Vaikus

Kuidas ma küll armastan vaikust. Hetk tagasi olin ma kindel, et täna postitust teha ei jõua, sest see tundus ilmvõimatu siin triangli keskel.

Nüüd aga, kui kõik on voodites, unejutud loetud ja vaikus majas, tundub asi hoopis roosilisem. Meena veel küsib keset vaikust, kas ma olen kurb. Ei tea, miks ta seda arvab? Loomulikult ei ole, pole põhjust. Kui, siis olen Mete pärast natukene mures. Palavikku tal küll ei ole, aga kurtis valu küljes või siis õigemini nabast vasakul. Kuidagi piimesoole moodi. Eks ta annab märku, kui ikka väga hulluks läheb.

Muidu oli meil täna vahva päev - korstnapühkija käis. Üsna selline komplekside vaba oli teine. Tööd tegi võimalikult puhtalt ja kõik sita koristas enda järelt ära. Mina tõmbasin ainult kergelt märja lapiga strateegilisemad kohad üle. Tuhaimur oli tal kaasas, selle mürinaga ta häiris natukene Mete "Kättemaksu kontori" vaatamist ja kui imur parasjagu seisis, siis päästis ta oma häälepaelad valla ja laulis üle maja vanu häid eesti meloodiaid. On ju kompleksivaba olemisega korstnapühkija? :D Aga kannatasime ära, peaasi, et lõõrid puhtaks said.

"Lõppenud on päevad, mil nii tihti käisid siin...:D"

Ja mina oma elava kujutlusvõimega kujutasin kohe ette, kuudas ta eelmises talus sama kava esitas. Ise ta ütles, et "pulli peab ju saama!" Nõus, miks mitte!

Kui juba päev hämaraks kiskus, otsustasime "eksiga" ühe väljasõidu teha. Lapsed loomulikult ka kaasa, niipalju kui neid parasjagu oli. Mete jäi kodu kaunistama, Meena oli "aias", Stig ja Sten said kaasa. Läksime talveks kasetohtu varuma. Hea leiukoha vihje olin saanud emalt. Tema on staažikas koguja. Kõik varasemad aastad on tema meid varustanud selle väärt tulehakatusega, nüüd on aeg meil ka ennast liigutama hakata. Puhas nauding on värskes õhus midagi nii praktilist teha ja seda koos perega. Kõik olid rahul ja kordame seda kindlasti, sest kasetohtu on puuküttega majapidamises hädasti vaja ja miks mitte üks kotitäis ka jõulukingiks kellegile viia.

Vaalud lausa maas, mine või pressiga pressima

Puhas kuld

Stig kuulatab eemalt kostuvat traktori müra ja pullide muugimist

Herefordid tulid uudistama

Kõigil oma panus

Kogu selle tiheda päevakava juures olen suutnud Stigi ka kuivana hoida kogu päeva. Enne magaminekut käis veel potil ja loodan ta hommikul kuiva mähkmega tabada.

Homne hommik on mõnus, saab ilma äratuseta hakkama ja loodetavasti natukenegi kauem voodis vedeleda. Ja siis on jälle ees tihe kava. Jaskar soovib Valmierasse Deposse minna, et ehitusmaterjali oma "uude kodu" muretseda ja eks mina pean sohver olema. Ega mul aega ei oleks küll, vaja hakata Mete sünnipäevaks ettevalmistusi tegema. Kavatsen ühe "arvestatava" tordi ise valmis teha. Korralikest maamunadest ja mõnusa kreemiga. Neelud käivad juba :) Tordiprits on ainuke asi, mis mulle hirmu valmistab, sest niipalju kui mina seda kasutanud olen, on asi alati nässu keeranud ja olen kreemi tordile lihtsalt "pahteldanud".

Ajan ennast nüüd voodist välja, et paar pilti ka postitusele lisada. Panen arvuti ekstra käima, sest laulvat korstnapühkijat tahaksite ikka näha ju :D

 

Taimetoidu katsetus

Tänu mitmetele vihjetele ja soovitusetele panin täna kokku esimese retsepti oma peast, mis on siis nn. taimetoit. Spetsaiaalselt Meenale :D Loomulikult tegin testiks ühe panni täie ja söötsin eksile sisse. Tema küll kiitis, aga ta kiidabki kõike ja valimatult. Ega ta ei julgegi midagi halvasti õelda mu toidukatsetuste kohta:)

Kasutasin külmutatud porgandikuubikuid, sibulat, riisi, muna, soola ja kurkumit.

Porganditel lasin natukene sulada. Parem variant on loomulikult värsket porgandit kasutada. Purustasin sibulad ja porgandi TW Herb Shopper´it kasutades, mis tegi oma töö kiirelt ja korralikult.

Sibula passeerisin õlis ja lisasin pestud riisi, kuumutasin. Lisasin piisavalt vett, soola ja lasin riisi keema. Hautasin madalal kuumusel kaane all, kuni riis pehme oli.

Segasin kõik ained omavahel, lisasin muna ja maitseained ja oligi tainas valmis. Jällegi tegin märja käega pallikesed, paneerisin riivsaias ja andsin kotleti kuju. Praadisin mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Serveerisin hapukoorega! Mis Meena neist arvab, kuulen õhtul:)

Kes ütles, et toit on kallis?

Kui meil seltskonnas täna küsiti, kes mida süüa teeb, siis minu vastus oli kotletid. Seda kuuldes aga ohhetati, mis sa rikkid kõneled:D On selline ütlemine ja eks see oli naljaga pooleks, nagu kogu see elu siin maa peal:)

Aga miks peaks kotletid kallis söök olema, mida saavad endale ainult rikkad lubada. Ma arvan, et rikkad unistavad ainult sellisest luksusest, mida vaene inimene on sunnitud endale otsast lõpuni ise valmistama, peaaegu. Rikkad ostavad poest valmis tooteid või siis äärmisel juhul poolfabrikaate kulinaaria letist. Mida need sisaldavad, ei tea vast Jumal taevas ka.

Vene ajast on mul hästi meeles, kui ema ostis väga kesisest kulinaarialetist riivsaias paneeritud tooreid kotlette. Kodus lõikas ta need pooleks, nii et ühest ostetud kotletist sai kaks - ikkagi kokkuhoid:) Maitset ma küll ei mäleta enam, aga poolfabrikaadid on küll silme ees ja ehedalt meeles.

Praegu on paras aeg kotlette vorpida, sest konsumis on hakkliha soodushinnaga 1.09 €/ 300 g. Tegin väga umbkaudse arvutuse. Ei arvestanud oma kartult, sibulat, maitseaineid, õli jne. Arvesse läks hakkliha (4 x 300g), muna (2 tk), mille maksumuseks oli ca. 5€. Väljatulek oli ca. 30 kotletti, tüki hinnaks 0,18 €/tk. Kui nüüd sinna juurde keeta poti täis kartult ja teha kotleti praadimis jääkidest kaste, juurde porgandi salat - saaks söönuks päris suur hulk inimesi. Ja söök on väga hea ja kodune. Meie maiustame niisama, sest sööjaid eriti ei ole, ei näe vajadust selliseks suureks ettevõtmiseks. Kui kotletti ei ole, sööme kartulit :D Tegelikult sisaldavad minu tehtud kotletid piisavalt kartulit - 2 in 1.

Nii ma neid teen...

Kõigepealt riivin köögikombainiga ohtralt sibulat ja kartulit.

Maitseaineteks sool, pipar, paprikapulber ja lisan kaks muna (piisab ka ühest)

Nüüd põhiline - kodune hakkliha

Segan korralikult läbi, maitsen, lisan vajadusel soola ja ongi tainas valmis

Pann on mul juba puupliidile kuuma pandud, lisan piisavalt oliiviõli, et kotlettide pealepanemisel pann ikka korralikult säriseks ja kotletid panni külge kinni ei jääks. Piisavalt õli on väga tähtis.

Märja kätega vormin pallid ja siis veeretan riivsaias. Annan kotletile õige vormi. Eelistan alati kotletid valmis vormida, siis jääb ainult praadimine ja pole enam mäkerdamist.

Julguse ja oskuse kotlette tegema hakata sain ma Heim´i kohvikust, kus ma Meenat kandes "padurasedana" leivaraha käisin teenimas. Sellel ajal õppisin ma üldse palju, rohkem kui koolis 3 a. ja 6 kuuga. Igati kasulik aeg oli.

Kui kotletid valmis vorbitud, on aeg kuuma pliidi juurde minna. Pann on mul õnneks võimas - vaja ainult 1,5 pannitäit kuumust vastu pidada :D

Pann mahutab ca. 19 kotletti

Teist panni enam täis ei saa

Minu "home made" kotletid

2 in 1 kotletid - head isu!

Kuna kotletid sisaldavad ohtralt toorest kartulit, peab neid korralikult küpsetama, et sisu tooreks ei jääks. Tulemus on igatahes mahlane ja eriti maitsvad on külmalt. Pole Meena päev täna jälle. Aga nagu paar kommenteerijat soovitasid, siis viskan pilgu peale taimetoidu lehele. Äkki saan teda millegagi üllatada:)

Loodan, et sain teie suud vett jooksma!
 

See õnnetu "liha"

Ma ei saa veel lõpetada. Kirjutan ekstra postituse, sest mure on suur.

Täna Meena oli minuga kuri, miks mina olen talle liha sisse söötnud. Lasteaias olevat kasvatajad õelnud, et pelmeenid on lihast tehtud. Jah, on küll, ei vaidle vastu. Aga kas on vaja seda mainida lapsele, kes liha ei söö. See oli väheseid asju, mida ma suutsin Meenale sisse sööta, et ta natukenegi lihatooteid sööks. Ma vastasin talle alati, et pelmeenid on tehtud pelmeenidest ja ta uskus seda kuni üleeilseni, kui ma talle jälle pelmeene pakkusin. Varem sõi ta neid nii keedetult kui praetult ja ma olin õnnelik. Nüüd aga sõi ainult taigna ümbert ära ja sisu jäi rõõmsalt Stigile.

Veel sööb ta saiakatet ja viinereid, mis on lastepärastes pakkides. Aga siis peab tal ka väga suur nälg olema. Teisi lihatooteid ja kala ta keeldub söömast. Ja nüüd siis kukuvad ära ka pelmeenid.

Kust tal see liha mittesöömine on külge tulnud, mina aru ei saa. Kui me Saksamaale läksime aastal 2011, siis Meena lemmik toit oli sült. Ja siis hakkas vaikselt streik lihaga pihta. Üks ja teine asi enam ei kõlvanud, kuni lõpuks keeldus igasugusest lihast - kalast. Saiakatet Saksamaal ei olnud, seda tõime siis võimalusel Eestist.

Tagatipuks hakkas Meena täna nutma ja ütles, et tema lasteaeda ei lähe, sest kasvatajad sunnivad teda supi seest liha sööma. Ja nutab hüsteeriliselt. Et teda maapeale tagasi tuua, lubasin hommikul kohe helistada ja paluda minu lapsele mitte liha toppida :D

Nüüd on mul vaja hommikul kohe see lubadus ka täita, et mitte oma usaldust Meena silmis kaotada...oeh. Vaene mina!

Nii vähe on õnneks vaja

Lõpuks on õhtu, minu jaoks parim osa päevast. Kui mõnus on lõpuks voodisse maanduda ja kogu päeva väsimus annab igas keharakus tunda.

Täna on hullumeelne päev olnud. Maha on sõidetud 200 km. Jah, mis see siis ära ei ole. On palju elukutseid, kelle töö seisnebki sõitmises. Ja see on üks kuradima raske ja väsitav töö. Eriti, kui sa pead seda tegema päevast päeva. Mina saan homme õnneks puhata, piisas täiesti tänasest.

Täna oli üks õnnelik päev minu eksi elus. Lõpuks sai ta oma auto korralikult tööle ja tema arust kuulub kogu au mulle. Mina sõidutasin teda ainult punktist a punkti b. See oli kogu mu teene. Ta peaks ikka remondimehe jalgu suudlema, kogu au kuulub ju temale.

Et päevale punkt panna, tegime ühise söömaaja kiluleibade ja munaga. Siis aitas ta hajutada laste tähelepanu, võttes pool koormust enda kanda. Ikka õppimise osas. Väga mõnus oli, kui kõike minult ei küsita, sain tegeleda muude asjadega ja Meena sai ka rohkem tähelepanu ja oli seega ka õnnelikuma olemisega kui tavaliselt. Tal on tohutu tähelepanu puudus.

Eile oli ta väga pettunud, kui Metele tee ja võisaia voodisse viisin. Siis tahtis Meena ka kohe haige olla, et vastava teeninduse osaliseks saada. Täna siis tegin talle puuviljasalati ja viisin tema öökapile, et ta ennast ka natukene erilisena tunda saaks, ilma et ta haigeks peaks jääma.

Mete on jätkuvalt palavikus ja tundub, et see nädal ta kooli ei saa. Pühapäeval tähistame tema kümnendat sünnipäeva ja selleks ajaks peaks ta oma põdemistega ühelpool olema. Sünnipäevaks soovib ta pärmitainast, seda räägib ta juba kuid. Ei tea kas ta haigena ka veel tainast huvitatud on :D

Ise olen ma mõelnud talle kinkida uue kümne eurose, mida ta mu rahakotis imetlemas käib. Luges isegi sõnad peale, et ma seda ära ei raiskaks. Olen seda siis hoidnud ja plaanin selle ilusasti ära voltida ja lillekimbu sisse säädida. Loomulikult toimub ka traditsiooniline sünnipäeva reis, mis kuulub ainult sünnipäevalapsele ( ja mulle) koos valitud sihtpunktiga. Mete ettepanek oli Pärnu ja mina lisasin omaltpoolt Apollo kino külastuse koos kohvikuga. Ja eks ta saab siis ka oma 10 € sirgeks lüüa:)

Tegelikult tahtsin kirjutada ka veel oma lugejate tagasisidest. Nagu te märganud olete, siis iga postituse all on võimalik oma emotsiooni loetud postitusest väljendada. Ma oleksin väga tänulik, kui te seda võimalust rohkem kasutaksite. See on mulle ülioluline, ka negatiivne tagasiside. Kui olete linnukese teinud kasti "igav", tähendab see minu jaoks, et olete siiski kohal ja loete, olete sõnumi kätte saanud ja ootate huviga uut postitust, et jälle minu igavat postitust lugeda. See motiveerib. Seega lepime kokku, et kasutage neid nupukesi aktiivsemalt, te teete sellega mulle ülimat rõõmu.

Ma armastan blogimist. See on üks väga mõnus osa minu päevast!

Kui lapsed on haiged....

Sain täna oma printeri tööle. Tegelikult alustasin selle töökorda seadmisega juba 5. novembril. Siis sain tänu Kätriini jagatud linkidele päris mitu sammu edasi. Printer oli üle aastaaja juba seisnud, tindid olid otsas. Nüüd tellisin eBayst uue tindi ja vahetasin ära. Aga kaks punast tuld jäid ikka vilkuma ja arvuti ei olnud printeri tarvis vastavat driverit. Seega pusimist oli palju. Need sain sel päeval korda. Paber jooksis ka printerist läbi, aga ei trükkinud midagi. Jätsin asja sinnapaika.

Kätriini jagatud kasulikud viited:

Probleemi diagnoosimine
Printeri installimine
Printeri installimine - Windowsi spikker
Printimislahendused kontorisse ja kvaliteetne kassettide täitmine
http://www.youtube.com/watch?v=rX_8Sjt56Rg

Täna siis oli selline päev, kus olin valmis uuesti proovima ja närvid olid taastunud eelmisest katsetusest. Piisas printeri juhtme teise USB auku panemine ja asi toimis. Ma olen ikka kannatlik küll ja nii see "edu" tuleb :D

Ja kuna Metel oli õhtul paha olla ja palavik 38.1, jäi ta täna koolist kodu. Tal on ikka ka tohutu pinge peal kooliasjadega. Silmaga kohe näha, kuidas ta pingutab ja siis on nii läbi ja väsinud, kui koolitööd õhtuks tehtud saab. Eks see kurnab ka. Las ta siis ühe päeva taastub kodus ja puhkab.

Sten siis sai täna ülesandeks Meena lasteaeda toimetada. Punnis natukene vastu küll - see ongi tal igas asjas kombeks, aga lõpuks ütles, et on nõus. Ja siis hakkas Meena omakorda kahtlema, kas tema üldse tahab Steniga minna, et Sten hakkab teda kooliteel kiusama. Ma siis seletasin, et on ju uhke lasteada minna, kus suur venna viib. Õhtul lubasime lehed täita, kus on siis plussid ja miinused nii Steni kui Meena vaatenurgast, kuidas keegi ennast üleval pidas. Päris huvitav, kuidas neil läks ja kas nad olid teineteise käitumisega rahul.

Ja et mul nüüd printer töötab, otsisin Metele värvimiseks mandalasi. Mis see eesti keeles tähendab, ei teagi. Kasutan sellisteks otsinguteks alati saksa lehti, see on minu jaoks kuidagi lihtsam. Eks see printer on nuhtluseks ka, sest siis on kõigil vaja igasugust staffi välja trükkima hakata. Kujutan juba, mida Meenal kõik vaja on, kui ta saab teada, et selline võimalus on nüüd jälle olemas. Eks tuleb reeglid kohe paika panna, kellele ja kui palju.

Otsisn veel igasugust meisterdamist ja jõuluteemalist välja, sest tuleval pühapäeval on Külamajas suur jõulukaunistuste tegemine. Siis on koht, kust ideid ammutada.

Mõningad voltimised ja kleepimised http://www.besserbasteln.de/Basteln/Eventbasteln/basteln_weihnachten_und_winter.html

Salvrätist kuuse valmistamine. Loob pühade meeleolu http://www.besserbasteln.de/Servietten%20falten/tannenbaum.html

Jõulu-ja talveteemalist värvimist http://www.besserbasteln.de/ausmalbilder.html#Winter-Weihnachten

Voltimist http://www.besserbasteln.de/origami_falten.html

Kirjapaberid tähtedega, lumehelvestega jne. http://www.besserbasteln.de/briefpapier.html#Weihnachten

Head nokitsemist ja võtke lapsed ka punti!

Päev kirjas

Tänane päev on kenasti kirja saanud. Tehtud sai palju, just selliseid asjaajmise värke.

Väike arusaamatus oli Eesti Energiaga, nimelt näitude teatamisega. Peale üüriliste väljakolimist on näitude võtmine minu rida ja kuna seal sees ei elata, siis tundus kummaline, et arve küündib 300 lähedale. Vahepeal oli täitsa tunne, et arvesti on nässus. Käisid asjamehed kontrollimas, kõik oli korras. Täna siis käisin oma silmaga veel kord näite üle vaatamas ja avastasime, et näidikule jookseb kolm näitu teatud intervalliga. Mina sain seega kirja öise ja kokkuvõtliku näidu, mis ajas päevase tarbimise lakke. Õpetuseks mulle. Aga kõhedaks võttis küll. Nüüd annulleeriti vana arve ja tehti uus, mis on ikka poole normaalsem:D Sellega on nüüd korras.

Vallast sain projekteerimistingimused pööningu väljaehitamiseks, mille saatsin otsejoones ehitajale, kes siis uurib, kuidas ja mida teha edasi projektiga. Järgmine etapp ongi projekt. Jällegi samm edasi.

Viljandis sai käidud ja autojupp ära toodud. See hõõtshoova puks. Vat sellise hinnaga võikski autojupid olla, ca. 6 eurot. Tellisin ära ka õlifiltri. Hinnaks pidi olema 7-8 eurot. No ja kui juba kohapeal olin, uurisin ka hammasrihma hinda. See võttis küll sõnatuks, üle 200 euro. Sellele minu rahakott küll peale ei hakka. Jutt on küll kogu komplektist, aga see kõik on ju vaja vahetada ka, mis ei tundu küll eriti lihtsa töö killast. Seega lükkan edasi.

Loomulikult ei käinud ma linnas üksinda. Eksabikaasaga käisin. Ta on Soomest kodus käimas ja nii me siis oma käike ühendame. Tal ka autoga jamad ja juppe vaja ja tundub, et teda on vaja veel lähipäevil nööriotsas linna vedada.

Aga koos on meil vahva käia. Saab nalja, lööpida ja lihtsalt olla kes ma olen. Aitab mul Stigiga sehkendada, on autojuhiks. Käime söömas. No lihtsal fun.

Stig sai oma esimese isikliku mänguauto, mida ta kiivalt endale hoiab. Sten võib ainult kaugelt seda vaadata. Kui talle läheneda, jookseb ta kõige kaugemasse nurka ja surub autot kõvasti vastu ennast ja hakkab vingu välja ajama. Täitsa huvitav on jälgida. Tal pole ju oma "asjaga" enne mingisugust kogemust olnud.

Reisist väsinuna tulime kodu, tegime tule pliidi alla, jõin ühe hea kohvi ja keerasime
Stigiga magama. Mõnus on vahest lõunauinakut teha. Minust jäi Stig veel magama, kui mina hakkasin lasteaeda Meenale järele ennast sättima. Täna oli ju järjekordne tantsuproov. No seda ei saa küll enam tantsuprooviks nimetada, sest tantsust on asi kaugel. Tehakse tireleid, silda, joostakse, roomatakse - ühesõnaga kõike, mis sellises vanuses lastele lõbu teeb. No ja las nad siis elavad ennast nii välja, peaasi, et rõõmus liikumine käib. Lapsi on küll poole vähemaks jäänud, kui alguses, aga ongi ruumi rohkem. Ja äkki on ka haigusteperiood põhjuseks.

Ja tagasitulles, meie külast läbi sõites jäi silma kahtlane tegevus Külamaja juures. Jällegi oldi tuldud ööpimeduses asju kokku kohmima ja käis usin kompsude vedamine. Uskumatud inimesed, päevavalges ka enam ei julgeta ennast enam näole anda. Nagu "vargad", luusivad pimeduses:D

Ja nüüd see päeva kõige hullem osa. See on õppimise aeg. Kergemad tööd on lastel küll kohe peale kooli tehtud, aga millest nad aru ei saa, need käivad siis järgemööda minu juurest läbi. Vahest on lausa järjekord. Ja muidugi on Meenal ka siis alati palju "õppida" ja pean ka teda õpetama. Siis on muidugi Stig ka valvel. Nii kui keegi oma laua tagant korraks lahkub, on tema kohe platsis N Svõidurõõmsalt. Muudkui ründab igal võimalusel. See kõik on nii närvesööv, ma täitsa kardan juba õhtuid. Telekas meil seisab kogu õhtu ja kõik elu keerleb laste ümber.

Eile õhtul pidin nii ekspromt ühe raamatu läbi lugema, sest muidu ei saanud ma Steni koolitöös lihtsalt aidata. Kuidas ma aitan, kui ma töö sisut aimu ei oma. Nii me siis lõik lõigu haaval lugesime ja siis arutasime jälle tegevuse läbi ja nii poole ööni. Lõpuks lasin ta magama  ja lugesin ise lõpuni, et hommikul talle täielik ülevaade sündmustest anda. Raamat oli "Veel üks Lotte" ja päris loetav raamat. Stenile loomulikult natuke raske lugemine. Ta luges raamatu küll ise juba varem läbi, aga lugemiskontrolli sai kahe. Loeb, aga aru ei saa, millest jutt käib. No aga tänu suurele tööle sai kahest neli:)

Mina olen üsna rahul, polnudki pikka aega juba ühtki raamatut kätte võtnud ja lugenud. Ja täitsa eakohane oli mulle see raamat:D

Nüüd kutsutakse mind logopeedi juurde. Vaja "S" ja "R" selgeks saada. Meena mängib oma lasteaia sündmusi kodus läbi. Kõik tuleb üle elada. Lastega on see elu juba kord nii :)


 

Nüüd viskas mul ka kaane pealt ära

Ilus hommiku, kaks tundi aega, et kodu korda teha, ennast korda sättida ja laps ka valmis panna ja linna sõita. Aga mõtlesin, et võtan enne aja maha, tõmban diivanile kerra, joon kohvi ja viskan Delfi uudistele silma peale. Teen seda regulaarselt korra päevas, et näha mis maailmas toimub.

Ja hakkas silma, et "Argo Aderi poeg sai kodusele ravile " - selline lööv pealkiri Delfis. Loen siis artiklit ja mina ei tea, kas ma olen ainuke, aga see jutt on ju täielik "hülge mõla". Olen ennast selle teemaga kursis hoidnud nii Delfi vahendusel kui ka Perekoolist jälginud, mida kirjutatakse. Ja asi tundub tänase seisuga ikka täielik pluff. Kas on raske siis artiklile juurde panna ka mõni aktuaalne pilt raskesti haigest pojast, eriti tänapäeva võimalustele mõeldes. Kogu aeg üks ja seesama pilt täisjõus eluvennast, kõva prill ees - juba see pilt kujundab teatud arvamuse asjast.

Soovitan igatahes soojalt lisada lõpuks ka pilt, mitmeid näooperatsioone läbi teinud "pojast", et toetanud inimestele mingitki kindlustunnet sisendada, et nende rahaline toetus on õigesse kohta läinud ja tegu pole pettusega.

Lisaks veel üks vasturääkivus Õhtulehest. Argo Ader: "Tõsine mure on, et ajukahjustus on väga suur." ja Õhtulehe artikli lõpus väidetatakse: "Jarmo Aderit raviv haigla vahendas Õhtulehele, et noormees on vigastanud avariis oma nägu, kuid aju pole õnnetuses kahjustada saanud."

Saa siis aru, asi on igatahes väga kahtlane. Mina tahaks igatahes tõendusmaterjalidena alustuseks värskeid pilte "haigest" näha! Absoluutselt ei mingit märki ei haiglast, palatist, mis oleks ju normaalne selle loo puhul avaldada.

Ootan huviga järgnevaid uudiseid sel teemal:D

Pihlaka piparkoogid

Esimesed piparkoogid on ka nüüdseks juba küpsetatud. Eile kiirete askelduste vahepeal tegin ühe paki tainast ära ja Meena oli ka abis küpsetamas. Taigna tegemisel jälgisin täpselt retsepti, koguseid ja õnnestus 100%. Muutsin ainult vee pihlaka mahlaks. Ka küpsetamine oli lust, tainas laua külge kinni ei jäänud ja kui õiges koguses jahu alla raputada, siis oli lausa lust vormida.

Piparkoogi vorme on mulle ka elujooksul palju kogunenud, liigagi palju. Aga lastel on siis valikut ja saavad igasuguseid kujusi teha. Minu lemmik on "kass", sest neist saab täpselt sellise suupärase piparkoogi ja koguseliselt ka palju rohkem, kui suuri lärakaid.

Minu lemmik "kass"

Meena tehtud!

Glasuuriga mul sel korral aega mässata ei olnud, aga esimesel võimalusel proovin ära. Ega see mu lemmik tegevus ei ole, aga piparkoogid on topelt maitsvamad. Siis ei jõua neid ära teha.

Eile külamajja kaasa võetud korvikese täis piparkooke läks päris hästi peale tee kõrvale. Selle üle on mul küll hea meel:)

7. detsembril tahan koos küla lastega ühe laari tainast teha, siis saavad lapsed ka selles protsessis kaasa lüüa, ise vormida ja küpsetada ja siis üheskoos töö vilju nautida. Olge siis kohal!

Nõiajaht on lõppenud

Täna oli taas selline vahva pühapäev, kui külamaja rõkkas laste kilgetest. Tegime üheskoos mardimaske, lapsed laulsid tädi Alli klaveri mängu saatel. Keegi keetis teed, keegi oli piparkooke kaasa toonud, maitsti Liia pihlakasiirupit - selline mõnus "kõigile midagi" pärastlõuna. Kohal oli hulk rahvast - nii suuri kui väikseid.

Loomulikult oli päevakorras ka "eriti kuum" teema soses külamaja juhatajaga, kes oli pimeduse varjus pesumasinaga jalga lasknud:D Täielik ulme ja loodetavasti teadis ta, mida ta korda saatis ja vastutab oma tegude eest. Isegi pikendusjuhet pole enam võtta, makist ja võimendusest rääkimata. Kohal oli ka IT spetsailist, kes nii mõndagi huvitavat ette kandis, mis külamaja juhataja ametieetikaga päris hästi kokku ei sobi. Ma ei hakka siinkohal detailidesse laskuma. Mis see ikka minu asi on, las sellega tegelevad vastavad isikud ja instantsid. Kuidagi kiirelt ja kergelt tuli see lõpp ja viimane allaandmine, mis oleks võinud tegelikul juba kahe aasta eest palju viisakama lõpu saada.

Ilusate asjade juurde tagasi...Lastele jagati jõuluetenduse osad kätte. Homme hakkame lastega süvenema ja läbi mängima. Tundub huvitav. Meenast saab trollilaps, Metest tähetüdruk ja Stenist päkapikk.

Peale koosolemist läksid tublimad Marti jooksma. Mete tuli koju vägagi rahulolevalt, omal nägu nõgine. Nemad olid sõbrannaga küla peal igatahes tiiru ära teinud ja said suud magusaks.

Sellega on kiire nädal jällegi möödas. Mul siin kodus on päris palju teoksil, millest veel turvalisuse kaalutlustel rääkida ei tahaks. On igasuguseid "õeluskotte", kes kaebamisest ja õelutsemisest ainult oma igapäevast jõudu ammutavad. Seega - tuleb aeg, siis räägin.

Uus nädal tuleb natukene rahulikum loodetavasti, sest isal on töönädal ja siis saab aega atra seada. Isadepäeva raames lahendasime kõik koos ühe Kivi Pagari "Trühvli" tordi ära, sõime ühte korralikku klassikalist isetehtud kartulisalatit ja tundsime rõõmu, et meil selline tubli "vanaisa" on, kes lapselapsi hüpitab ja neile ikka tööharjumust sisse harjutab ja kui aus olla, siis meid ikka väga - väga palju aidanud on. Ilma oma ema ja isa toeta poleks ma täna see, kes ma olen.

Toredat isadepäeva lõppu!
 

Nii mööda minnes...

Tänasesse päeva saab kirja panna ühe suure töö, mis tehtud sai. Ja kõik mitte eriti pikalt ette planeerides.

Eile emaga "lättu" lüües ja uue nädala plaane tehes selgus, et ma olen ajast väga palju maha jäänud. Arvasin, et järgmine neljapäev on 6. november. Tegelikult oli eile juba 7. november ja mis selgus, ka lasteraha päev. Mina elan nagu kotis ja ei tea sellest midagi. Suuremal osal raha juba laiaks löödud, mina elan aga kiviajas alles.

Kohe muutsime emaga mõningaid plaane ja otsustasime, et täna hommikul vara läheme autosid üle vaatama - mina oma, tema oma. Kui on raha, siis tuleb pakilised asjad kohe korda ajada. Maksud maksin ära ja raha jäi natuke ülegi. Sel kuul oli esimest korda lasteraha suurus nii, nagu ta igal kuul olema hakkab, ca. 345 eurot.

Mõeldud tehtud ja nii me Viljandis Tehnohooldepunkti ukse taga kokku saime 8:55. Loositahtel sai kaasa Stig :) Stig on ikka nii "normaalne" laps. Sellest kirjutan kohe, kui normaalne:) Järjekord oli juba pikk - üks auto sees, kaks ootamas enne meid.

Oodates aega parajaks tehes hakkasin oma autopassi uurima. Ja oh üllatust, mu autol oli kehtiv ülevaatus olemas - kuni detsembrini.Olin kaks kuud varem kohal, mida pole veel enne minu ajaloos juhtunud. Ma polnud juba nädal aega julgenud autoga sõita, et mitte sekeldusi omale kaela tuua.  Ega ma siis suurest õnnest kohe minema ei "kaapinud", lippasin emale rõõmusõnumit teatama kõrval autosse:D

Ja kokkuhoidlik nagu ma olen - ikkagi  kodust juba välja tuldud asja pärast, ootasin muidugi edasi oma järjekorda. Auto oli tip - top, väljaarvatud mingi hõõtshoovapuks, mis on vaja välja vahetada. Klaas mahtus ka piiridesse, ei segavat vaatevälja. Ülevaataja uuris, kas remondin ka oma autot ühe meie kandi remondimehe juures. Mina jäin kokutama ja ütlesin, et ei, ma pole oma autot remontida lasknudki veel. Minu auto ei käigi remondis. Pole lihtsalt "oma" remondimeest. Suvel küll uurisin, kas saaks järjekordagi panna, et mul aega on, aga siiamaani pole märku antud. Ei taha nahhaalne ka olla ja ennast peale suruda. Kui pole aega, siis pole. Või peaks siiski ise kogu aeg huvi tundma, helistama ja uurima, kuni jutule võetakse? Igatahes sai auto läbi, 35 eurot ja järgmise aasta oktoobris jälle.

Austusest oma auto vastu peaksin tegelikult miinimum õligi vahetada laskma ja filtri. Puksi tellisin ka kohe läheduses olevast jupipoest ära. Hammasrihm võiks ka vahetatud olla, enne kui midagi hullu juhtub. Klaasiga kannatab nüüd venitada kuni uue ülevaatuseni, eks siis näe, kas on hullemaks läinud.

Rõõm rinnus, lubasin Stigile kiiremas korras midagi süüa muretseda. Olime ju hommikul vara juba teel ja kodus ta näksis ainult natukene. Polnud raske otsustada, kust ja mida. Kivi Pagar on alati kindla peale minek. Seletasin Stigile situatsiooni ära, et lähen lippan kiirelt ja toon saiakest. Stig väga mõistev, tahtis kalli - kalli teha ja jäi ootama. Imestasin:) Eks tal oli vaatamist küll ja ta on üldse üks ütlemata mõistlik laps.

Saiakestega tagasi, jagasin talle kohe ühe saiakese ja laps oli rahuolev edasi. Lippasin siis veel kiirelt tolmuimeja kottide järgi. Sõitsime edasi ja Säästukas sain ka üksi ära käia. Stig oli vana rahu ise. Tegime oma esimese mandariinide hooaja avamise ka tänasega ära, 1.39 eurot kilo. Stig hakkas juba autos jõuluhõngu levitama. Ma ei kujuta ette, kes meie mandariini oste sel aastal finantseerib. Eelmisel aastal Saksamaal oli mandariin meie põhitoit:D

Ma kujutan ette, et mul on lasterahast veel 100 eurot järel. Ei taha vaatama minna, tuju rikkuma hakata. On kindel, et sel kuul pean minema jälle toimetulekut tegema, ei tule välja omadega. Elektrit maksin 74 eurot, telefoni 35, lasteaed 20, ühikas Jaskaril 32, ülevaatus 35, bensiini 20 euro eest, süüa 35 euro eest. Nii ta kulub...Kuu on aga alles ees.

Nii, aitab halast, homme on ilus ja teokas päev jällegi, palju rahvast, palju tegemist!

 

"Viimane MÕMM"

Mete tuleb õuest töölt, viskub mandariinidega diivanile ja hakkab telekat vaatama. Kui reklaam lõppes ja saade jätkus, küsis Mete, mis asi see käib.
Meena abivalmilt ja asjadega kursis olles kiirelt vastama: "Viimane mõmm."
Mina usutlen: "Viimane MÕMM?"
Meena: "Jah, aga see ei tähenda, et päris viimane. Neid tuleb veel ja veel ja veel!"

No kui mõmm, siis mõmm. Peaasi, et päris viimane ei ole:D

DIY - lõigu, kleebi, liimi

Täna taas eriline õhtu, kodus ainult Stig ja Sten. Üks neist magab - arvake kes?:D No ja on rumalus võimalust kasutamata jätta ja ka magama keerata. Ei, tegutseda on vaja! Keri natuke Facebook´i ja idee ongi olemas. Seekord selline asi...

Ma olen selline kärsitu ja püsimatu. Tegin säästu variandi, et lihtsalt millegagi tegeleda ja tehnika on selge, rohkem pole vajagi. Oleks võib- olla suuremalt ette võtnud, kui liim kodus oleks. Aga Meena läks liimiga vanaema juurde:D

Liimiga oli selline lugu, et kui me poes käisime, siis Meenal on kombeks õelda, et tema tohib ühe asja valida, mille ma talle siis ostan. Eile valis ta PVA liimi. Kui kassast läbi olime, siis ta veel usutles mind, et ega see mulle liiga kalliks maksma ei läinud. Rahadega on ju nii nagu on - Meena teab täpselt neid asju:) No liim maksis mingi 65 senti, isegi mulle polnud see mingi probleem. Nii ma ütlesingi, et liim polnud kallis ja ma ostsin selle heameelega talle. Siis ma jätkasin...aga see võib mulle VEEL kalliks maksma minna, mis sa sellega kõik korda saata võid. No mäkerdamised ja muud kahjud. Sellepärast ta oma liimiga vanaema juures ongi:D

Mis siis vaja on, et üks roos valmis saada:

Punast paberit, rohelist paberit, liimi, ümmargust vormi, südamekujulist vormi ja kääre.

Arenguruumi veel, ma tean, aga töövahendid peaksid paremad ja stabiilsemad olema.

Sten nakatus ka meisterdamisest ja tegi märkmepaberitest midagi...

Hulgim ideid, kuidas märkmepaberit kasutada, leiad siit.

Meena kurdab

Meena sööb hommikust ja kurdab: "Need lasteaia lapsed peavad mind saksa lapseks, aga ma ei ole ju. Ma olen eesti laps. Nad ei saa sellest aru".

Ma siis selgitan: "Issi on sul sakslane, emme eestlane - järelikult oled sa saksa- eesti laps".

Meena läheb kurjaks: "Ma tahan Tudvat oma issiks. Tema on ilusam, ei joo õlut ja tal ei ole prille".



 

Kassid läinud - hiirtel pidu

Hiired vaevalt veel pidutsema hakata jõudsid, aga kassid olid meil kaks päeva "lennus" või siis jahil. Aga ma ei usu, mis jahil nad olla said, söök kogu aeg ees.

Eile hommikust saati oli meil siin nagu välja surnud ja selline leina meeleolu. Lapsed kooliminnes olid veel kasse näinud ja mina neile süüa viima minnes enam kasse ei näinud. Vaikus. Kutsusin, otsisin. Läksin tuppa ja mõtlesin, et äkki kuskil eemal ja ei kuule. Läksin siis jälle. Söök puutumata, kasse pole. No olgu, õhtuks on ikka tagasi. Ei, täielik vaikus. Siis hakkas juba mure tekkima, et mis küll juhtuda sai. Lasin peast igasugu õudusi läbi - alustades rebastega ja lõpetades kanakullidega. Aga kolm kassi korraga - tundus natukene utoopia.

Hommik algas jällegi kasside kutsumisega. Ei midagi. Ikka veel. Mete oli ikka väga kurb juba. Me kõik. Päev aega hoidsin lehtlal silma peal ja lootsin kasse näha. Lõpuks olime lootus juba maha matnud ja arvasime, et ju mõni metsloom on käinud ja meie kassid on hukka saanud. Kuigi ma polnud mingit võitlemist, kisa ega kära kuulnud. Kassid olid lihtsalt õhku haihtunud. Kurb tunne oli, tühjus. Ei lootnud mina neid enam näha. Kõndisin isegi krundi piiril, et mingitki märki näha, kas karvatutte või mis iganes. Ei midagi. Mete helistas isegi koolist ja uuris, kas kassidest on märki.

Tulen mina täna juba üsna pimedas kodu Meenaga ja lehtla alt kõnnib vastu Kõuts (kollane). Viskasin kotid kohe maha hoovi peale, küsisin toast taskulambi ja jooksin vaatama. Tuli ka teine vastu ja kolmas. Kõik kohal. Söögikarbid tühjaks söödud, elus ja terved:) Rõõmu kui palju. Metel oli pisar silmas lausa. Täielik pinge langus meil kõigil.

Viisime siis uued söögid, sooja piima ja loodame, et nad meid nii ei hirmuta enam:D