kalata. Hoopis ananassi ja kanaga.
Nii, kõik asjad olid justkui olemas. Kala võtsin sügavkülmast. Jälgisin retsepti ja kõik pidi õnnestuma. Lõpuks kui mango sisse panin, tõmbas kookospiim kokku. Mis juhtus, ma ei teagi. Kas oli kookospiim halb või reageeris mango kuidagi. Eks me sõime ikka vaatamata sellele, et asi "koos oli". Ma köögis suuremat tuld põlema ei pannud, et Jaskar aru ei saaks, mis toimub. Sõi ja sõi veel tänagi. Ei õelnud midagi halba:D Õnneks:)
6. veebruar 2015
Me ei löönud käega
Nagu ma siin varemalt juba kirjutasin, siis oli Meenal korra tantsukooli keeld. Sai oma trahvi kätte ja käisime edasi. Oli küll korra mõte, et lööks käega, aga sisimas Meenale ikkagi tantsimine meeldib. Mis sest, et talle ei meeldi teiste pilli järgi tantsida, aga ta peab seda õppima vähemalt. Nii me edasi käisime. Ei löönud käega. Tundub, et ta on oma käitumist ka natukene parandanud-vähemalt õpetajalt pole mingit tagasisidet küll tulnud. Ju siis on korras sellega.
Täna toimus Karksi-Nuia Kultuurikeskuses Viljandimaa noorte tantsukonkurss "Move Your Body" ja tänu tublide juhendajate Illika ja Janely eestvedamsele võtsid konkursist osa ka "Tupsud" ehk siis Karksi-Nuia Noortekeskuse kõige pisemad tantsijad. Kohale oli tulnud 10 last oma vanematega, mis on päris arvestatav tulemus. Meena nende hulgas.
 |
| "Tupsud" |
Lastele on sellised üritused nii või naa suursündmus. Esinemisriided, meik, soeng. Oi kuidas neile meeldis natukene suuremate tüdrukute meik ja mingil hetkel kauplesid nad endale ka sellise meigi välja. Võtsid aga järjekorda ja olgu olla. Meena pinnis ühelt tüdrukult isegi huulepulga oma huultele. No ja rohkem pole õnneks vajagi. Said ennast pisikeste staaridena tunda kõik. Vahvad!
 |
| Illika tegeles soengutega |
 |
| Ettenähtud näomaalingud... |
 |
| ...ja mitte nii väga ettenähtud meik:D |
 |
| Ainuke poiss ja kõige vahvama soenguga |
 |
| Kes küsida oskab, see ikka saab. Lota annab viimast lihvi:D |
 |
| Peeglike, peeglike seina peal... |
 |
| Pisikesed staarid:) |
Kahju, et ma ei saanud kõiki esinemisi läbi vaadata. Ainult paar esimest. Oleks olnud väga huvitav vaatamine ja Meenale paistis ka huvi pakkuvat. Istus ja vaatas üksisilmi, liigutas isegi kaasa muusika taktis.
Noortele tohutult vajalik üritus, nii vaatamiseks kui kaasa löömiseks. Meil omal ajal selliseid võimalusi ei olnud. Noortekeskuses on noortele kasutamiseks kaasaegne suur ja avar tantsusaal seinatäite peeglite ja kõige vajalikuga. Ja nagu näha, kasutatakse seda võimalust päris palju. Ja algatatud igati tänuväärne üritus, kus nad saavad oma õpitut näidata.
Karikas oli Meena jaoks päris uus asi. Küll ta uuris koduteel ikka, kas see on päris kullast. Lapsele tundus see päris raske ja ehe. Kena mälestus esimesest esinemisest Meenale.
 |
| Peaproov |
 |
| Auga välja teenitud |
Rahast
Täna on see päev, kui laekus peretoetus ja tavaliselt maksan ma siis kohe ka kõik kohustuslikud maksud ära. Arved tulid riburadapidi e-mailile, aga et oma tuju mitte rikkuma hakata, ma neid sel hetkel ei avanud. Tegin seda täna ja ei midagi rõõmustavat. Püüdsin küll meeletut kokkuhoiupoliitikat ajada, aga märgata pole midagi.
Lastel interneti kinni panemisest on ainult muret juurde tulnud. Esiteks uue korraga harjumine, et absoluutselt netti minna ei tohi. Muutsin küll hiljem neil seal midagi seadetes ära, aga selleks ajaks olid nad juba parajad arved tekitanud. Ei ole sellist süsteemi EMT-s, et kui oled interneti paketist loobunud, siis ka netiühndust ei ole. On päevapõhine. Lähed korra netti-kas siis kogemata või tahtlikult, maksad automaatselt päevaraha. Ja nii ta koguneb. Odavam on hoida kindlat paketti. See on minu järeldus. Telefoniarve sel kuul ca. 32 EUR-i pere peale pluss tohutu närvipinge.
Elekter. Said enamus lambid LED lampide vastu vahetatud, boiler puhastatud, küpsetanud pole ka enam nii meeletult, süüa katsun ikka puupliidil teha. Eelmisel kuul oli arve ca. 71 EUR-i, sel kuul 89 EUR-i. Masendav.
Lasteaed on stabiilselt 19-23 EUR-i vahel. Ei ütle ühtki halba sõna. Eesti soodsaim, võiks arvata. Ühikas jätkuvalt 38 EUR-i. Peretoetusest alles peale maksude tasumist 280 EUR-i.
Rohkem nagu ei oskagi midagi õelda. Peab õnnelik olema, et maksud makstud saavad ja jääb elamiseks ka. Kõik mugavused on ju tagatud selle raha eest:D
Lastel interneti kinni panemisest on ainult muret juurde tulnud. Esiteks uue korraga harjumine, et absoluutselt netti minna ei tohi. Muutsin küll hiljem neil seal midagi seadetes ära, aga selleks ajaks olid nad juba parajad arved tekitanud. Ei ole sellist süsteemi EMT-s, et kui oled interneti paketist loobunud, siis ka netiühndust ei ole. On päevapõhine. Lähed korra netti-kas siis kogemata või tahtlikult, maksad automaatselt päevaraha. Ja nii ta koguneb. Odavam on hoida kindlat paketti. See on minu järeldus. Telefoniarve sel kuul ca. 32 EUR-i pere peale pluss tohutu närvipinge.
Elekter. Said enamus lambid LED lampide vastu vahetatud, boiler puhastatud, küpsetanud pole ka enam nii meeletult, süüa katsun ikka puupliidil teha. Eelmisel kuul oli arve ca. 71 EUR-i, sel kuul 89 EUR-i. Masendav.
Lasteaed on stabiilselt 19-23 EUR-i vahel. Ei ütle ühtki halba sõna. Eesti soodsaim, võiks arvata. Ühikas jätkuvalt 38 EUR-i. Peretoetusest alles peale maksude tasumist 280 EUR-i.
Rohkem nagu ei oskagi midagi õelda. Peab õnnelik olema, et maksud makstud saavad ja jääb elamiseks ka. Kõik mugavused on ju tagatud selle raha eest:D
5. veebruar 2015
Enam huvitavamaks minna ei saa:D
Täna on juhtunud asju, mida ma poleks unes ka osanud näha. Hommikul hakkasin mõtlema, et oleks vaja päris lasteaia avaldus Stigile ära teha. Ja kui avaldust minna tegema, siis võiks juba arsti juures ka käia, lasteaiaks nii või naa arstitõendit ka vaja ja vaktsiin oli ju ka saada. Ja et ikka aeg maksimaalselt ära kasutada, otsustasin, et läheme siis lasteaaeda beebide ringi ka. See käib seal juba jupp aega, aga meie sinna veel jõudnu ei ole. Stigil kipub uneaeg sel ajal olema, seepärast on ka minemata jäänud alati.
Ja jäi seegi kord ära, sest kui me arsti juures valmis saime, jäi Stig autos kohe magama. Targem oli koju sõita, liiatigi, kui meile oli teada antud Kristi Nilovi poolt, et nad tuleksid siiski täna meid vaatama, mitte pühapäeval, nagu varem kokku lepitud oli. Minugi poolest. Mis mul selle vastu olla saab. Ikkagi suur asi ju, kui "Kodutunne" külla otsustab tulla.
Midagi ette valmistatud mul kodus ei olnud. Kõik oli nii, nagu tavaliselt on. Ei mingit meeletud koristamist, nagu tavalselt siis on, kui külalisi on oodata. Istusin köögis, vaatasin välja ja ootasin. Närv oli üsna must. Ei teadnud, ju mida oodata:D
Ja siis keerasid nad teeotsast sisse ja olidki kohal. Minul paluti kenasti tuppa tagasi minna, et nad saaksid alguse väljas ära filmida ja siis tuldi kaameratega toa poole.
Küsiti, uuriti, vaadati...filmimees muudkui filmis. Siis läksime põhikohta-pööningule. Minek oli redeliga ja üsna vaevaline. Anneli tõmbas oma seeliku puruks, mida ta pärast minu diivanil kokku õmblemas käis. Juhtub. Filmimees ronis ka oma tehnikaga ülesse-kogu meeskond tegelikult, peale Kristi. Tema ei hakanud riskima. Kedrati jällegi jupp saadet, mõõdeti, kirjutati ülesse. Ei mingit stressi, mida ma niiväga kartsin.
Minu juures olid nad umbes tund aega. Tegime mõned pildid ja jätsime hüvasti-kuni järgmise korrani. Märtsi alguses peaks midagi juba toimuma hakkama.
Kõik oli ilus ja lahe, aga üks hirmus asi jäi mul korda ajada. Pidin oma ehitusettevõttele (Kredexi raames), kes tegeles ka minu projekti koostamisega, ära ütlema. Kodutunne teeb projekti ise. Aga kuna projekt oli juba töös, siis oli üsna ebamugav alt ära hüpata. Aga see oli vaja korda ajada. Saime nii palju kokkuleppele, et mulle saadetakse kuni siiani valminud projekt, niipalju kui teda on ja mina tasun selle eest kokkulepitud summa, et asjatuks osutunud kulud mingilgi määral hüvitada. Sain selle täna korda aetud ja võin rahumeeli uude päeva minna.
Ees on huvitavad ja pingelised ajad! Peaasi, et ma ei unustaks esmaspäeva hommikul selles saginas Stigi lasteaaeda viimast:)
4. veebruar 2015
Minu kiiks
Olen suur köögitarvikute fänn, seda olen korduvalt ja korduvalt juba maininud ja kohati on see juba haiglaslikuks läinud. Võib-olla on mul kergem variant. See tähendab, et on minust veel hullemaid. Seda ma ju ei tea.
Eile lõi see mul jälle välja. Kogu aeg lööb, kui ma kuskile poodi saan. Lasen ikka silmad üle käia nõuderiiulilt, äkki on veel midagi ilusat kuskil:) Ilu-iluks, praktiline peaks ka ikka olema. Oli Ruhjas üks ilus öökulliga tass, aga ma sain selle rahulikult ostmata jätta, sest see tass ei sobinud minu eelnevate tassidega. Oli ilus küll, aga sellest ei piisanud:) Ostsin hoopis südamekujulised piparkoogivormid, et midagigi osta saaks noh. Sellest vahest täitsa piisab. Aga kui ma oleks hinda kohapeal märganud, oleks need minu poolest jällegi ostmata jäänud. Kodus avastasin, kui kallid need tegelikult olid, aga siis oli juba hilja. Õnneks. Sest vormid on armsad ja pisemat ma juba kasutasin ka köömne-juustuküpsisete tegemisel.
Eile, kui meena tantsukooli sai viidud, oli mul natukene aega, mis oli vaja ära sisustada. Mitte et see nüüd mingi probleem oleks olnud. Mis see pool tunnikest siis sisustada ei ole. Taarat ma kodust kaasa võtta ei viitsinud, et oleks seda masinasse toppinud. Seega mõtlesin, et hüppan üle pika aja kaubamajast läbi. Raha mul eriti ei olnud, viimased eurod ja reedeni vaja vastu pidada, aga vaadata ikka võib ju. Otsejuttis ikka vaja ju köögitarvete riiulite juurde minna. Meie kaubamajast olen ma saanud väga mõnusa malliga kuivainetopsikuid ja viimased ma ostsin eelmise aasta lõpuga kõik ära. Nii ma nüüd vaatamas käingi, kas äkki on juurde toodud. Alati. Ja ükskõik kus poes ma ka ei käik, kuivainetopsikud vaatan ka kohe üle ja nii ägedaid pole ma veel kuskil näinud-saanud, kui meie oma kohalikust kaubamajast.
Täna võtsin kätte ja paigutasin uued topsid ära. Kaks jäid veel tühjaks, aga küll need ka kasutust leiavad. Paistis, et riivsai on mul otsas. Sellele kulub kohe üks tops ära. Mul on PEAAEGU põhilised kuivained kõik topsides ja kappides on kord. Mingisugunegi.
Eks mul on veel unistusi, mida kööki varuda. Mitu nädalat käivad juba mõtted, et endale Tupperware leivakast muretseda. Olen ka uurinud, kas see ennast ikka õigustab. On nii plusse kui miinuseid, seega olen seda suurt sammu veel edasi lükanud. Aga leibadele-saiadele oleks hädasti mõnd hoikohta küll vaja.
Teiseks asjaks on pipraveski, mis võiks ka minu köögis täitsa olemas olla. Ikeas on täitsa olemas enamvähem ideaalne.
Millistest abivahenditest köögis teie unistate?
Eile lõi see mul jälle välja. Kogu aeg lööb, kui ma kuskile poodi saan. Lasen ikka silmad üle käia nõuderiiulilt, äkki on veel midagi ilusat kuskil:) Ilu-iluks, praktiline peaks ka ikka olema. Oli Ruhjas üks ilus öökulliga tass, aga ma sain selle rahulikult ostmata jätta, sest see tass ei sobinud minu eelnevate tassidega. Oli ilus küll, aga sellest ei piisanud:) Ostsin hoopis südamekujulised piparkoogivormid, et midagigi osta saaks noh. Sellest vahest täitsa piisab. Aga kui ma oleks hinda kohapeal märganud, oleks need minu poolest jällegi ostmata jäänud. Kodus avastasin, kui kallid need tegelikult olid, aga siis oli juba hilja. Õnneks. Sest vormid on armsad ja pisemat ma juba kasutasin ka köömne-juustuküpsisete tegemisel.
 |
| 2.20 €/ 6 vormi |
Ja oh seda rõõmu. Olid täitsa olemas. Täpselt sellised, mis mulle kõige enam meeldivad. Värvid ka kenad. Hinnad Normaalsed. Pisem (0,5 l) 1.40 €, keskmine (1,1 l) 1.90 €, suur (2,2 l) 2.20 €. Võrreldes Tupperwarega. Ega mul Tupperware vastu ju midagi poleks, võim ei hakka peale lihtsalt. Lepin siis alternatiivvariandiga. No ja natuke üle 8 € sain raskel ajal jälle ära raisata. Täiesti süüdimatu ikka ju:D
Täna võtsin kätte ja paigutasin uued topsid ära. Kaks jäid veel tühjaks, aga küll need ka kasutust leiavad. Paistis, et riivsai on mul otsas. Sellele kulub kohe üks tops ära. Mul on PEAAEGU põhilised kuivained kõik topsides ja kappides on kord. Mingisugunegi.
 |
| Maisihelbed |
 |
| Suuremates jahu ja suh |
Eks mul on veel unistusi, mida kööki varuda. Mitu nädalat käivad juba mõtted, et endale Tupperware leivakast muretseda. Olen ka uurinud, kas see ennast ikka õigustab. On nii plusse kui miinuseid, seega olen seda suurt sammu veel edasi lükanud. Aga leibadele-saiadele oleks hädasti mõnd hoikohta küll vaja.
 |
| TW BreadSmart |
Teiseks asjaks on pipraveski, mis võiks ka minu köögis täitsa olemas olla. Ikeas on täitsa olemas enamvähem ideaalne.
 |
| Avokaadosõpradele-võiks ka olemas olla:) |
3. veebruar 2015
Ilus ilm ja ilusad uudised
Kes oleks eile arvanud, et täna selline fantastiline ilm väljas on. Hommikune kraadiklaasinäit -5 ehmatas küll natukene ära, sest saunas jälle veed valamata, aga -5 päikesega ja -5 ilma päikseta on nagu öö ja päev. Tänast külma polnud absoluutselt tunda, niivõrd mõnus väljasolemise ilm.
Et meil täna hambaarsti aeg uues kohas oli, siis oli kodust välja minek kindel. Sten ja Mete olid järjekordselt vanaema juures, seega saime hommikul magada niikaua, kui päike segama juba hakkas ja kell pressis ka juba peale, nii et oli vaja ennast liigutama hakata, et õigeks ajaks õigesse kohta jõuda. Ettenägelikuna võtsin Meenale vatipüksid ja soojad kindad ka kaasa. Ja kelgu loomulikult.
Meena sai omale plommi, millega peame kolme nädala pärast tagasi minema. Arst tundus tore, kuigi ega ma palju temaga kokku ei puutunud. Meie Stigiga olime ukse taga, et tähtsat tööd arstikabinetis vähem segada. Meena on piisavalt suur, et ise juba hakkama saada ja kätt tal hoida vaja ei ole.
Järgmine plaan oli kelgumägi välja otsida. Olen küll Nuia laps olnud ja kõik kelgumäed tol ajal, kui mina väikene olin, olid mulle teada. Aga tänapäeval vist on kõik need kohad unustusse vajunud, kinni kasvanud või siis sisse sõitmata. Tänapäeva lastel ju targematki teha, kui hommikust õhtuni talvemõnusid nautida. Kohustuslikus korras võib - olla koolipragrammi raames viiakse lapsi mäele, vabatahtlikult ja vabast ajast ei tee seda keegi.
Meie omal ajal läksime hommikul välja ja hilja õhtuni sai väljas tänava (Lõuna) lastega mängitud. Põhiliselt sai uisutatud, kelgutatud, suusatatud, lumekindlusi ehitatud ja niisama ringi joostud. Lehvitan teile! Ja igaüks teab, millised olid tol ajal talveriided - kootud käpikud, mitu paari dressipükse, "mingid" saapad - ei mingit Huppat, Reimat ega Lennet. Toas passimist mina küll ei mäleta. Alati leiti kambakesi tegevust ja lõbus oli ka alati. Ju sellest suurest õues viibimisest ja rahmeldamisest mul ka hea silmanägemine ja hea toonus:D
Olin kunagi silmanurgast näinud, et Nuias Kitzbergi kuju juures on nõlvake, kust saab alla lasta. Ja mööda sõites olidki Meena rühma lapsed seal just uudistamas. Nii et sinna me siis läksimegi. Mägi oli koralik. Oli järsemat laskumist ja natukene sujuvamat. Stig lasi kohe pepu peal järsemast ja tegi mitu uperpalli lumes. Ei teinud teist nägugi, naeris laginal. Niivõrd meeldis talle lumi. Meena lasi nii üksi kui koos Stigiga alla. Mina vaeseke pidin Stigi mäest ülesse jälle tarima, et ta saaks aga uuesti alla lasta. Pole viga, võib ju pingutada ka natukene selle nimel, et lastel lõbus oleks. Nii ma siis jooksin üles - alla. Täitsa palav hakkas.
Sel ajal, kui me mäe peal möllasime, oli helistanud ei keegi muu kui Anneli Lahe. Kellele see nimi midagi ütleb, saavad juba aru, mis asjus. Meile on külalisi oodata...juhhhuuu!
Et meil täna hambaarsti aeg uues kohas oli, siis oli kodust välja minek kindel. Sten ja Mete olid järjekordselt vanaema juures, seega saime hommikul magada niikaua, kui päike segama juba hakkas ja kell pressis ka juba peale, nii et oli vaja ennast liigutama hakata, et õigeks ajaks õigesse kohta jõuda. Ettenägelikuna võtsin Meenale vatipüksid ja soojad kindad ka kaasa. Ja kelgu loomulikult.
Meena sai omale plommi, millega peame kolme nädala pärast tagasi minema. Arst tundus tore, kuigi ega ma palju temaga kokku ei puutunud. Meie Stigiga olime ukse taga, et tähtsat tööd arstikabinetis vähem segada. Meena on piisavalt suur, et ise juba hakkama saada ja kätt tal hoida vaja ei ole.
Järgmine plaan oli kelgumägi välja otsida. Olen küll Nuia laps olnud ja kõik kelgumäed tol ajal, kui mina väikene olin, olid mulle teada. Aga tänapäeval vist on kõik need kohad unustusse vajunud, kinni kasvanud või siis sisse sõitmata. Tänapäeva lastel ju targematki teha, kui hommikust õhtuni talvemõnusid nautida. Kohustuslikus korras võib - olla koolipragrammi raames viiakse lapsi mäele, vabatahtlikult ja vabast ajast ei tee seda keegi.
Meie omal ajal läksime hommikul välja ja hilja õhtuni sai väljas tänava (Lõuna) lastega mängitud. Põhiliselt sai uisutatud, kelgutatud, suusatatud, lumekindlusi ehitatud ja niisama ringi joostud. Lehvitan teile! Ja igaüks teab, millised olid tol ajal talveriided - kootud käpikud, mitu paari dressipükse, "mingid" saapad - ei mingit Huppat, Reimat ega Lennet. Toas passimist mina küll ei mäleta. Alati leiti kambakesi tegevust ja lõbus oli ka alati. Ju sellest suurest õues viibimisest ja rahmeldamisest mul ka hea silmanägemine ja hea toonus:D
Olin kunagi silmanurgast näinud, et Nuias Kitzbergi kuju juures on nõlvake, kust saab alla lasta. Ja mööda sõites olidki Meena rühma lapsed seal just uudistamas. Nii et sinna me siis läksimegi. Mägi oli koralik. Oli järsemat laskumist ja natukene sujuvamat. Stig lasi kohe pepu peal järsemast ja tegi mitu uperpalli lumes. Ei teinud teist nägugi, naeris laginal. Niivõrd meeldis talle lumi. Meena lasi nii üksi kui koos Stigiga alla. Mina vaeseke pidin Stigi mäest ülesse jälle tarima, et ta saaks aga uuesti alla lasta. Pole viga, võib ju pingutada ka natukene selle nimel, et lastel lõbus oleks. Nii ma siis jooksin üles - alla. Täitsa palav hakkas.
Sel ajal, kui me mäe peal möllasime, oli helistanud ei keegi muu kui Anneli Lahe. Kellele see nimi midagi ütleb, saavad juba aru, mis asjus. Meile on külalisi oodata...juhhhuuu!
2. veebruar 2015
Ja ongi 2- aastane...
Täna on meil majas sünnipäevalaps. Pisike Stig sai 2- aastaseks. Pidu pidasime eile pisikese hulga külalistega. Tulid, kel aega ja tahtmist oli. Ei midagi suurt. Tundus, et Stigil oli lõbus. Ikkagi päris hulga lapsi koos ja kinke toodi ka.
Pikemalt Stigi sünnist olen kirjutanud siin postituses. Kel huvi, visaku silm peale:) Ei hakka siin enam heietama. Kaaluma ja mõõtma peame ka minema veel ja süst vist lubati ka. Minu teada peaks kaalu olema Stigil praeguseks ca. 15 kg ja pikkust natuke üle 90 cm. Aga neid andmeid peame veel perearsti juures täpsustama.
Sünnipäevatoite olin piisavalt ettevalmistanud, aga laste sünnipäeval lapsed ju tavaliselt aega süüa ei saa. Laste peale eriti panustada ei tasu ühesõnaga. Kui, siis midagi sellist, mida saab jooksu pealt haarata:D Õnneks oli ikka täiskasvanuid ka ja meie siis tegelesime põhiliselt söömisega:)
Täna on vaikne. Sünnipäevast annavad aimu veel ainult tordiülejäägid ja kartulisalat eilsest. Ja mõningad uued mänguasjad:)
Mida siis üks värske kaheaastane oskab? Vist on lihtsam õelda, mida ta ei oska, sest ta saab kõigega hakkama, omaarust vähemalt. Küsib potile, mähkmed on ajalugu. Räägib kõike järgi. Ükski sõna pole tema jaoks ületamatu. Laused on kohati juba kolme sõnalised. Oskab enda järelt mänguasju kokku koristada ja peab seda iseenesest mõistetavaks. Magab korra päevas ja õhtul pole probleemi uinumisega. Läheb ja magab. Hommikul on hiljemalt pool seitse üleval, nädalavahetustel magab kaheksani ikka ära. Sööb kõike, ei mingit toidu valimist. Ja loomulikult sööb ta ise, ka kahvliga. Piima oskab ka kannust tassi valada. Ainult seda ta ei taipa veel ära, millal klaas täis saab. Tavaliselt valatakse ikka niipalju, kui kannus parasjagu on. Mis sest, et klaas ammu täis:) Siis on minu etteaste ja saan jälle koristada.
See kaks aastat on olnud igati vahva aeg ja Stig on üks suur päikesekiir meil peres. Temast on ainult rõõmu meile kõigile:) Loodan ainult, edasi läheb samamoodi.
Tellimine:
Postitused (Atom)