Sirvisin vanu postitusi ja sattusin päris huvitava lugemise peale (LINK). See on ajast, kui Meena ja Stigi issi viimati meil siin Eestis külas käis. Hiljem veel kirjutas ja küsis, kas mu ema on väga vihane, et ta õuntega nii tegi ja et ta võib Bio Marketist õunad asmele osta, kui me nii väga soovime. Tore, kui keegi usub, et Bio Marketi õunad on sama puhtad ja maitsvad kui koduaia õunad. Mina seda küll ei usu, puhas jama.
Nojah, see oli igatahes viimane kord, kui lapsed issit nägid. Ja mis on muutunud? Ikkagi andsin elatisraha asja kohtusse, kuigi lubasin, et ei hakka oma närve kulutama. Polnudki asi väga hull, kohtud on suurema osa tööst ise ära teinud, minu mure on olnud ainult õiged andmed anda ja allkirjastada paberid. Tõuke sain kogu see jama läbi teha jaanuarist kehtima hakkavast seadusest, kus riik maksab täitevmenetluse ajal laspse kohta 100 eurot lapsevanema eest, kes oma kohust ei täida ja hiljem nõuab selle vastaspoolelt välja.
Veebruaris võtsin asja käsile. Alustasin maksekäsu kiirmenetlusega, kus soovisin miinimumist madalamat summat. Kuna tegemist oli Saksamaa kodanikuga, oli vaja kõiksugu paberikraami tõlkida lasta, sest härra ju ei saanud aru, mida temalt oodatakse:D See sai kõik tehtud riigi abiga ja sujus väga kiirelt.
Siis tuli temapoolne vastuväide, mida oli rohkem kui üks, mis oli juba ette aimata + veel kõiksugu minu pangakontod välja toodud ja kohad, kust mulle kõiksugu raha laekub, nagu see võtaks maha kohustuse omi lapsi üleval pidada. Lisaks hunnik pabereid - tema kontojäägid, sissetulekud, haigused. Täpselt nagu siis, kui ma Saksamaal asja ajama hakkasin. Tol korral pidin ma kõik vajalikud paberid laskma tõlkida saksa keelde ja nüüd, Eestis, sama pull. Kus see õiglus on? Eesti kohtus peaks ikka eesti keelega hakkama saama ja Kostja hoolitseb, et ta asjad endale arusaadavasse keelde tõlgiks.
Aga õnneks, kui ma nüüd asja edasi kohtu arutada andsin, sest kiirmenetlusele vaieldi vastu, hakkas kohus Kostjalt ikka eesti keeles pabereid soovima. Ja see ajas vastaspoolel juhtme kokku. Vaja ju tõlkekulud kanda, advokaat palgata - pole eriti odav lõbu. Ja milleks vastu punnida, kui seadus oleks olnud nii või naa minu poolel. Tuligi varsti ettepanek ilma kohtuta kokku leppida. Milleks maksta võõrastele, kui saab ju oma lastele hakata normaalselt elatisraha maksma. Tuli inimene mõistusele:)
Kokkulepe on meil paberil, allkirjastatud ja ootab kohtusse toimetamist, kus kohus selle kinnitab. Ja mille üle ma uhke olen, teine pool maksab tagasiulatuvalt ajast, mil asjaga tegelema hakkasin. Pole paha!Ise ta määris mulle kogu aeg nina alla aega, kui Mete ja Steni isa oma lapsi ei toetanud, et tuleb nõuda, mis seadusega lastele ette nähtud on. Eks see mõlkus mul kogu aeg mõttes.
Nojah, see oli igatahes viimane kord, kui lapsed issit nägid. Ja mis on muutunud? Ikkagi andsin elatisraha asja kohtusse, kuigi lubasin, et ei hakka oma närve kulutama. Polnudki asi väga hull, kohtud on suurema osa tööst ise ära teinud, minu mure on olnud ainult õiged andmed anda ja allkirjastada paberid. Tõuke sain kogu see jama läbi teha jaanuarist kehtima hakkavast seadusest, kus riik maksab täitevmenetluse ajal laspse kohta 100 eurot lapsevanema eest, kes oma kohust ei täida ja hiljem nõuab selle vastaspoolelt välja.
Veebruaris võtsin asja käsile. Alustasin maksekäsu kiirmenetlusega, kus soovisin miinimumist madalamat summat. Kuna tegemist oli Saksamaa kodanikuga, oli vaja kõiksugu paberikraami tõlkida lasta, sest härra ju ei saanud aru, mida temalt oodatakse:D See sai kõik tehtud riigi abiga ja sujus väga kiirelt.
Siis tuli temapoolne vastuväide, mida oli rohkem kui üks, mis oli juba ette aimata + veel kõiksugu minu pangakontod välja toodud ja kohad, kust mulle kõiksugu raha laekub, nagu see võtaks maha kohustuse omi lapsi üleval pidada. Lisaks hunnik pabereid - tema kontojäägid, sissetulekud, haigused. Täpselt nagu siis, kui ma Saksamaal asja ajama hakkasin. Tol korral pidin ma kõik vajalikud paberid laskma tõlkida saksa keelde ja nüüd, Eestis, sama pull. Kus see õiglus on? Eesti kohtus peaks ikka eesti keelega hakkama saama ja Kostja hoolitseb, et ta asjad endale arusaadavasse keelde tõlgiks.
Aga õnneks, kui ma nüüd asja edasi kohtu arutada andsin, sest kiirmenetlusele vaieldi vastu, hakkas kohus Kostjalt ikka eesti keeles pabereid soovima. Ja see ajas vastaspoolel juhtme kokku. Vaja ju tõlkekulud kanda, advokaat palgata - pole eriti odav lõbu. Ja milleks vastu punnida, kui seadus oleks olnud nii või naa minu poolel. Tuligi varsti ettepanek ilma kohtuta kokku leppida. Milleks maksta võõrastele, kui saab ju oma lastele hakata normaalselt elatisraha maksma. Tuli inimene mõistusele:)
Kokkulepe on meil paberil, allkirjastatud ja ootab kohtusse toimetamist, kus kohus selle kinnitab. Ja mille üle ma uhke olen, teine pool maksab tagasiulatuvalt ajast, mil asjaga tegelema hakkasin. Pole paha!Ise ta määris mulle kogu aeg nina alla aega, kui Mete ja Steni isa oma lapsi ei toetanud, et tuleb nõuda, mis seadusega lastele ette nähtud on. Eks see mõlkus mul kogu aeg mõttes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar