Rasedus ja sünnitus Saksamaal

Selles postituses tahaks meenutada oma rasedust ja sünnitust Saksamaal. See oli ikkagi uus kogemus  minu jaoks, kuigi olin enne seda juba neli korda  kõike läbi teinud. Aga no eks välismaal on ikka natuke kõik teisiti.

Rasedaks jäin ma 5. mail 2012. Tean täpselt, kuna see oli üks ja ainus kord, kui see võimalik oli. Kõik sai alguse sellest, et võitsin peaauhinna Karstadt´i kaubamaja korraldatud "Ladies Night"l oosimises. Selleks oli limusiini sõit, kuhu võisin veel kaasa võtta 7 sõbrannat. Ehk siis tuldi mulle kodu järgi ja viidi kaubamajja shopingule ja auto ootas mind ja mu punti ukse taga ja sõidutas meid kuhu soovisime ja millal soovisime. Cool. Sellest teen eraldi postituse, sest siin hoopis muu teema käsil praegu:)

No peale seda tohutud melu olin  ma natukene "vallatu" ja ülemeelik ja nii see juhtus minu naabrimehega:D Et rasedaks jäin noh. Oli paras shokk ja kaalumisel oli ka abort, aga õnneks sain Perekoolist tuge ja soovitusi seda mitte teha, pidavat eluks ajaks painama jääma. Et saan neljaga hakkama, siis saan viiega ka. Ja perekond ja sõbrad olid ka ikka seda meelt, et kui tulema peab, las tuleb. Aitäh toetajatele, pole oma otsust siiani veel kahetsenud ja Stig on ennast ka väga eeskujulikult üleval pidanud siiani:)

Lapse isa oli muidugi kohe nõus mind nõustaja juurde viima, kes oleks aidanud kõik korraldada, et lapsest vabaneda. Ta on juba korra üht oma endist pruuti niimoodi aidanud ja too kohe täitis käsku ja on siiani lastetu ja üksik. Suhtlesime üsna tihedalt ja ta ikka imetles mind, et nii julge olin ja vastu hakkasin sellisele macho mehele:)

Kui rasedustest kinnitas mu kahtlusi ja kogu see jant abordi ümber lahenenud oli, hakkasin otsima omale arsti, kus ennast arvele võtta. Eestis oli see lihtne, sest Viljandis on iseenesest mõistetavalt sinu arstiks Praks. Nii oli see minulgi alati. Aga seal ma ühtki Praksi ei tundnud ja üldse ei teadnud ma midagi, kes on hea, keda valida. Võtsin telefoniraamatu ja helistasin esimesele ettejuhtuvale selle piirkonna naistearstile. Ei vastanud. Teine juba vastas ja nii see jäi. Sain aja nii mu rasedusejälgimine alguse sai.

Vastuvõtul oli üks esimesi meeldivamaid küsimusi, et kas see on mul esimene laps:D Kas pole meeldiv sellist asja kuulda, kui ootad oma viiendat last:)

Kõik oli üsna sarnane, nagu Eestiski. Ainuke asi mis häiris, et vastuvõtt käis kui konveieril. Kiiresti-kiiresti, sest rahvast oli alati palju ootamas. Igal vastuvõtul tehti ka ultraheli, aparaat oli kohe vastuvõtutoas kohapeal. See oli hea, said alati näha, mis toimub ja ka pildikese.

Pissiproovi viimine oli ka teistmoodi, kui mina harjunud olin. Eestis pidid alati kodus tegema ja siis vaatama, et selle topsi ilma et see lekiks, arstini toimetatud said. Alati lekkis. Seal aga juhatati kohe esimene asi patsient WC-sse, kus olid selleks tarbeks plastmassist topsid, kleepimiseks sildid ja pliiats. Tegid oma proovi ära, nimi sildiga topsile ja siis oli kohe käeulatuses kapike seina sees. Panid topsi kappi ja tesipoolt seina oli kohe labor, kust see siis ära võeti. Mugav.

Oma vanuse tõttu tehti mulle  ka lootevee uuring. See oli üsna jube ja ma isegi vajasin nuuskpiiritust. Eks mul oli hirm ka, et midagi juhtuda võib, aga tegemata ka jälle ei tahtnud jätta, kui soovituslik ikkagi oli. Lapse soole sain seega ka kindla kinnituse. Poiss. Meile sobis:)

Viimasele vastuvõtule ma ei jõudnudki, mis oli määratud 5. veebruariks. Tähtaeg oli arsti poolt 8.02.13. Olin kutsunud ema omale Saksamaale külla, et ta aitaks majapidamises ja hoolitseks laste eest ja ka Opa eest oli vaja hoolitseda. Olin ma ju ametlikult terve raseduse tööl, käisin ainult sünnitamas vahepeal. Raske oli küll oma suure kõhuga kõiki oma kohustusi täita, aga see oli paratamatus. Olin üsna tihti masenduses, et miks mina pean ja ei saa oma rasedust nautida ja puhates lapse sündi oodata, aga ise olin endale selle elu valinud. Masenduda ikka võib ju, see ju inimlik.

Emal käisime lastega Berliinis lennuki vastus, kui olin ikka padurase ja palusin jumalat, et ikka ühte tükki jääks selleks lennukiajaks. See oli meil juba kuid varem etteplaneeritud,pilet kuid varem broneeritud, nii arvatava sünnikuupäeva järgi. Vedas, saime ema kohale toimetatud ja veel nädala oodata. Istusime ja ootasime, kuna action´iks läheb. Ema hakkas juba närviliseks muutuma, sest ilmad olid meil kevadised ja ta arvas, et Eestis sama ilus, vaja ju seemneid külvama hakata ja aias tegutsema. Näpud tal sügelesid juba. Aga Eestis oli ju pilkane talv. 

Oma suure kõhuga tegin veel vahetult enne aastavahestust oma esimese auto ostu Saksamaal, mis oli ka ikka üsna suur ettevõtmine. Aga hakkama sain.


1.veebruari õhtul, kui voodisse läksin ja kõik juba magasid, tundsin, et midagi hakkab toimuma. Veekott läks katki ja aeg oli käes. Tegin ennast vannitoas korda ja ajasin ema üles. Tema kohe paanikas, et kutsu kiirabi, tema mind viima ei lähe. Ma pidavat liiga kiire sünnitaja olema, äkki sünnib kiirtee peal ära ja mida ta siin võõral maal siis teeb sellises olukorras. Ok, kutsusin kiirabi. Opale ütlesin ka üle ukse ja rikkusin sellega tema une ära. Ta oli ju ka üsna ärevuses kogu sellest jamast. Ta polnud kogu öö magada saanud. Külapeal oli tuletõrje majas parajasti koosistumine ja kõiks arvasid, et Opa viidi nüüd haiglasse. 

Haigla oli mul varemalt juba välja valitud. Käisin kohapeal vaatamas, täitsin paberid, et neil kõik ettevalmistatud ja teada oleks, kui ma ükskord tulema peaks. Nii on seal kombeks.

Kiirabi autos ühendati mind kohe juhtmetega ja vaadati, kas kõik on korras. Sellesmõttes ikkagi kindlapeale minek, kogenud arstide silma all. Haiglauksel oli punt arste, kes kõik tervitasid viisakalt ja soovisid edu. Sõidutati mind kohe otse sünnitustuppa, oma riided lubati selga jätta, mitte nii nagu siin...pead alasti võtma ja haigla öösärgi selga ajama, millel on kaelaauk nabani avatud:D Ja kui palju kobised, tehakse veel klistiiri ka:) See oli nali!!!

Sünnitustuba oli mõnusa hämara valgusega. Tehti mulle seal mingisugused ettevalmistused ja anti hädaabi nupp käeulatusse. Et kui midagi on, saan abi kutsuda. Mina juba esimese valusööstu peale vajutasin, no nii nõrk olin. Siis aga harjusin ära ja ei tülitanud arste iga valuhoo pärast. Sain aru, et see käib asja juurde. Nagu esimest korda sünnitamas, noh:D

Sisimas olina ma täiesti kindel, et sünnib minu elu pisem laps. Ei tea, miks ma nii arvasin, tundsin ennast nii saledana terve raseduse aeg. Kui arvele võtsin (19.06), oli kaal 66,1 kg. Üllatavalt palju, kui nii võtta. Viimane kaalumine  oli 29.01 ja 81 kilo. Sale tüdruk:)

Kannatasin oma valud ära ja paar korda pressimist ja laps oli käes. Vat see oli kergendav tunne. Kell oli 01:23 . Haiglasse jõudsin kuskil kesköö paiku, 23:00 hakkasin kodus valmistuma haiglasse minekuks.

Valik osutus haiglale Wolfenbüttelis

Kui laps sündinud oli, kuulsin arstide imestust. Nemad polnud nii suurt laste veel näinudki. Küll ahhetasid ja ohhetasid. Poiss oli 4565 g, 57 cm pikk ja peaümbermõõt 38 cm. APGAR 9/10/10. Ühtki õmblust ei tehtud, rebendeid ei olnud. Esimene asi, mida küsiti, et mis lapsele nimeks saab. See oli minu jaoks midagi uut. Eestis antakse ikka kuu aega aega mõtlemiseks. Seal aga on kombeks nimi kohe õelda ja haigla saadab paberid ise perekonnaseisuametisse. Lubasin järgmiseks päevaks välja nuputada:) Nemad soovitasid omaltpoolt soojalt Maximiliani:) Suurele lapsele sobilik nimi pidi olema:D
 

Vahetult peale sünnitust

Kui olime piisavalt kosunud ja paberikraam oli täidetud, sõidutati meid voodiga palatisse. See oli hommikul varastel tundidel ja palatis oli ees ootamas üks naine, kel oli plaaniline keiser hommikul kell 8. Saksamaal on väga levinud keiserlõiked. Liigagi levinud. Ka minult küsiti, kas soovin keisrit, et siis paremini oma niigi keerulist elu korraldada. Ei soovinud. Vööras mure:)

Oma palatis juba

Selline mürakas pidi mulle köhtu ära mahtuma?

Väikest venda uudistamas

Minu Saksa söbranna Mandy titat vaatamas

Selline tunne, et üks laps sünnib veel. Selline vöiks normaalne löpuraseda köht olla:)

Söögiga olid lood ka teisiti, kui Eestis. Mulle toodi hunnik menüüsid, kust võisin endale ise menüü kokku panna. Variante oli palju ja sain endale sobiliku toidu valida.

WC-sse ei lubatud esialgu ilma saatjata minna, et kindel olla, et midagi ei juhtuks. WC ust ei lubatud lukustada seest poolt, selle kohta olid sildidki seintel. Muidu kõik kena ja sõbralik. Kodu lasti järgmisel päeval. Kõigile sündinud lastele oli ettenähtud ka tasuta fotosessioon linna poolt, aga meie sattusime just nädalavahetusel sinna ja oleksime pidanud ekstra aja panema ja uuesti haiglasse kohale sõitma ja sinna see jäi. Muidu ju vägev kink linnalt.

Üks vahva seik oli ka seoses emaga. Mis seal nüüd vahvat oli, aga no õhku ahmima võttis küll. Nimelt oli tema see, kes mind kodu viima haiglast pidi ja seoses sellega oli ka vaja turvahäll kodust kaasa võtta. Kuna kogu selline suurem varustus oli mul juba ammuilma olemas ja prügikottidesse pakitud ja hoiul, siis juhendasin teda, kust hälli saab ja kui midagi selgusetuks jääb, küsigu Stenilt. Haarasid siis ühe koti kaasa ja olid kõpsti mul haiglas järel. Tundsin kohe, et kott kuidagi raske ja kobakas, et see küll turvahäll olla ei saa. Ja no oligi, käru istumisosa oli sattunud. No mida ma sellega teen? Sellega ju beebit turvaliselt kodu ei sõiduta. Juhtub:)

"Noor ema" oma piimariiulitega - alati valmis:D

Pinge langus

Seoses eilse "Kodutunde" saatega oli mul täna "vist" pingelangus...Stigil ka. Me magasime peale Mete ja Meena bussile saatmist nagu kaks beebit, terve hommiku. Oh kui hea oli. Mitte keegi ei seganud. Sten oli küll kodus koolist, aga tema ka magas, üles ma teda hommikul ei ajanud ja kui tema tõusis, oli ta nii palju "tsentelmen", et meid segama ta ei hakanud. Käis ainult aegajalt vaatamas, kas me ikka veel magame. Kuulsin läbi une muruniiduki mürinat ja seda magusamaks mu uni muutus. Vähemalt töö käis:D Selleks Sten koolist kodu jäi ka, et midagi kasulikkugi teha. Koolis on õppeprogramm läbi ja nüüd siis võetakse "lõdvalt". Käiakse lihtsalt kohal kuni 5. juunini. Loodan, et õpetaja saab aru, et kasulikum on kodus tööd teha, kui niisama loppuda kooli vahet:) Suur mees ikkagi juba ja muru talle niita meeldib.

Kui me ennast välja maganud olime, siis sättisime ennast õue. Vool võeti ka kella üheteistkust ära, kuna meile ehitati uus alajaam ja täna vist hakati ühendama seal midagi. Nii et toas niikuinii midagi teha ei olnud. Stig on meil natukene haiglane ka. Kõht on lahti, natuke vist palavikku ka ja isu pole. Ise arvan, et hambad tulevad. Olemas on tal juba 12 hammast. Ja siis on ta meil veel putukate poolt nii armetult ära söödud, et kahju kohe vaadata. Üks silm on lausa kinni paistetanud. Nagu "hiinlane":D Ju ta on eriti tundlik nende mürgiste putukate vastu, mis meil siin maal ringi lendavad. Aga panin ta soojalt riidesse ja võtsin ikka õue kaasa vaatamata tema hädadele. Sten pani muruniitmisele rõhku, mina kakkusin põõsaste aluseid puhtaks ja võtsin Stigi ka käru peale, et tal natukenegi lõbusam oleks. Aga ega ta pikalt vastu ei pidanud ja läks õunapuu alla kärru magama jällegi. Raske see väiksese inimese elu ikka:(

Vaatamata hädadele väike naeratus ikkagi varuks. Alumisel pildidl "tervendavate" nõgestega:)

Meie Steniga jätkasime tööd, ise kõvasti ja valesti meie selle suve "hitti" ümisedes. Jube hea laul on ikka tehtud, vaieldamatult meie pere lemmiklaul praegu. Seepärast otsisin netist ka sõnad välja, et saaks ikka korralikult laulda, täiega ikka:) Momendil oskame ainult seda fraasi:"et saada pruuniks, teiseks juuniks". See on põhiline:) 

Kauges külas

Kauges külas, vanaema juures,
elasin kord, kogu suve.
Vanaema ja mu armas vanaisa,
aga noorel neiul, neist ei piisa.

Jooksen randa, koduküla randa,
et saada pruuniks, teiseks juuniks.
Võtan kaasa, reketid ja maki, kuid
Rannas on vaid üks võrku paikav papi.

Kauges külas, teisi näinud pole veel.
Tühi rand ja nõmmeliivatee.

Siin ei ole, pangaautomaati,
on vaid naati, palju naati.
Pole noori, pole ühtki poodi.
Miski pole, linna moodi

Jooksen randa, koduküla randa,
et saada pruuniks, teiseks juuniks.
Siis on pidu, teise küla pidu
Seal on noored, teised noored

Siin kauges külas, teisi näinud pole veel
Tühi rand ja nõmmeliivatee.

Korraks vaatan, seljataha veel
Tühi rand ja nõmmeliivatee (2x)

Aiatööde käigus on palju aega omaette mõtiskleda ja no millest siis ikka, kui aktuaalsest "Kodutunde" saatest ja Regiinast. Jõudsin järeldusele, et ma ei tunne mingit kadedust, et tema nüüd sai omale terve korteri viimasepeal remondiga ja veel Tapa linna. Linn ikkagi ju. Ja ei hakka mina nüüd arvustama, et näe nii ja nii palju lapsi abielumeestega ja miks ta oma pisema lapse isaga koos ei ela ja miks ta midagi ei teinud, et kaitsta ennast raseduste eest. Ei saa ju maailmas kõik olla ideaalne. See oleks ju üksluine. On igasuguseid inimesi, joodikuid, narkareid, psühhopaate, perverte, ullikesi, ideaalseid pereinimesi, haritud inimesi, kes kõike õigesti teevad alati. Noori peresid, kes elavad nii nagu oskavad, aga nad nagu ei oskagi tegelikult, arvavad ainult, et oskavad. See kõik on elu ja elagu kõik nii nagu oskavad. Regiina ju pole mingi erand siin maapeal, et teda nüüd kividega surnuks peaks loopima, sest tema elu nii läinud on. 

Kui mina esimest korda rasedaks jäin, ei teadnud ma neist asjust eriti mitte midagi, et kuidas pere planeerida ja rasedusest hoiduda ja üldse kogu sellest kompotist. Niipalju kui ma ise tol ajal saadaolevast kirjandusest uurisin, nii palju ma teadsin. Ega ema mulle neist asjust ei rääkinud. Koolis samuti mitte.

No ja ma keerasin ikka totaalselt ära kui avastasin, et rase olen. Saatsin lapse isa kuupeale ja ei mõelnud ma minutitki, kuidas ma küll üksi hakkama saan. Loll, mis loll. Kuigi olin siis 21 juba. Aga nii ta läks:) Lapse üle on aga küll hea meel.

Tänane "Kodutunne"

Pean ütlema, et ega ma telekat ei vaata. Aga kui Perekooli lahti lõin ja keegi mainis, et kohe hakkab saade Regiinast, kes Kodutunde abiga omale uue kodu sai, kargasin voodist välja ja sättisin ennast teleka ette. Väga kuum teema ikkagi ja olin asjaga varasemast kursis. Tahtsin ikka pilti ka näha ja kursis asjade käiguga olla. Muidu Perekooli vahendusel tekib asjast vale arusaam, sest niipalju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.

Ma kadestan Regiina hambaid. Olid täiesti ideaalsed minu silmis. Jättis väga sümpaatse mulje ja FB-s ristitud Tapeedi-Regiinast oli asi väga kaugel. Kuigi tapeedi vist nägi saates ära, kui see nüüd oli see kuulus tapeet seal seinas.

Olen väga sarnase saatusega, mis Regiinalgi. Väikeste erinevustega. Mul on õnneks paar tüdrukut ka :) Oma kodu on mul, ema on mul tugivõrgustikuna olemas. Need on suured asjad. Õnneks on juhtunud nii, et abielumeestega pole mina kokku sattunud. Ka üsna suur pluss kogu selle jama juures, mis ma elus kokku keeranud olen. Nii et minul "Kodutundest" abi loota ei ole, kui Kredex peaks "EI" ütlema.

Loodetavasti oskab Regiina hinnata seda heategu ja hoiab oma uut kodu ja kujundab oma lastele turvalise kekkonna kasvamiseks. Mul on hea meel, et kõik ikkagi õnneliku lõpu leidis ja Mallukas võiks natukene mõtiskleda sel teemal sügavamalt. Kõigil ei ole nii häst, kui temal. Mõistmist!

Maapähklivõi

Kreemjas maapähklivõi

Minu kokkupuude maapähklivõiga oli esimest korda 2011 aastal, kui töötasin Saksamaal ühes majutus - toitlustusasutuses. Seal oli elemntaarne hommikusöögi osa  Nutella kõrval maapähklivõi. Pidi olema igas hommikusöögi menüüs ühesõnaga ja oli väga nõutud leiva -saiakattena. Ise ma veel imestasin, kuidas saab sellist soolast - magusat asja suhu panna. Mina sellest ei osanud igatahes mitte midagi arvata.

Täna otsustasin, et ostan siis ka ja proovin. Poeriiulil oli kahte sorti. Üks tumedam, teine heledam. Otsustasin hinna järgi, heledama kasuks, seal olid ka suuremad pähklitükid sees. Ongi olemas kaht põhisorti, tükkidega (crunchy) ja kreemisem (creamy). On olemas ka veel erinevaid versioone , väga suurte tükkidega (extra crunchy), variant väiksema rasvasisaldusega (light), meega, karamelliga ja kakaoga.

Maapähklivõi koosneb taimsest õlist, maapähklitest, soolast ja suhkrust. Tänu pähklite suurele rasvasisaldusele ja taimsetele õlidele on see saiakate väga kõrge kalorsusega, keskmiselt 2500 kJ (600 kcal)  100 g ja on väga rikas  vitamiini E ja H poolest.

Mõningates maades peab seaduse järgi  maapähklivõi sisaldama vähemalt 90% maapähkleid ja rasva osakaal ei tohi olla suurem kui 55%.

Euroopas jälle ei tohi või nimetust kanda toiduaine, mis ei sisalda piima. Seepärast võib kohata ka seda toodet nimetuse maapähklikreem, maapähklipasta või maapähklipüree nime all. Euronõuded :D

Maapähklivõi on üks USA armastatumaid ja tavalisemaid toiduaineid, mida pidevalt tarvitab kuni 75% elanikkonnast. Pöhja - Amerikas on väga armastatud Peanut Butter and Jelly Sandwich, röstsaiad, mille vahel on marmelaad ja maapähklivõi. Oh see võib jube olla:)


Hoiatus. Maapähklid, eriti aga maapähklivõi on muutunud kogu maailmas kõige tugevamaks ja ohtlikumaks allergeeniks ning Internetist võib lugeda üha uutest surmajuhtumitest allergilise šoki tagajärjel. Kui teilgi pärast maapähklite söömist peaksid tekkima mingid häired, on targem seda toiduainet vältida.

Mina kavatsen süüa seda siis, kui magusaisu tekib, võtan lusikatäie ja naudin pähklitükke (crunchy). Oli päris hea suutäis.

Maapähklisisaldus 81% konkreetsel tootel ja hinnaks 4.04 €/350 g

, päritolumaa Holland

Kodune maapähklivõi

2,5 dl röstitud magedaid maapähkleid
0,5 tl või rohkem peent soola
1 sl või rohkem õli või tulist vett
Peenesta kooritud pähklid koos soolaga kannmikseris. Lisa vesi või õli ja jätka töötlemist kuni soovitud konsistentsi saavutamiseni; vajadusel lisa veel õli või vett. Säilita kaane all külmkapis.   

Kes ise tegema ei viitsi hakata, siis 100%-se maapähklisisaldusega toote saad osta siit.


Kuidas suhtute Teie maapähklivõisse, mida head sellest teete, kuidas manustate?

Mavala Mavaderma Helps Speed Nail Growth küüneõli

Täna on vaatluse all Mavala Mavaderma Helps Speed Nail Growth küüneõli. Sain ma ta oma sugulasaelt ja ilublogi pidajalt Merjelt, kes kindlasti teab, mis on hea. Ja nii kui ma seda kingipakis nägin, oli mul ülihea meel. Kasutanud olen ma seda nüüdseks juba kuu aega ja päevas ikka mitu korda. Tegelikult kohe, kui sünnipäevalised lahkusid, motiveeris see küüneõli mind oma küüsi korda tegema. Ja nüüd olen ma seda ka regulaarselt teinud ja minu käte - küünte olukord on silmnähtavalt paranenud. Küüned on tugevad, küünejuured toidetud, kasvavad kiiresti, küüneplaat paistab terve välja ja läigib, küünenahad on niisutatud. Õlil on tagasihoidlik lõhn, mis ei häiri üldse. Kuna ma ise seda ei ostnud ja hinnast polnud aimugi,  siis netist vaadates on hinnaklass 8 -11 eurot, olenevalt siis poest/kohast.

Olen kasutanud erinevaid küüneõlisid varemgi, aga see on esimene õli, mida ma kohe tahan regulaarselt kasutada, mitte et seisab kuskil tolmu kogumas. Kulub teda ka imevähe. Minu ohtra kasutamise tulemusena paistab, et on veel pool pudelit vähemalt alles seda väärt kraami.. Nüüd olen hakanud ka varbaküüntel seda kasutama. Igatahes "aitäh"  väärt kingi eest. Igati marjaks ära kulunud.

Minu hinne 10 palli süsteemis sellele tootele on 10.

Potitamisest

Meil käimas juba vist kolmandat nädalat potitreering. Stig 16. kuune :D Vaeva on palju nähtud, närvid kuluvad, aeg sealjuures on kõige kallim. Edu aga pole. Olen natukene vabamalt võtnud. Õues lasen palja pepuga joosta ja toas ka, kui tean, et äsja pissitud. Kaks korda on elamise täis kakanud ja nüüd nagu eriti ei julge mähkmevabalt toas lasta olla. Vaibad korjasin suveks maast ära, lihtsam igas mõttes.

Täna avastasin nipi, kuidas piss potti saada. Stig oli juba paar kolm tundi pissimata ja mähe kuiv, panin potile. Kõndis minema. Panin uuesti ja otsisin talle tegevust. Ei midagi. Istu ja oota. Siis lõin käega. Tema asus rahus mängima, kuni üks autokolakas talle varba peale kukkus. Loomulikult oli nutt kohe lahti. Haarasin ta sülle ja panin potile ja hakkasin puhuma haiget saanud varvast. Ja õigepea tuli ka piss potti. Tänu nutule kaotas ts vist valvsuse ja kanguse pissi kinni hoids. Eile oli sarnane situatsioon. Järelikult pean lapse nutma saama, et piss potti saaks. Muidu on tal kohe mingisugune tõrge selle pissimisega.

Tänane õhtu möödus ilma mähkmeta. Tuppa tegi suure loigu. Õnneks põrandale, mille sai edukalt puhtaks teha. Siis jooksis mähkmega ja kui magama sai, hakkas vähkrema mingi aeg. Järeldasin, et vaja potile panna. Korra tuli nuttu, siis piss potti ja magas mul käte vahel õndsat und edasi. Päev korda läinud. Minu vaev hakkab aegamisi ära tasuma.
 

Natukene teistmoodi rabarberikook

Jahtunud kook, kenasti vormis

Natuke soe kook, kipuba laiali jooksma

Mõtlesin küll, et mina enam rabarberikooki ei tee, sest tehtud teist küll juba ja isud täis söödud. Aga eile, FB-s kolades keegi jagas huvitavat retsepti ja pilt oli juures ikka isuäratav. Salvestasin lingi telefoni ja hommikul uurisin asja. Ei midagi raketiteaduse vallast. Hommik oli varajane, väljas alles kaste maas, et midagi nokitsema minna ja saigi väärt maamunad kapist välja tõstetud ja algus tehtud.

Maitsev, lihtne teha ja tõesti mitte klassikaline rabarberikook, nagu me harjunud oleme. Eriti sobilik väikelastele ja hambututele:)

Põhi:
5 muna
5 spl jahu
5 spl suhkrut

Vahekiht:
5 munakollast
500 g hapukoort
2 dl suhkrut
2 spl kartulitärklist
600 g rabarbereid

Kate:
5 munavalget
1 dl suhkrut

Vahusta põhja jaoks toasoojad munakollased koos suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Vahusta munavalged tugevaks vahuks. Sega omavahel munavahud kokku, sõelu hulka nisujahu ja sega õrnalt segamini. Vala tainas suuremasse kandilisse kõrgete äärtega küpsetusvormi, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Küpseta tainast 200 kraadises eelsoojendatud ahjus 15 minutit.
Vahekihi jaoks vahusta munakollased koos suhkruga heledaks vahuks. Lisa hulka hapukoor, kartulitärklis. Koori, puhasta ja tükelda rabarberid väiksemateks tükkideks.Sega need hapukooresegu hulka. Võta pruunistunud biskviitpõhi ahjust välja, seejärel kalla peale rabarberisegu. Küpseta ahjus veel 15 minutit.
Besee jaoks vahusta munavalged koos suhkruga tugevaks vahuks. Võta kook ahjust ja määri peale munavalgevaht. Küpseta kooki veel ahjus umbes 7-10 minutit.

Lase koogil veidikene jahtuda ja seejärel naudi !

Rabarberid on tõelisteks "kaigasteks" kasvanud ja seda väga kiire ajaga.Võtsin kuus vart ja sellest sai kindlasti rohkem, kui retsepti kogus ette nägi (600 g)

Põhi. Panni valisin sellise väiksema ja kõrgema, kui praeahju standardpannid. Aga oleks piisanud sellest kogusest ka suure ahjuplaadi katmiseks.

Vahekiht

Kate

Valmis kook

 Head isu! Mõnus hommik koogi ja värske kohviga tõotab homme tulla:)

Allikas: Sweet sensation

Mida teha, kui on karta kuumarabandust

Praeguste kuumade ilmade ajal tuleks võimalikult palju viibida jahedates ruumides ja vältida väljasõite, eriti väikelastega. Loomulikult peab käepärast olema puhas joogivesi, eriti beebidel. Ja peakate, seda ei tohi unustada.  Miks ma just beebisid rõhutan? Meil juhtus täna nii, et käisin kuskil tunnisel sõidul - pealelõunasel ajal, kui on kõige kuumem ja lapse turvatool sattus ka just päikese käes olema. Kasutasin küll sõiduajal kliimaseadet, aga kuumus oli ikka kohutav. Ja kui ükskord reis tehtud oli, oli laps loid ja kuum ja magas silmapilkselt jahedas toas. Magas oma une ära ja kui ärkas, alles siis hakkasin kahtlustama, et laps võib olla ülekuumenenud. Kraadisin - 38,6, palavik. Hoolitsesin, et lapsel juua oleks ja hakkasin mõtlema, mis edasi saab. Onunaine soovitas üle Eestilisele perearsti numbrile 1220 helistada ja nõu küsida. Sealt soovitati koheselt üks paratsetamooli küünal lapsele panna, palju juua anda (eelistatult vett või hästi veega lahjendatud morssi), märja lapiga keha jahutamist (leige veega niisutatud lapp, mitte jääkülm) ja kui 40 minuti jooksul paranenud olukord ei ole, oleks hea kiirabi kutsuda kindluse mõttes. No mina küünaldega erilist kogemust ei oma ja panin olemasoleva küünla, mis oli aga 13 kilosele lapsele natukene lahja. See selgus, kui kiirabi brigaad üle vaatas, mida juba andnud olin. Seepärast polnud ka palavik langenud, vaid oli paari tunni pärast ikka veel 38,6. Seepärast otsustasin ikkagi kiirabi kutsuda kindluse mõttes, sest kuumarabandus on ikka midagi muud, kui lihtsalt palavik külmetusega. Kiirabi pani 250 mg- se paratsetamooli küünla (mina olin kasutanud 75 mg-st) ja andsid lootust, et see peaks palaviku alla võtma. Loomulikult juua ja mähkme soovitasid ka ära võtta. See pidi kuumust kinni hoidma. Nüüd siis Stig magabki alasti, märg rätt otsaees ja terve kolonn joogipudeleid käeulatuses. Kui kuue tunni möödudes lapse seisund ei parane, soovitati jällegi palavikualandajat anda.

Katsusin teda vahepeal ja tundub, et asi paraneb. Kuumad oleme me omajagu kõik, sest toas on temperatuur momendil 26,9 kraadi, uksed -aknad pärani. Tekk on suht mõttetu asi.

Olge siis valvsad ja hoidke oma võsukesi varjus:)

Ülevaade juuksehooldustoodetest


Inecto PURE COCONUT shampoon, palsam ja juuste seerum. Seda kasutasime Mete-Mari juuste peal, oli tema valik. Lõhn oli mõnus kookoseline, mitte väga tugev. Vahutas hästi. Juuksed jäid siidised ja õrnalt lõhnavaks. Metele väga meeldis. Plussiks see, et sari on parabeenide vaba.



Juuksed peale pesu

Meena peal katsetasin Macadamia Oil tooteid. Kõik oli super, vahutas, meeldiv lõhn, loputamisel olid juuksed juba silmnähtavalt siledas olekus. Tal on muidu sellised üsna pusased juuksed ja peale pesu tavaliselt on jube harutamine. Kasutasin maski ja kammitavus oli super. Niisketesse juusteotstesse määrisin ka öli. Väga rahul toodetega.



Juustes mõjumas mask

Peale pesu

 Enda peal sain seekord proovida Oblepikha Siberica shampooni ja maski. Super jällegi. Vahutas, meeldiv lõhn ja pärast pesu olid juuksed nagu (mitte päris) sirgendajaga tehtud ja siidised. Tegu orgaanilste toodetega.

Peale pesu

Kõiki protseduure tegime väljas, vabas õhus ja tiigi veega. Teatavasti on tiigi vesi pehme ja teeb juba iseenesest juuksed heaks. Kogu selle aja vältel nautis Stig veemõnusid, ja kohe niipalju, et täna seisis vann veega täiesti puutumatuna. Muidu ei või kastekannu ka veega vedelema jätta, tema kohe seal käsipidi sees. Ju ta sai eile nõrkesmiseni plätserdada. Tulebki lapsel asjadest isu täis lasta saada, siis pole ka probleemi, et ründab igal pool.

Eile

Täna - vann veega seisab päevitustooli kõrval:)

Oli igati mõnus ettevõtmine koos tüdrukutega, kõik tänu minu ostuhullusele:) Aga küll need shampoonid-palsamid ära kuluvad, kolm naist ju kasutamas.

Toodete hinnad ja päritolu  leiad siit.

NOTD 23052014

Leidsin meie kohalikust kaubamajast need kaks Türgi päritolu Flormar neoonlakki ja pidin need lihtsalt ostma. Hinnaks pudelil 1.60 € ja 1.65 €.

Lakkisin kaks kihti ja olen väga rahul tooniga. Püsivust pole mõtet minult küsida, sest majapidamistöödega ei kesta see küüntel kaua. Kasutasin ka alus-ja pealislakki.

Sobib ideaalselt minu päevitustega:)

Eilsest tuulutamisest

Kuigi Marintsiku ilus elu tõmbas mul tuju nulli ja mõtlesin, et mida ma siin ikka tuulutan oma olematu kassaga ja et ei lähegi kuskile, vaid rassin kodus mullas. Hommikuks aga oli olemine natuke parem ja kihk minna ikka ka oli. Tegin kiiremad asjatoimetused kodus ära, sest koht, kuhu minna plaanisin, avati alles 10:00. Nii et aega oli, kiiret polnud kuskile. Pakkisin isegi pikka kaalumise järel lapsevankri kaasa, et Stigil koht oleks, kus ta magada saaks. Tal ju tuleb uneaeg ennelõunasel ajal.

Sihtkoht oli Valmiera, Valleta kaubamaja. Maad kuskil minu kodust 50 km



Ilm oli ilus, inimesed suviselt riides, üks hullemini kui teine. Oli ka stiilseid paar tükki, aga tõesti, liiga stiilsed, et niimoodi tänavale tulla. Ennast ma siinkohal ei hakka mainimagi, praegu käib jutt teistest. Minu arust Ruhjas on palju maitsekamalt riietuvaid naisi näha. Ja olen täheldanud, et läti naistel on alati kenad ja hoolitsetud soengud. Juuksurikülastusele panevad nad vist eriliselt rõhku.

Käruga oli üsna hea liikuda, kui Stig ainult ennast natukene paremini oleks üleval pidanud. Ta oli väsinud, aga magama ka ei saanud jääda, sest koht oli uus ja huvitav ja oli vaja ju ringi vaadata, kõike tõmmata, mis näppu jäi ja siis kui midagi muud enam teha ei olnud, siis viriseda.

Kubamajal on neli korrust. Kõik käisime läbi. Astusin sisse ainult mind huvitavatesse poodidesse. Oli tekkinud uus kingapood CCC, suur ja avar, päris arvestatava kingavalikuga ja hinnad olid ka normaalsed. Olid ka mõned hiina kaupa müüvad poed, Aliexpressist pärit kaup, kuhjade viisi. Douglases näppisin paari asja, aga jumal tänatud, et ma midagi ostma ei hakanud. Mõttetult kallis on seal kõik ja no pood oli tühi ka rahvast. Ma tean, kus kõik olid - Drogases, paarsada meetrit tänavat pidi edasi minna. Seal oli tohutu soodukas kogu poes, kõik kollaseid silte täis, läti keelse tekstiga. Aga arvata oli, et mingi kampaania. Vat seal tegingi ma oma ainsad ostud.

"Drogas", Rigas 20, Valmiera

"Macadamia oil" sari: shampoon 9.09 €, palsam 9.09 €, öli 9,59 €,mask 8,49 €

"Inecto" sari: shampoon 3,57 €, palsam 3,57 €, seerum 4,39 €

"Siberica" sari: shampoon 5,85 €, palsam 5,85 €, mask 7,49 €

Nende ostude üle olin küll happy. Soodus minu arusaama järgi oli -20%, Drogase kaardiga -30%.

Kodu jõudes sai sauna kohe tuli alla tehtud, et suur testimine ette võtta. Ära said proovitud kõik variandid minu, Meena ja Mete peal. Sellest juba lähemalt uues postituses.

Ideaalne elu

Olen terve oma maise õhtu sisustanud Marintsiku blogi ja Ask-i lugemisega. Huvitav lugemine oli. Blogist on kindlasti veel mõndagi lugemata, Ask sai küll 100% loetud.

Tunnen ennast üsna kehvasti, peaks ütlema. Täiesti mõttetu mutrikesena siin maailmas, kõik oma elus valesti teinuna. Ja minu blogi tundub täielik saast oma Konsumite ja Magazinidega tema disaineri ostude kõrval.

Marina on minust 10 aastat noorem, hea haridusega, abielus ideaalse mehega, on karjääri teinud, palju reisinud, omab head kinnisvara Pärnus, kindlasti ka head autot. On tark, ilus, maitsekas, hea iseloomuga. Iialgi ei pea tundma rahamuret. Respekt! Elu, millest mina pole isegi unistada osanud ja nüüdseks on minu rong juba läinud. Tähti ka pole taevas, et soovida "uut algust" .

Millega tegeleb üks kodune inimene

Väike uinak tehtud ja minust maha jäi voodisse selline vaatepilt:

Riburadapidi tulid kõik, kes kohal olid, minu kaissu ja tegime ühise lõunauinaku. Vihma sadas ja mis siin muud targemat ikka teha on. Nüüd ma poetasin ennast laste vahelt välja ja võin natuke internetti "nautida".

Lähen oma eile alusatud postitusega edasi, kus pooleli jäin. EMT mast eilsest saati ei töödanud ja minul null internetti seepäras kuni täna pealelõunani. Karm on küll ilma netita elada siin metsakolkas.

Ema mul täna kurtis (eile siis), et mida need inimesed küll teevad, kellel on täiskasvanud lapsed ja kes tööl ei käi. No mina kohe sain aru, kelle kapsaaed see kivi nüüd lendas. Minu ikka ka natuke, kuigi mul pisike laps.Tema ei pidavat küll ilma tööta saama ja siis on nende kodutööde ka natuke teisiti. Peab ju planeerima, mida palju ja kunas teha, et ikka palgatöö ja kodune majapidamine kenasti tehtud oleks. Kodusel inimesed käib see asi natuke teisiti. Kulged siin hommikuotsa uimaselt, teed natuke siit, natuke sealt ja juskui aega küll, aga kõik lõpuks tegemata või ei viitsi seda teha ja teist - aega ju küll, saab ju homme ka teha. Ja nii ta siin kodus läheb. Mõne kriitilisem asi tuleb vahest isegi sunduslikult teha. Nagu minul täna näiteks muruniitmisega. Lihtsalt kedagi peale minu ei olnud, aga koht, kus meil üks metsaveotraktor parkimas käib, oli vaja ära niita. Ja täna oli see hea võimalus, mida pidin mina kasutama.
Kummikud on omadega täitsa p-s sellepärast, jalad sain õnneks veega puhtaks.

Enne niitmist

Pärast niitmist

Muruga on meil siin üldse see aasta meeletu jama, muudkui kasvab ja niitmist vajavat pinda on ka nii-nii palju, et paha hakkab täitsa. Ühest otsast lõpetame, teisest tuleb alustada. Ümberringi on kõigil murutraktorid, meie sellist luksust lubada endale ei saa.

Minu päevatöö, võib isegi õelda elutöö:)

Hommikul esimese tööna tegin oma ehtelaekad korda. Tööks seda nimetada tegelikult ei saagi, see oli rohkem selline hobikorras koristamine. Avastasin nii mõnedki unustuse hõlma vajunud ehted, mida katsun jõudumööda kandma hakata.

Need on ülejäägid, mis karpidesse enam ei mahtunud.

Aktuaalne on praegu ka Stigi potitreening ja ma olen sellest juba nii tüdinenud. Olen peaaegu nädal juba harjutanud ja tulemusi ei ole. Ei tea, millal tal see klõps ära käib ja ta aru hakkab saama, mida ma temalt ootan :D

Ja nii need päevad siin mööduvad. Homme teen ühe tuulutamispäeva.