Täna kõik aktsioonis

5 klassikalist maitserohelist

Olen juba pikalt hoogu võtnud, et Saksamaalt kaasa ostetud maitseroheline lõpuks mulda panna, ammu oleks juba võinud. Aga kuna mul tegelikult ei olnud sobivat potti, siis polnud isu midagi leiutama ka hakata.

Täna sain Ruhjast (LV) üsnagi ilusa asja, kus maitserohelist kasvatama hakata. Esialgu hoian potti toas, suvepoole vast tõstan hoovi peale.

Potti sai kähar petersell, murulauk, basiilik, till...kressi külvan hiljem koos oregano, estragoni, sidrunmelissi, piparmündi ja selleriga.

DIY: Aiatööriistade hoidja

Lugesin just hetk tagasi  Tikri  viimast postitust ja piltidelt jäi silma hunnik euroaluseid. Euroalusest saab teha ühe väga asjaliku aiatööriistade hoiukoha, et neid ei peaks kogu aeg mööda majapidamist taga ajama, kui midagi vaja on.

Head meisterdamist!

Maast ja ilmast

Tavaliselt tehakse ilmast juttu, kui muud enam rääkida ei ole. Mul on muud ka, aga ilm nagu täna, võiks kestma jäädagi. Natukene külm (momendil 1 kraad sooja), aga tööd tehes täitsa paras. Kasvuhoones hakkas isegi palav.

Hommikul üheksast oli ehitusfirma platsis. Istusime maha ja arutasime edasised plaanid läbi. Asi on ikka üsna kurb. 5000 eurot ja teha nagu selle eest midagi ei saagi. Üksi projekt läheb maksma 10% ehituse maksumusest, mis teeb umbkaudu 1300 eurot. Ilma projektitat aga ei saa ehitusluba, mis peab aga kohe kindlasti olemas olema. Kredex enne ehitamiseks luba ei anna. Arusaadav, aga ehituseks nagu ei jäägi siis raha. Esialgse plaani tegime soojustamise peale siis vähemalt, sest pööningul ulub tuul ja minu kütmisest eriti tolku pole, kõik lõõtsub loetud tundidega jälle külmaks...Kaalun veel üht varianti, kust lisafinantse saada, et projekti ikka täide saaks viia nii, nagu esialgne plaan oli. Asjad igatahes liiguvad ja kaks aastat on aega...seega väga lootusetu pole:)

Sain lõpuks oma põllu ka köögiviljast puhtaks ja seda kiiremini, kui loota oskasin. Onu tuli kündma ja siis hakkas mul kiire. Vaja oli väärtuslik kraam veel kokku karjata, mis põllule jäänud oli. Kõik sai kiirelt kärule ja käruga põlluäärde hunnikusse. Seal on nüüd parasjagu harutamist. Porganditirre võttes, mis harvendamata olid ja seega tihedalt koos ja pisikesed, tuli mul hea plaan toorjuustuglasuuriga porgandi plaadikooki teha. Porgandeid panin ohtrasti taignasseVabalt käes ju:) Ainult pesin ja võtsin otsad ära ja otse masinasse riivimisse, koos koorega. Lapsed sõid ka neid tirre päris hea meelega. Koogid valmis, jahtuvad ja siis hakkan glasuuri määrima.

Ja kapsa hapendamiseks saan ka veel kasutada, see plaan on mul täitsa jõus. Oleks aega, hakkaks kohe pihta kapsa tükeldamisega. Aga täna suht kiire päev, polnud kuni siiani veel aega süüagi. Siis lihtsalt sundisin ennast maha istuma ja paar võileiba tegema. Lapsed on toidetud, sellepärast ei maksa muretseda.

Väljas sai lehti riisutud, vanu lillepealseid lõigatud ja komposti viidud. Kasvuhoone tegin tomatitaimedest tühjaks, et puulehd sisse vedada kompostiks. Kevadeks on kõik heaks rammusaks mullaks kõdunenud ja lehtedel hea taaskasutus. Õunu korjasin veel puide alt, et parem lehti oleks riisuda. Peale riisumist on hoov kuidagi mõnusa korras olekuga, saab kohe hingata ja silmal ka ilus vaadata.Mis ma õelda tahan on see, et mõnus on väljas tegutseda. Tegutsege ka!

Nüüd peale väikest hingetõmmet hakkan õhtuks ettevalmistusi tegema. Ikkagi külalised tulevad ju:) Aknad pesin juba hommikul puhtaks, kuigi omaette mõtlesin, et pimedas niikuinii kärbse sitta näha ei ole. Aga nüüd on see  siis tehtud ja linnud jälle lendavad vastu akent pots ja pots. Lihtsalt nii puhas on, et ma ei tea mida nad arvavad, et klaasi pole ees või?:D

Põrandad lasen lapiga veel üle, kui õhk puhtaks saab lastest, vaibad sisse ja ahi on ka kõetud. Kõik läheb plaanipäraselt. Lapsed pakivad end juba vanaema juurde, et meil siin õhtu lastevaba oleks. Ikkagi suurte inimeste koosolemine. Eks ma kirjutan ka ekstra tänasest õhtust postituse, mis tõotab kindlasti väga huvitav tulla - ikkagi nõudest ja potsikutest, mis on minu nõrkus:) Seniks aga kuulmiseni!

Terve vagu päevalilli sai ka lihtsa vaevaga maasse küntud

Järgmisel aastal hakkab kõik otsast pihta jälle...

Lehtedest puhas hoov

Kassid tulid ka asja uurima ja kukkusid kaevama...
 

Kollane on suur hiirekütt, igati tänuväärne loom meil majapidamises

 

Kuidas mind masendusest päästeti

Viimati, kui ma oma masendava postituse tegin, sain kohe vahetult peale oma kurtmist telefonikõne isalt. Hakkas nii ääri - veeri uurima, et kas mul õunamahl on tehtud. Mina siis "ettevaatlikult" vastasin, et kus sa sellega ja kes teda mul ikka teeb, nagu depressiivik ikka, alati negatiivne:D Ega mul polnudki plaanis mingi õunamahlaga jändama hakata, veel enam, et oleksin pidanud hakkama otsima, kes seda üldse teeb. Lootsin, et see läheb sel sügisel minust kenasti mööda.

Aga võta näpust...Isa ütles, et tal masin parajasti üleval ja korjaku ma kähku oma õunad kokku ja sõitku tonnidega tema juurde. No nii...tore, tore! Masenduda ka ei lasta rahulikult. Kuna Stig parajasti magas, siis ajasin tööriided selga ja panin padavai õunu korjama. Mis viga korjata, maa puha õuntest täis. Ja mis mulle selle asja juures eriti head meelt tegi, sai puu alused puhtaks. Mädad korjasin ka puha viimseni kokku ja viisin komposti.

Auto oli mul veel Kirbuturu järjest hilpe täis, nii et enne kui õunad peale sain vedada, oli vaja autos ruumi teha. Jooksmist ja vedasmist oli palju. Koorem peal, Stig ärganud, kihutasime otsejoones kodust minema. Polnud isegi mahti Stigil kõhtu täis sööta. Ajalimiit oli väike, sest kella viieks pidin tol päeval lasteaias olema Meena rühmas pappkastidest autosid meisterdamas. Sai ju lubatud ja lubadusest pidin kinni pidama.

Isa oli muidugi imestunud, et nii väikese ajaga mailma õunad olin suutnud kokku korjata ja kõpsti kohal oma õunakoormaga:) Uhke värk ju. Kasutasin isa veevärki ja pesin enne veel õunad puhtaks, et mahlal pärast vähem vahtu võtta oleks. Ma ei tea, kas sest ka kasu oli, aga noh idee oli iseenesest ju hea:D

No ja kui ma ükskord õuntega pressi juurde sain, oli mul väike ehmatus. Isal oli külaline või kuidas seda nüüd õelda. Parajal hetkel ta tuli muidugi ennast tutvustama mulle ja esitles ennast kui isa "koduabilist". Krt, kuidas mulle oleks ka sellist koduabilist vaja olnud. Ja ma mainisin selle loomulikult ära ka.

"Koduabiline" oli muidugi igati tiptop. Olen teile varemgi juba maininud, et isal uus silmarõõm ja käib meil nagu harvem külas viimasel ajal. Nüüd siis lõpuks nägin oma silmaga ära. Mis kohe silma jäi, igati hoolitsetud küüned, kena roosa lakk. Mina peaks oma käsi lausa häbenema praegu. Püüdis kohe Stigiga kontakti saada, tuues talle midagi näksimist. Ja oli muidu igati abivalmis.

Ise pärast mõtlesin, et meestel on ikka hea küll. Tuba soe/korras, söök alati valmis, pesu pestud, aed korras jne. Seda muidugi, kui on ikka õige valik tehtud. Kõik naised ikka nii võimekad ei ole ja kodu eest ei hoolitse. Iseasi, kui kaua üks naine nii vastu peab, kui tuli nii takus on. Nojah, isal elu igatahes nagu "lill" praegu. Oskaks ta seda vääriliselt hinnata ka!

Tagasi mahla juurde nüüd. Väga lahe oli igatahes. Nägin elus esimest korda nii lähedalt mahlategu ja lõin ise muidugi asjas kaasa. Nii lihtne ja mahl muudkui voolas. Ja õunad said uue elu mahla näol.

Aeg läks kiiresti ja valmis saime, kui 10 minutit oli kell juba peale viite. Kiirustasin lasteaeda. Lateaias töö käis juba. Sulandasin ennast ühte tuletõrjeauto tegijate tiimi ja andsin oma panuse. Värvisin auto punaseks. Rohkem ma aidata ei saanud, sest Meena otsustas vinguma hakata ja seda päris kõva häälega, Pidin häbist maa-alla vajuma. Krt, ma võtan ekstra aega, et tulen kodust oma pambuga välja, kiirustan, nii et higimull otsa ees ja ta hakkab lihtsalt vinguma, kuna tema ei saavat ekstra omale ühte autot ehitada? No jookseb ju juhe kokku.

Katsusin siis nii kiiresti ja valutult lapsed kokku pakkida ja sealt jalga lasta, enne kui kisa väga suureks oleks läinud. Kasvatajad said muidugi aru, nad ju tunnevad ka Meenat :D Ja oligi kogu mu üritus. Võtsime isa juurest veel oma mahlatünnid ja kodu sõit.

Katsusin siis Meenale oma situatsiooni seletada ja selgitada, et ta saaks ise ka aru, mida ta korraldab nii aegajalt. Ta on ikka kohati väga raske laps. Sealsamas aga on väga ok ja arusaaja. See selleks.

Järgmisel päeval hakkas siis see õige jama selle mahlaga pihta. Õnneks on mul välipliit ja toas midagi ei toimunud. Kõik väljas värskes õhus ja ilm oli ka ilus. Korsten tossas pliidil juba enne kaheksat. Toas keetmine oleks täielik utoopia olnud. Mahla oli kuskil 70 liitrit vaja läbi kuumutada.

Esimese päeva kogus mahla

Lõpetasin kuskil enne kahte ja siis oli isaga jällegi kokku lepitud, et võtan oma porgandid ja proovime ühe "väikese" partii porgandimahla ka teha, õuntega segatult. Jõuan siis mina isa juurde ja temal tohutud õunad jälle kokku veetud ja veel korjata ka vaja, et puud tühjaks saaks. OMG. No mis mul üle jäi, tööle. Ja kõige hullem oli veel see, et kõik saadud mahl sai mulle. Rohkem veel, kui eelmine päev, millest mul juba niigi villand oli.

Isa sõidutas murutraktori mahlapressi juurde, et Stigil tegevust oleks ja hakkasime siis pihta.

Mahlateost on igatahes nüüd aastaks kindlasti isu täis. Kaks päeva sai mahla keedetud. Kogus kindlasti üle 120 liitri. Tänaseks on kõik unustatud ja mahlad keldris ootavad joomist:) Ja masendus oli ka nagu käega pühitud.



 

Millega me tegeleme...

Esiteks tahaks kõigile uudishimulikele Inkasso jama kohta infi anda. Püüdsin terve reedese päeva kontakti saada sellel numbril, millelt kummaline kõne tuli, aga tulemusteta. Ja Steni telefonile ka enam keegi ei helistanud. Suht imelik. Pereliikmed hurjutasid, et mis sa ikka helistad, äkki mingid tasulised numbrid ja pärast mingid hiigelarved. Aga kontrollisin oma saldot, kõik on normaalne. Ise mõtlesin, et kui Eestisse tulime, siis Sten sai EMT-st uue numbri. Äkki on selle numbri vana omanik asjaga kuidagi seotud ja nüüd aetakse võlglast taga, kuigi inimesel number ära antud. See oleks loogiline seletus. Igatahes oleme teadmatuses ikka veel. Aga ise olen ma juba rahunenud ja elu läheb vana radapidi edasi:)

Tegelen kõvasti saagikoristusega. Päris mõnus töö, kuigi selg on haige ja annab iga küürutamisega tunda. Ikka veel seikluspargis käimisest. Nii vanadel ikka ei maksa tervisega mängida seal kõrgustes:D

Punaseid peete keetsin reedel suure potitäie. Olen alati peedid purki õrna marinaadiga pannud, et talvel hakkliha kaste kõrvale sobiv kraam olemas oleks. Ja ega need peedid niisama keldris tavalises olekus säilida ei taha. Purgis on kõige kindlam viis. Praegu podiseb välipliidil teine laar peeti. Need panen homme purki, kui maha jahtunud on. Koor tuleb neil ka imehästi maha seekord, ainult käega vaja lükata ja tükeldamise vaev.

Porgandeid panen ka juba tasapisi sügavkülma. Koorin ja tükeldan kas siis kuubikuteks või ühepajatoidu jaoks suuremateks tükkideks, kilekotti ja sügavkülma. Talvel ei mingit jama, kui supile vaja porgandikuubikuid. Löön omale kotist paraja tüki ja panen pannile kuuma õli sisse praadima sibulatega. Väga mugav. Saksamaal tegin alati nii.
Nüüd peale vihma tulevad maa seest paremini välja ka. Reedel pidin abivahendit kasutama, et porgand maa seest kätte saada.

Sibulasaak on mul küll vägev seekord. Kolm vagu väärtuslikku kraami. Ema kurtis, et mis ta nüüd oma sibulatega teeb, mulle ka ei saa tuua:) Kakkusin sibulad üles ja panin hunnikutesse kuivama. Lõikan pealsed maha ja siis sõidutan lehtla alla kuivama. Ja siis aegajalt lasen käte vahelt läbi, et ilusad kuldsed mugulad saaks.

Peterselli kuivatasin ka veel ühe portsu. Tilli tahaks ka veel kuivatada, aga minul isiklikult on tillid selleks juba liiga vanad. Ema arvas, et temalt saaks veel sobivaid. Olen juba ühe laari peaagu tilli ära tarvitanud. Mugav ju kapist võtta kuivatatud tilli, ei pea põllule jooksma. Niigi kiire kogu aeg.

Valgeid klaare on sel aastal ka päris palju. Tegin korra mannavahtu ja suure potitäie õunakisselli. Hea on ikka oma aiast mahedat söögipoolist võtta, eriti kui pood kaugel. Midagi ikka teha leiab süüa, vaja ainult natukene ajusid liigutada ja jalad tagumiku alt välja ajada.

Ema on mulle aia äärde ühe huvitava põõsa istutanud. Nimetus peaks olema maasik-vaarikas. Väga effektne ja marjad suured  ja maitsvad. Stig maiustab nendega kohe eriti. Kui natuke üle jääb, plaanin ka sügavkülma neid panna.

Kurgid kasvavad põllul lõhki, keegi neid ei taha. Minu norm on purki tehtud. FB-is kuulutasin, et annan kurki soovijatele...huvi null.

Ja lõpuks siis meie talu uhkus...päevalilled. Tohutult ilusad ja võimsad. Kui ma neid külvasin, siis ema ikka arvas, et hull, varjab ju kõik aiavilja päikese eest ära. Aga suvi on nii ilus olnud, et kõik on piisavalt päikest saanud.

Kui sihvkad valminud, saavad õisikud talveks lindudele ja loomulikult võtan järgmiseks aastaks uue seemne ja külvan aga jälle neid päikeselilli. Siis juba rohkem:D

Stig väike abimees on alati suure huviga igal pool abiks ja naudib ka suve.

 

Õitemeri

Pildipostitus õitest, mida praegu minu koduaias näha võib. Kõigile pole see muidugi meeltmööda, aga keda see huvitab:)

Suvi on tänavu vapustav, naudime seda terve perega ikka täiel rinnal. Meres on käidud juba rohkem kui kord, seigeldud on Valgerannas mitmel korral. Kirbuturgudel on käidud, kurke marineeritud, punaseid sõstraid mahlaks tehtud, välipliit on tihti käigus. Lapsed käivad iga päev ratastega ujumas. Saksamaal poleks me pooltki nii palju suve nautida saanud. Ja palju huvitavat on veel ees, enne kui kool algab.

Kauni suve jätku!