Veel kasse

"Parim treening kassi jaoks on teine kass" - Jo ja Paul Loeb
"Üks kass viib teiseni." - Ernest Hemingway

Seega tõin veel kaks kassi lisaks eile külast. Jah, kuulsite õigesti. Tundub, et ma olen lolliks läinud või minemas. Mina, kui tuntud kassivihkaja ja vean omale kasse kokku. Aga siin nad nüüd on ja harjuvad oma uue elupaigaga. Laupäeval toodud kass tunneb ennast juba päris koduselt ja mõllab hoolega ringi ja püüab teisi ka kaasa haarata. Pisem on täitsa nõus temaga mängima, aga ta on arake alles. Kõige suurem kõuts- kollane, tema on eilsest siin ja vanuselt kõige vanem. Seega arvab ta üsna kindlalt, et tema ülesanne on pisemate üle korda hoida ja nii ta siis manitseb neid korrale oma urinaga ja on kohe platsis, kui väiksemad mõllutama hakkavad.

Mänguhoos

Ja siis on veel ühel anonüümsel ask.fm-i külastajal arvamus, et kasse ei tohiks üldsegi väljas pidada. Eriti ema juurest värskelt toodud kassipoegi. Ma pidin ikka kohe eriliselt südametu inimene olema. No küsisin siis nagu ikka selle kohta oma ema arvamust. Jah, pidin südametu küll olema :D Las jääda igale ühele oma arvamus ja võimalus ise otsustada, kas ta ikka tahab loomadega ühes elada või on ikkagi väljas loomadel kohati isegi paremad võimalused liikumiseks, ronimiseks ja küüniste teritamiseks. Eriti kui elame maal ja naabrid kaugel. Sest päris rõve on, kui küla kassid käivad sinu peenardes kaapimas ja kakamas. Omal läbi elatud selline asi Saksamaal. Sai isegi spetsiaalne spray ostetud, mis kasse oleks pidanud eemale peletama, aga ei aidanud seegi. Lõpuks panin metall võrgu peenardele, aga siis otsiti jälle uus koht. Ja muideks on mul kassikuse hais ka kogu aeg ninas, närvid vist:) Eks näis, kuidas meil see asi lahenema hakkab, kas on vaja liivakastid väljas kinni katta. Kassidele on ekstra kast liivaga lehtla alla pandud, aga mul on tunne, et nad kasutavad seda mänguks pigem.

Stigile on see kassimajandus ka juba mõju avaldanud. Nimelt kõnnib tema meil nüüd neljakäpukil söögilaua all ja muudkui njäub:) Õnneks ei aja ta karva:D

 

Kuidas mind masendusest päästeti

Viimati, kui ma oma masendava postituse tegin, sain kohe vahetult peale oma kurtmist telefonikõne isalt. Hakkas nii ääri - veeri uurima, et kas mul õunamahl on tehtud. Mina siis "ettevaatlikult" vastasin, et kus sa sellega ja kes teda mul ikka teeb, nagu depressiivik ikka, alati negatiivne:D Ega mul polnudki plaanis mingi õunamahlaga jändama hakata, veel enam, et oleksin pidanud hakkama otsima, kes seda üldse teeb. Lootsin, et see läheb sel sügisel minust kenasti mööda.

Aga võta näpust...Isa ütles, et tal masin parajasti üleval ja korjaku ma kähku oma õunad kokku ja sõitku tonnidega tema juurde. No nii...tore, tore! Masenduda ka ei lasta rahulikult. Kuna Stig parajasti magas, siis ajasin tööriided selga ja panin padavai õunu korjama. Mis viga korjata, maa puha õuntest täis. Ja mis mulle selle asja juures eriti head meelt tegi, sai puu alused puhtaks. Mädad korjasin ka puha viimseni kokku ja viisin komposti.

Auto oli mul veel Kirbuturu järjest hilpe täis, nii et enne kui õunad peale sain vedada, oli vaja autos ruumi teha. Jooksmist ja vedasmist oli palju. Koorem peal, Stig ärganud, kihutasime otsejoones kodust minema. Polnud isegi mahti Stigil kõhtu täis sööta. Ajalimiit oli väike, sest kella viieks pidin tol päeval lasteaias olema Meena rühmas pappkastidest autosid meisterdamas. Sai ju lubatud ja lubadusest pidin kinni pidama.

Isa oli muidugi imestunud, et nii väikese ajaga mailma õunad olin suutnud kokku korjata ja kõpsti kohal oma õunakoormaga:) Uhke värk ju. Kasutasin isa veevärki ja pesin enne veel õunad puhtaks, et mahlal pärast vähem vahtu võtta oleks. Ma ei tea, kas sest ka kasu oli, aga noh idee oli iseenesest ju hea:D

No ja kui ma ükskord õuntega pressi juurde sain, oli mul väike ehmatus. Isal oli külaline või kuidas seda nüüd õelda. Parajal hetkel ta tuli muidugi ennast tutvustama mulle ja esitles ennast kui isa "koduabilist". Krt, kuidas mulle oleks ka sellist koduabilist vaja olnud. Ja ma mainisin selle loomulikult ära ka.

"Koduabiline" oli muidugi igati tiptop. Olen teile varemgi juba maininud, et isal uus silmarõõm ja käib meil nagu harvem külas viimasel ajal. Nüüd siis lõpuks nägin oma silmaga ära. Mis kohe silma jäi, igati hoolitsetud küüned, kena roosa lakk. Mina peaks oma käsi lausa häbenema praegu. Püüdis kohe Stigiga kontakti saada, tuues talle midagi näksimist. Ja oli muidu igati abivalmis.

Ise pärast mõtlesin, et meestel on ikka hea küll. Tuba soe/korras, söök alati valmis, pesu pestud, aed korras jne. Seda muidugi, kui on ikka õige valik tehtud. Kõik naised ikka nii võimekad ei ole ja kodu eest ei hoolitse. Iseasi, kui kaua üks naine nii vastu peab, kui tuli nii takus on. Nojah, isal elu igatahes nagu "lill" praegu. Oskaks ta seda vääriliselt hinnata ka!

Tagasi mahla juurde nüüd. Väga lahe oli igatahes. Nägin elus esimest korda nii lähedalt mahlategu ja lõin ise muidugi asjas kaasa. Nii lihtne ja mahl muudkui voolas. Ja õunad said uue elu mahla näol.

Aeg läks kiiresti ja valmis saime, kui 10 minutit oli kell juba peale viite. Kiirustasin lasteaeda. Lateaias töö käis juba. Sulandasin ennast ühte tuletõrjeauto tegijate tiimi ja andsin oma panuse. Värvisin auto punaseks. Rohkem ma aidata ei saanud, sest Meena otsustas vinguma hakata ja seda päris kõva häälega, Pidin häbist maa-alla vajuma. Krt, ma võtan ekstra aega, et tulen kodust oma pambuga välja, kiirustan, nii et higimull otsa ees ja ta hakkab lihtsalt vinguma, kuna tema ei saavat ekstra omale ühte autot ehitada? No jookseb ju juhe kokku.

Katsusin siis nii kiiresti ja valutult lapsed kokku pakkida ja sealt jalga lasta, enne kui kisa väga suureks oleks läinud. Kasvatajad said muidugi aru, nad ju tunnevad ka Meenat :D Ja oligi kogu mu üritus. Võtsime isa juurest veel oma mahlatünnid ja kodu sõit.

Katsusin siis Meenale oma situatsiooni seletada ja selgitada, et ta saaks ise ka aru, mida ta korraldab nii aegajalt. Ta on ikka kohati väga raske laps. Sealsamas aga on väga ok ja arusaaja. See selleks.

Järgmisel päeval hakkas siis see õige jama selle mahlaga pihta. Õnneks on mul välipliit ja toas midagi ei toimunud. Kõik väljas värskes õhus ja ilm oli ka ilus. Korsten tossas pliidil juba enne kaheksat. Toas keetmine oleks täielik utoopia olnud. Mahla oli kuskil 70 liitrit vaja läbi kuumutada.

Esimese päeva kogus mahla

Lõpetasin kuskil enne kahte ja siis oli isaga jällegi kokku lepitud, et võtan oma porgandid ja proovime ühe "väikese" partii porgandimahla ka teha, õuntega segatult. Jõuan siis mina isa juurde ja temal tohutud õunad jälle kokku veetud ja veel korjata ka vaja, et puud tühjaks saaks. OMG. No mis mul üle jäi, tööle. Ja kõige hullem oli veel see, et kõik saadud mahl sai mulle. Rohkem veel, kui eelmine päev, millest mul juba niigi villand oli.

Isa sõidutas murutraktori mahlapressi juurde, et Stigil tegevust oleks ja hakkasime siis pihta.

Mahlateost on igatahes nüüd aastaks kindlasti isu täis. Kaks päeva sai mahla keedetud. Kogus kindlasti üle 120 liitri. Tänaseks on kõik unustatud ja mahlad keldris ootavad joomist:) Ja masendus oli ka nagu käega pühitud.



 

"Emme, võtame kassi"

Meie uus pereliige Kiti

Meil on juba pikka aega olnud aktuaalne teema "Emme, ma tahan omale kassi" ja seda mitte ainult ühe kindla lapse suust. Iga laps tahaks meelsasti endale oma kassi. Nüüdseks on nad mind nii kaugele saanud, et laupäeval andsin loa kass koju tuua. Lapsed ise organiseerisid ja käisid metsataguses naabertalus kassil järel. Ega mul ausalt õeldes eriti jaksu enam ühele pisikesele kassile ei olekski, aga lapsed lubasid oma panuse anda ja eks ma ka siis jõudumööda katsun neid suunata ja hoian asjadel silma peal. Tänaseks on külmkapp vorstist tühi, sest ega meil talle spets sööki veel ei ole. Kassitoidu toon poest esimesel võimalusel.

Tuppa ma loomulikult loomi ei lase, seega peab kassike lehtla all elama. Lapsed käivad seal kassiga mängimas ja talle toitu viimas. Ja kui ta ükskord juba harjunud on, eks ta siis vaatab oma valdused ka üle ja hakkab hiiri jahtima. Hiired tegelikult olidki peamine põhjus, miks ma leebusin selle kassi osas. Äkki aesndab hiiremürki ja lõkse:D

Oma lapsepõlvest mäletan, et meil oli alati kass ja loomulikult toppisin ma teda nukuvankrisse selili ja toppisin tekki peale ja siis kärutasin ringi. Nagu tõeline titemamma ikka. Loodan, et minu lapsed sellise "terrori" peale ei tule.

Igatahes on praegune olukord natukene harjumatu veel. Õhtul isegi muretsesin, kas kassikesel väljas kõik korras ja kas ta on kenasti soojas pesas. Mõtlesin isegi tuppa tuua, aga sellist harjumust ei tohi lubada. Lastele on selgeks tehtud, et loomad on ikkagi väljas ja nad peavad sellest ka kinni. Ei tohi siis minagi halba eeskuju näidata.

Väike teejuht nii meile kui ka kõigile teistele, kes on algajad kassipidajad- Kassipidaja ABC.


 

Jälle masendab

Täna on jälle üks selline päev, et masendus kipub peale. Tean küll, et ega inimesele rohkem ei anta kui ta kanda jõuab, aga mulle tundub küll seda kõike liiga palju. Nii kaugel ma omadega õnneks ei ole, et kõigele käega lüüa. Nii nõrk ei saa olla. Aga on ju lubatud natukene hädaldada. Õnneks sain natuke hommikul vara oma muresid ka emale kurta. Tema arvas, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ju. Aga mina ei taha "kuidagi" hakkama saada. Tahaks paremini.

Mis mul siis mureks on? Autod lagunevad ja vajavad mehe kätt, aga no pole sellist kohta, kuhu anda oma auto ja lasta üle vaadata. Esindusse ei ole võimalik viia, rahaliselt.

Hüdrofoor vajab õhku. Töötab iga natukese aja tagant, kui vett tarvitada. Sain juba juhtnöörid, kuidas seda teha. Nüüd on vaja ainult kätte võtta ja asi ära teha. Loodan, et selle töö saan Jaskarile veeretada.

Vannitoa põrandasoojendusega ei ole kõik nii, nagu mina seda asja ette kujutasin. Keerasin nüüd juba kolme peale, aga tuli juba laupäevast saati ainult punane. Minu mõistus ütleb, et peaks ikka roheliseks minema? Selles suhtes konsulteerin esimesel võimalusel töö tegijaga.

Mis siis veel...Stigi potitamisele lõin peale eilset jamamist käega. Las laseb püksi (mähkmesse). Ta ju nõnna pisi alles, aega on selle kiire asjaga:D No ta ei saa aru, mis mind õnnelikuks teeks:)

Täna öösel võttis muidugi külm kõiksugu asjad ära, mis võtta andis. Kasvuhoone uksed olid ka öösel lahti, nii et tomatitega on vist kõik...vist.

Ja üldsegi, maja kus me elame, on nii vana ja külm kui puukuur. Kõik kuhu vaatad, vajab kapitaalset remonti, mis minu elus küll aset ei leia. Seega ma ei tea, kuidas ma selle kõik üle elan. Hea, et puidki on. Saab puide tuppa vedamisegagi sooja teha talvel. Ja ega need ahjud-pliiditki enam pikalt vastu ei pea sellele kuumale, mida nad saavad. Hirm on lausa. No nii nutune tundub täna mu elu. Ja ma tunnen, et ma  ei suuda midagi muuta...

Mete mõtiskleb

Mete teeb koolitükke ja siis ühtäkki pöördub geniaalse mõttega minu poole
"Ma ei oota üldsegi oma sünnipäeva. Tead miks?"
Ma siis olen üks suur kõrv ja jään kuulama.
"Kui see päev läbi on, siis peab ju jälle terve aasta ootama. Vastik ju"

Kuidas õpetada last potil käima

Kõik kindlasti teavad juba, et olen päris hädas selle potitamise teemaga. Mul on viis last ja mitte ühegi lapsega pole see probleem olnud. Kõik on iseenesest tulnud ja lahenenud. Probleeme pole olnud. Esimene laps oli juba 9 kuuselt mähkmevaba.

Stigiga on asjad keerulisemad. Oli aeg, kui sain päeva jooksul mitu pissi potti. Siis oli ta alla aastane. Suvel oli kindel plaan, et saame mähkmetest vabaks. Oli tihti aluspükstega ja oleks pidanud nagu juba aru saama, et märjad püksid pole mugavad. Aga nüüd on sügis ja Stig vapralt mähkmetes jälle. Eile sain ühe pissi potti, rohkem mitte. Võin tundide viisi talle raamatuid näidata ja teda potil hoida, aga mida pole, on piss. Minu aeg aga kulub. Ma olen nõus oma aega raiskama, kui tulemust oleks. Kui talle märku annan, et kas potile ka lähme, siis ajab ta oma keeles vingu mulle vastu kohe. Ja kes tahaks last traumeerida ja teda vägisi potile vedada ja seal kinni hoida.

Jagan siin mõned nipid, mis peaks potil käimist lihtsustama ja püüan ise ka neid soovitusi järgima hakata:

• Tuleks valida üks nädal, mille vältel keskendud lapse potil käima õpetamisele ja tegele sellega, kuni potilkäimine on selge. Katkestamine ja uuesti alustamine ajab lapse segadusse ja tekitab samas tunde, et tal on valikuvõimalus. Sinu ülesanne on talle rahulikult visadusega näidata, et nüüdsest käib ta potil.

Sellist katkestamist ja käega löömist on ette tulnud. Viga! Muudan ennast:)

• Valida tuleb selline nädal, kui miski õppimist ei takista. Ei mingeid pikki autosõite ega kokkusaamisi väljaspool kodu, lihtsalt olge kodus.

Püüame!

• Muretse kaks potti- üks kodu ja teine kaasavõtmiseks.Hea oleks muretseda ka väike prill-laud suurele potile. Luba lapsel valida, kumba ta tahab kasutada.

Kaks potti olemas, prill-lauda mitte. Ei tea kas on ikka vaja, äkki saame potiga hakkama?

• Räägi lapsele, et ta on nüüd suur laps (poiss) ja on valmis potil käima. Positiivne suhtumine innustab.

Saab tehtud!

• Pane lapsele jalga aluspüksid, mitte püksmähkmed. Viimased on mähkmetele liiga sarnased ja ajavad lapse segadusse.Märgade aluspükste tajumine aitab õppida, mis juhtus. Kasuta mähkmeid ainult öösel. Luba lapsel aluspükse valida - väikelastele meeldivad piltidega aluspüksid. Kui lubad tal ennast abistada, ootab ta ka ise suure põnevusega järgmist olulist sammu oma elu.Seda on vaja kindlasti tosin korda enne teha, kuni ta asja selgeks saab. Aluspüksid võid alati käsitsi puhtaks pesta ja kuivama panna.

Hea mõte, aga kui maha pissime hakkab - ja mis veel hullem, diivanid ja vaibad? Aluspükse on üks paar, valida pole midagi. Eks tuleb juurde muretseda.

• Pane lapsele kergesti ülestõmmatavad püksid või kui toas on küllalt soe, luba tal olla aluspükste väel. Suur osa lapsi armastab ka paljalt ringi joosta!

Ok, paneme tule pliidi alla:)

• Pane tähele, kui palju vedelikku laps joob, siis on sul ettekujutus, millal teda potile minema ergutada. Joomist keelata ei tohi, muidu tekib vedeliku puudus. Jäta meelde lapse seedimise muster - selles vanuses väikelaste puhul on üpris lihtne aimata, millal nad kakavad. Mõnikord poevad lapsed peitu, kui neil on kakahäda. Majas on täielik vaikus ja sa mõtled: "Maja on täiesti vaikne...hmmm...kas vaikus tähendab pahandus?" Sa otsid last ja avastad, et ta on nurka kükitanud või söögilaua alla pugenud ja kakab mähkmesse, väike nägu punane.

Seedimise muster on ülepäeviti muutuv. Aga kakale minnakse Jaskari tuppa nurka. See juba vana nali meil:D

• Õpeta lapsele, mida ta tunneb, kui on vaja pissile minna. Räägi talle, et see on pakitsus tema kõhu alumises osas.Võid kergelt vajutada lapse kõhule, et ta seda tunneks.

Kole spetsiifiline jutt 1 a. 7 k. vanusele lapsele või mis?

• Jälgi last kogu päeva vältel, nii paned sa tähele märke, et tal on aeg potile minna. Küsi temalt regulaarselt, kuid eriti esimese asjana hommikul, pärast sööki ja uinakut, enne välja minekut ja enne voodisse minekut. Sa pead temalt PALJU KORDI küsima:"Kas sa tahad pissile?", "Kas sa tahad kakale?". Õnnetused juhtuvad sageli siis, kui lapse tähelepanu on mujal, seepärast erguta teda potile minema enne, kui ta alustab uue tegevusega.

Oleks vaja, et mulle ka keegi meelde tuletab, mul tähelepanu pidevalt mujal:D

• Pea meeles, et sa võid lapselt küsida ja tema raputab sulle vastuseks eitavalt pead, seepärast pead vahel ütlema otse:"Lähme pissile, sul on selleks aeg."

Läheme ja istume jälle tunde...

• Kui sinul on vaja pissile minna, pane ka laps potile. Selles vanuses lastele meeldib vanemate käitumist matkida ja ta seostab hääli , mida ta kuuleb, pissimisega.

Mul on tegu, et aega leida selleks tegevuseks omalegi. Last veel kaasa tirida??? No kuulge:)

• Kui laps istub potil, anna talle ruumi ja aega. Kõrval passiv kannatamatu lapsevanem võib lapsele survet avaldada ja mõned lapsed vajavad rahu. Pea meeles, et pissimiseks vajalike lihaste lõdvestamine nõuab keskendumist.

Mina olengi see surve avaldaja. Võtan teadmiseks!

• Kui laps lõpuks potti pissib või kakab, kiida teda ohtralt, see peab ka sinu näost välja paistma, kuid ära mine üle piiri. Sa pead meeles pidama, et ta õpib eluks paratamatult vajalikku oskust ega soovi ilmselt, et sind nähakse suures ostukeskuses "potti pissimise tantsu" tantsimas, sest sinu laps palub sul seda teha veel enne, kui on üldse pissinud.

Vahest lähen üle piiri. Luban ennast muuta:D

• Kui laps teeb püksid märjaks, ära tõrele ega häbista teda. See on õppimine. Ütle kindlalt:"Me ei pissi enam püksi, nüüd me pissime potti." Et kinnistada arusaamist, küsi:"Kuhu me pissime?" Laps peaks ütlema:"Potti" ja siis ütled sina:"Õige! Teeme seda järgmisel korral kindlasti."

No mul on põhiline:"Häbi, häbi, püksis käbi, orav näris püksid läbi!" Mul on häbi!

• Ole sõnade valikul hoolikas. Ära ütle:"Sellest pole midagi" iga kord, kui sinu ees on märg või määrdunud aluspesu. Laps saab nii kinnitust, et püksi pissimisest pole midagi, ja see ajab ta segadusse.

Jätan meelde!

• Kui püksis ei ole väljaheide, ära kiirusta märgade pükste vahetamisega. Kui laps ütleb sulle, et püksid on märjad, märgi lihtsalt, kui ebamugav see on, rõhuta seda, öeldes :" Oi-oi kui pahad märjad püksid!" Laske tal paar minutit tunda ebamugavust ja siis vahetage püksid ja tehke oma tegevusi edasi.

Saab tehtud!

• Tutvusta talle olukordi väljaspool kodu.Võta reisipott kaasa parki või kiirele einele, nii saab ta harjutada erinevates kohtades , mis on kodust lühikese autosõidu kaugusel.

Ei kujuta hästi ette, et kõnnin, pott kaasas:D

• Ära pane lapsele mähkmeid, kui lähete kellegile külla.Kasuta reisipotti, nii saab ta järjekindla sõnumi, mida peab häda korral tegema.

No nii...lähen lapsega külapeale kohvi jooma, pott kaenlas:)

 

Jõuluhulluse vältimine

Kohe hakkab lõppema september ja on õige aeg mõelda, kuidas ära hoida jõuluhullus ja korraldada toredad pühad kogu perele.

Enne, kui hakata muretsema, et kõik oleks täiuslik, tuleks maha istuda ja mõelda, mis muudab jõulud teie pere jaoks eriliseks. Ei ole mõtet täita teiste inimeste ootusi, jõulud ei ole võistlus, kes kulutab kõige rohkem -see on väärtuslik koosolemise aeg, mida ei saa osta ühestki mänguasjapoest. Ei maksa ennast süüdi tunda ega tekitada tarbetut pinget. Lapsed vajavad armastust, aega ja tähelepanu. Need peavad kauem vastu, kui mänguasi, millest nad peagi tüdinevad. Kogu aasta on ringi tormatud ja oldud liiga hõivatud. Koos "tõeliselt" aega veeta pole mahti olnudki. Jõulud on selleks õige aeg, et tagasi tuua osa perekonna ühtekuuluvustundest.

Tuleb oma prioriteedid paika seada ja eelarve paika panna. Tuleb välja arvutada, mida me sel aastal lubada saame ja kindlad piirid seada. Rohkem kulutamine tekitab alati süütunnet ja tekitab lisastressi. Ei tohiks olla üle jõu käiv, korraldada imelisi jõule eelarve piires, eriti, kui lapsed väikesed on. Kõikjalt võib leida mõistliku hinnaga suurepäraseid mänguasju. Kulutused tuleb lihtsalt tähtsuse järjekorda panna ja vajadusel hoida kokku millegi muu arvelt. Suitsetajad saavad näiteks piirata oma pahet ja selle arvelt natukene raha kõrvale panna. Mina võiks kodust vähem väljas käia, mis on ka üsna kulukas ja selle arvelt siis jõulueelarvet kasvatada. Praegu on paras aeg hakata mõtlema jõulukingitustele, et kõik viimasele minutile ei jääks.

Telekas jooksevad pidevalt uuemate mänguasjade reklaamid ja olen tähele pannud, kuidas Meena igale sellisele ahvatlusele reageerib "Ma tahan seda!", kuid viie minuti pärast on ta selle juba unustanud. Sel aastal ei lase ma lastel jõulusoovide nimekirja koostada, teen nimekirja kingitustest ise, arvestades, mida me endale lubada saame ja meisterdan ise jõulusoovide nimekirja. Võtan omale aega, et kaunistada nimekiri, et see näeks välja nagu ehtne. Värvin paberi teepakkidega pruunikaks, et see tunduks vanana ja riputan selle üles. Siis annan lastele teada, et jõuluvana on selle kirja meile toonud ja lubaba nimekirjast kingi igale lapsele välja valida. Kui valitud kink jõulupuu alla ilmub, on see kindlasti meeldiv elamus kõigile.


Siin üks õpetus, kuidas teekottidega teha effektset paberit. Et asi vanem välja näeks, võib ka tulemasinaga paberi ääri põletada. Aga ettevaatlikult!

 Ja siin variant kohviga...

Kujundus tuleb muidugi teine, aga põhimõte on sama!

Huppa Hoggie k/s kombe

Eile tegin ma vastutahtmist jällegi Kirbuturu tuuri Pärnus. No kohe kuidagi ei oleks viitsinud minna, aga on vaja ennast vahel tagant utsitada ja kui juba liikuma saad, pole väga vigagi. Üles ärkasin 5:10 ja seda kallil laupäeva hommikul. Muidugi otsustasid Stig ja Meena ka minuga ühel ajal üles tõusta ja Meena arvas, et ma võiks talle isegi putru keeta. Ja seda öösel, kui normaalsed inimesed magavad. Õnneks oli mul ajavaru piisav, ei pidanud stressama ja tegin kõike rahulikult. Pudru kõigile lastele ja omale ühe hea kohvi. Mul ju nüüd ka juba pikemat aega hea kohvimasin, kuhu tuleb ainult padi sisse panna ja nuppu vajutada. eBayst tellisin, siit. Tükk aega olin juba Petra kohvimasinate pakkumisi jälginud ja sellel oli Eestisse saatmine vaid 7.50, nii et asi oli otsustatud:)

Kohvipaus

Pärnusse jõudsin poole kaheksa paiku. Paljud müüjad olid juba kohal ja sättisid kaupa välja. Hästi külm oli, nagu praegused hommikud ikka.Kell hakkas juba üle kümne saama ja ma polnud midagi veel müünud. Ainult kulutanud olin - kohvi ja saiakeste peale. Pileti müüja hakkas juba kohatasu korjama ja mul oli ainult mõni euro rahakotis. Selline tunne oli, et pean võlgu küsima, et siis hiljem maksta, kui raha kogunenud on. Aga eks ilm külm ja inimesed hakkavad liikuma, kui soojemaks läheb. Ja päev lõppes mul 75 euroga. Mõni asjake jälle vähem ja saadud raha oli mul juba planeeritud. Plaan oli vaadata, mida pakutakse lastele kombekate osas poodides. Mul polnud ju õrna aimugi aga Stigile oli üht universaalsest k/s kombet vaja. Eelmise müüsin tol samal päeval kirbukal maha, see oli talle väike. H&M-i 86 suurus kombe, mida kandsime ikka pikka aega ja oli väga asjalik kombe.

Enne kolme lõin oma laagri jälle kokku ja kiirustasin kähku Härma Kaubahoovi, et Pärnu Magaziin üle vaadata. Õnneks midagi põrutavat ei olnud ja lahkusin ostuta.

Ka armas komplekt, maksis kuskil 30 eurot.

Edasi läksin vaatasin äsja avatud H&M-i üle. Päris arvestatav kaubavalik aga mina ei raatsinud midagi osta. Täishinnad on ikka kõrged minu jaoks. Aga kaubamaja on küll kahel korrusel.

Sellise halli kombe müüsin äsja Kirbukal 10 euroga. Juurde said soojad H&M papud ja kindad. Müügil olid ainult suurused 86...kahjuks. 92 oleks kohe kaubaks länud.

H&M-ist lippasin otse Port Artur 2-te, et kombeka otsinguid jätkata. Mürakarust siis üsna kiirelt leidsingi üsna sobiva kombe ja veel  -40%-lise allahindlusega. Tegu siis Huppa Hoggie mudeliga. Täishind oli 65.65, mina sain  -26.26 alla e. siis 39.39 . Täishind oleks ikka krõbe olnud. Kuna kombe sai suurus 92 (Stig ca. 86 cm pikk), siis kahjuks sobivat fliiskombet suuruses 92 saada ei olnud, 98 oleks suureks jäänud. No seda on veel aega vaadata ja otsida.

Reima mütsi ostsime ka juurde, sest see oli ilus roheline ja natuke soojem, kui olemasolevad. Hinnaks 13.60 ja suurus 54

Voodriga kummikud on veel Steni ajast:)

Stigile riiete otsimisega on lihtne. Ma olen avastanud, et talle sobib roheline värv ja nii ongi. Kus vähegi rohelist figureerib ja asja vaja on, siis võtame:) Ühed rohelised kummikud suuruses 24-25 kuliks ka meile ära, aga no pole silma hakanud.

Tol päeval oli Pärnu linnas ka motohooaja lõpetamine ja linn põrinat täis. Ja Papiniidu lähedal sattusin sellisel ajal teed ületama, kui kõik need 1200 motikat tuli enne läbi lasta. No veab ikka...niigi kiire:D

Käisin veel ühes tähtsas kohas, mis oli varem kokku lepitud ja siis kiirustasin Kaubamajakasse. Kaubamajakas kammisin ka huvitavamad poed läbi, Lindex, kingapoed, Takko ja Seppälas jäi ka päris armas kombe silma. See oli talve oma kahjuks ja meil pole vaja, kasutame veel eelmise talve riideid.

Seppäla kombe

 

Pindamistööd

Reedel, kui Sten koolist kodus oli, tuletasin talle meelde meie eelmisel päeval kokkulepitud plaane-kruusavedu.

Idee sain, kui käisime onunaisel külas ja nende tee oli aukudesse värske kruusa saanud ja tundus väga sõidetav. Hoole ja armastusega olid kõik augud täidetud. Miks siis meie ei võiks oma teed ka nii ilusaks teha, eriti kui teeääred on ka ilusasti niidetud. Asi saaks hoopis teise välimuse ja sõita oleks ka parem.

Mõeldud tehtud. Sten reageeris kiiresti ja varsti ta kutsuski, et käru on järel ja ärasõit. Mina olin rohkem nagu juhirollis ja Stig oli töödejuhatajana kaasas:)

Ega mul õiget aimu ei olnud, kust see kruus tuua. Teadsin, et kõik toovad Toosilt. Aga kuidas sinna täpselt saada ja kas tee üldsegi läbitav on ja üleüldse polnud ma oma silmaga seda kruusauku veel näinud. Ega ma ei kõssanudki sellest Stenile, sest tema oleks kohe ärevaks muutunud ja äkki isegi alt ära hüpanud. Tegin teadja näo pähe ja asusime teele. Loomulikult polnud kärul dokumenete, seega kinnitasime endil rihmad, panime tuled ette, et vähem rikkumisi oleks vahele jäämisel:D

Käruga ma tagurdada ei oska. Hoovis tegin väikse katse ja kui natuke veel harjutada, siis õige tunnetusega, kuhu poole rooli keerata, et käru õiges suunas läheks, on täitsa õpitav. "Põka" oleks meil ka kasutada olnud, traktori load täitsa olemas, aga kahjuks load üksi ei sõida, ei oska traktorit käimagi panna, käikudest rääkimata. Täiesti tume maa. Ei tea, kuidas ma need load küll kooliaeg kätte sain:) Tüdrukutega sai õppesõidus küll käidud, aga kes masina käima pani, ei tea...

Meenutasime Steniga, et viimati sai seal kruusaaugu lähedal käidud, kui seal heinamaal suur kulupõleng oli. Sten mäletas seda ähmaselt ja meie arvestuste kohaselt oli see  umbes aastal  2006. Sellest ajast saati seisavad seal veel tulest kannatada saanud sõestunud palgid. Kuulu järgi olevat see põleng alguse saanud päikese käes vedelenud klaasikillust. Kas see ka tõsi on, mina ei tea...

Teeotsa leidsime ilusasti üles ja ettevaatlikult sõites sai õige koht kiiresti leitud. Käru järelt ära ja paika, siis auto jälle käru juurde ja järgi. Nii teevad need, kes käruga tagurdada ei oska:D Ja toimis kõik. Sten viskas koorma peale, päris kõva, sest käru oli üsna lääpas.

Sten on kõva töömees

Stig imiteerib "pulgakommi" limpsimist, kõht tühi:)

Mina opereerisin vahepeal palgi oma näpust välja, mille ma puupakust sain

Kruusaauk

Selline armas metsatee oli

Tagasi sõitsime veel ettevaatlikumalt, et midagi autol ära ei lõhuks ja käru ka ikka vastu peaks. Sten nautis täiega protsessi:) Ikkagi meeste töö, masinad ja värgid, jube huvitav ju.

Sten hakkas siis teed lappima. Stigi tõstsime kärru kruusakoormasse ja mina siis sõitsin märguande peale jälle edasi. Kahjuks tuli ühest koormast puudu ja pidime veel lisaks koorma tooma. Päris mitu tundi kulus, aga tulemus oli seda väärt. Vahele ei jäänud ja saime oma jõududega ühe tähtsa töö jällegi tehtud!

Stig vaatab, et töö ikka korralik oleks ja siis hõikas oma keeles jällegi "edasi":D

Mete tuli bussi pealt ja läheb otsejoones kodu "ilutsema"

 

Sten tegi nalja

Sten tuli koolist ja istusime koos söögilaua taga. Räägib siis oma kooli muljetest ja hakkab rääkima, et neil oli koolis mingi teatrijutt. Et tema küll ei lähe, 13 eurot, nii palju. Pilet 10 ja sõit 3. Mina siis omaette mõtlen, et ta alati reageerib asjadele negatiivselt, aga pärast jutt muutub. Küsin siis rahulikult, et kus see teater toimub. Vastust ei tule. Pakun siis Viljandit, Pärnut ja Tartut. Ei, nendes kohtades küll mitte, et hästi raske nimi olevat. Pakun siis Rakveret. Sten vastab: "Ei, midagi Ukrainaga vist oli":) Mul oli selge pilt kohe...Ugala? "Jah, Ugala" :D

Päevapiltnik

Oma olen omastarust kõva fotograaf ja tegin ükspäev fotosooth´i:D Sada pilti tegin vist oma kodu ümbruses, Stig lonkis ka kaasa ja teile kannatab ka mõnda näidata. Need on minu arust "õnnestunud", minu arust. Paljud ei hakka üldse töötlemata pilte avalikustamagi, aga mina ei oska neid miskit moodi töödelda. Nii et siin nad on :D

No mis te kostate? :D