Filmielamus: "Pahupidi"

Meie laste lemmik tegelane Kurbus

Tänu ühele heale inimesele, kes arvas, et meie pere peaks kindlasti seda filmi vaatama minema, sai meile osaks ühine perekeskne kinoskäik.

Valisime omale sobiva aja välja ja piletid saadeti mugavalt e-mailile. Meie asi oli ainult kohale minna ja filmielamus saada. Koosseis oli järgmine: Sten, Mete, Meena ja mina. Stig jäi lasteaeda ja vanaema viis ta sealt peale tööd enda juurde.

Enne kino ostsin kõigile pisikesed popkornid (a' 2.80) ja igaüks valis omale ka joogi. Käib ikkagi kinovaatamise juutde, arvaku teised, mis tahavad. Olen nimelt kuulnud, et mõnele pidi jubedalt närvidele käima, kui kinos süüakse. Mind see ei häiri, nii läbi mu närvid veel ei ole.

Filmiks oli kogupere 3D animatsioon "Pahupidi", mis oli puhtas eesti keeles ja mind kõitsid veel filmis kõlanud laulud. Oli ka üks ehmatav koht, kui kõik võpatasid üksmeelselt, vulkaan tõusis ookeanist:D

Mind oli hoiatatud, et võtaksin ka midagi pisarate kuivatamiseks kaasa, et lõpp pidi vesiseks minema. Minu imestuseks vesistasin ma juba enne pealkirja ekraanile ilmumist, niivõrd liigutav oli see algus minu jaoks. Eks omad mälestused tulid meelde.

Filmi keskel jällegi hakkasin ma hirmu surma ees tundma. Mind on surm alati kohutanud, et mis siis küll saab, kui mind enam ei ole. Mitte et mind kegi nüüd nii hirmsalt igatseks, aga noh, et mis jube tunne see on, kui mind ei ole enam. LõPP. See on hirmsaim asi maailmas ja vahest ma selle peale õudusega mõtlen. Selle filmi ajal meenus see mulle jälle ja see oli kohutav.

Minu lastele film meeldis ja kui ma alguses kartsin, et Meena võib- olla kõike ei mõista ja talle jääb äkki film natukene arusaamatuks, siis minu kahtlused hajusid varsti. Ta vaatas huviga ja elas filmile kaasa. Ja kui me eile raamatukogus käisime, siis hetkega oli tal raamat leitud. Kuidas ta seda tegi, ma ei tea, aga ta tuli, raamat "Pahupidi" näpus. Nüüd me siis seda loeme õhtuti veel filmile lisaks.

Kel vähegi võimalik, soovitan filmi koos lastega vaatama minna, elamus on garanteeritud!

Mida räägib kingitus?

Tulin just kohvitamast ja jutuks tuli üks kingitus. Nagu te juba teate, siis saime Saksamaalt minu kahe viimase lapse isalt paki, mis oli täis jõulukinke ja maiustusi. Minu imestuseks oli seal ka kink minule ja Stigile, mis pole tavaline. Praegune põhirõhk läheks minule adresseeritud kingile. Minu onunaine oli imestunud, et ma pole uudishimust pakki veel lahti teinud. Pakk seisab kapis puutumatult juba 10. detsembrist saadik. Täna, kui ma laste kinke võtsin, siis huvi pärast uurisin, et mis seal sees küll olla võiks. Saamispäeval arvasin nii suht suvalt, et kommikarp kindlasti. Täna loksutades tekkisid muud mõtted.

Mida siis kink räägib kinkijast? Siin on üks link, kus on sellest pikemalt juttu. Et äkki ma nüüd võtan kätte ja teen selle paki lahti. Või ootan korralikult jõuludeni? Mis teie arvate? Või vaatame kohe uudishimust, mida kink räägib kinkijast:D Äkki pakute, mis seal see olla võib:)