Laps igatseb issit

See laps on Meena. Juba mitu õhtut käib jutt, et Meena tahab issi juurde. Ja miks keegi Meenale ei õelnud, et issil sünnipäev oli. Ega ma eriti ei taha seda teemat puudutada, sest siis Meena hakkab veel rohkem issit igatsema ja mida ma siis peale hakkan. Panen ta lennuki peale? Lähen ise last issile viima? Päris problemaatiline. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas ta ilma minuta hakkama saaks, kui peakski selline variant kõne alla tulema, meena veedab mõne aja Saksamaal issi juures, ilma minuta. Kui me veel naabritena seal elasime ja meena issi juures oli, siis pissile jooksis ta kodu. Kordagi ei käinud ta issi WC-s. Selline kiiks oli tal. See on esimene probleem. Hakkama saavad nad issiga muidu kenasti. Põlise vanapoisina ei osanud Meena issi varem süüagi teha, peale haruharva spagettide keetmise. Meena pärast on ta nüüdseks isegi pannkookide tegemise ära õppinud.
No igatahes lubasin Meenale, et see nutt ja hala õhtuti lõpeks, et Meena võib issile helistada. Muidugi polnud mul numbrit kohe käepärast võtta, mis tekitas veel lisapingeid. Kirjutasin issile lühikese e-maili ja number nagu naksti olemas. Meena saab õhtul selle tähtsa kõne ära teha, iseasi, kui palju ta veel saksa keelt rääkida oskab. Mina olen igatahes põnevil!

Meena teel Saksamaale,Poola maisipõllus suurema õe Metega.

Kredex

Paar päeva tagasi oli uudistes päevakorral  Kredexi uudis, et hakatakse taotlusi vastu võtma paljulapselistelt peredelt, kes soovivad oma elamistingimusi parandada.2010 esitasin ka mina taotluse, mis sai positiivse vastuse ja meie maja sai endale Kredexi abil uue katuse. Ehitamine läks lahtu 2011 veebruar, kui väljas oli lumeuputus. Vana katus võeti maha, majaümbrus oli kõik soga täis, lume värvus oli hall. Aga töö käis kiirelt, kahe nädalaga oli katus vahetatud.Töid tegi As Toode, töö oli kiire ja korralik, paberimajandus nii ehitusfirma kui Kredexiga sujus kenasti ja ilma viperusteta.Asjaamist oli, aga tulemus oli seda väärt ja  riigi poolt oli see väga, väga suur abi.

Ka sel aastal esitan taotluse, et elamiskõlblikuks teha pööning. Vastame kõigile Kredexi esitatud kriteeriumitele ja loodan, et saame taas riigipoolset abi ja elamispindagi juurde:)

Mõned read ka majast lähemalt. Ehitusaasta 1937. Enne, kui see maja soetatud sai, see oli aastal 2005, elasin ma ühes väikelinnas siin lähedal, ühetoalises korteris. Lasteaed oli ligidal, pood ka. Aga üsna kitsas. Hakkasime oma lapse isaga otsima ümbruskonnast suuremat elamist ja leidsime selle mahajäetud ja aastaid juba tühjana seisnud maja. Majaümbrus oli kõik kinni kasvanud, akendel olid ees munarestid, raamid mädanenud. Ahjud sees ära lõhutud, koerad eelmisest omanikust uksed-seinad ära närinud. Üsna viletsas seisus. Aga see meid ei heidutanud. Koht oli ilus, omaette, suurest teest eemal. Hakkasime siis omanikke otsima, leidsimegi pärijad, kellele maja peale omaniku surma pärandatud oli. Asju ajas minu teine pool ja jooksis igatahes liiva. Igasugused jamad rahadega, valetamised ja lõpuks lihtsalt haihtus "mees" õhku. Mina 7. kuud rase. Appi tuli minu ema jällegi, nagu alati, ja hakkasime majaomanikuga ise asju ajama. Maha sai müüdud 1-toaline korter ja ülejäänud raha majaostuks sain emalt.Paberid vormistasime 2005 märts. Olin siis oma kolme lapsega, noorim 4-kuune. Elamiskõlblikuks aitasid maja saada nii minu ema kui isa. Sissesõidutee maja juurde, nii umbes 200 meetrit, oli kevadeti läbimatu. Pidime auto suure tee äärde jätma, lapsed ja kodinad kaenlasse ja teekond jala võis alata. Nüüdseks oma minu isa abiga tee saanud palju-plaju kruusa ja on täitsa tugev ja normaalne kruusatee. Maja oli ilma maa ja metsata, need sain kõik lasteaastate eest tasuta juurde erastada omalajal.Esimese öö veetsime siin juba 25.aprill. Ja nii on aastast aastasse siin kõpitsetud, lapsigi on juurde sündinud ja ikka edasi, ei sammugi tagasi:D