Sattusin lugema Perekooli Pereelu kategooriast teemat ühest "Segasest perekonnast". Lugu üsna sarnane minu loole. Mitte küll nii hullusti, kui seal. Mina polnud jõudnud abielluda. Nii naljaga pooleks anti mulle teada, et kui saavutan kaalu 58, siis olen abieluvääriline. Seda ma muidugi ei suutnud ja jumal tänatud.
Kirjutan väheke oma loost. Mina sain oma "sakslasega" tuttavaks interneti kaudu. Tol ajal oli mul kasutaja Delfi date´is. See oli umbes aastal 2006. Võin aastatega eksida, pole nii tugev aastaarvudes. Aga nii umbes ta oli. Sealses jutukas oli võimalus paljudes keeltes suhelda ja mina saksa keele armastajana käisin saksa jutukas. Rahvast seal eriti ei olnud ja nii ma siis saingi jutule tolle mehega. Vanust ta muidugi valetas. 46 vist oli. Öige vanuse sain teada hiljem, kui Riias hotellis oli vaja tema andmeid ja vot siis jäi mul suu lahti ja sellest ajast oli mul nagu mingi okas kurgus, et mulle nii alatult valetatud oli. Tema jaoks oli see muidugi lihtsalt väike "nali". Kujutas ta ju ennast ette nooremana niikuinii ja oli julm macho omaarust.
Ühesõnaga oli minust ikka oluliselt vanem mees ja asjad arenesid niikaugele, et ta sealt kaugelt Saksamaalt teatas üks päev, et tema sõidab puhkuse aeg Eestisse ja kas võiksime kokku saada. Mina muidugi ei võtnud seda tõsiselt ja ütlesin "ja-jah". Ta teadis nii umbkaudu ka mu elukohta. Tola ajal oli piiril veel kontroll ja saingi ühel ilusal päeval kõne meie kohalikust piiripunktist, et üks mees on neil seal ja soovib minuga kokku saada. Läksin siis talle vastu ja nii me esimest korda kohtusimegi. Omavahel naersime ikka, et tellisin internetist mehe omale:)
Meil siin kodus oli paras hullumaja parajasti. Väljas käisid kõrvalhoone ehitustööd ja kui ta nägi, kuidas teise ringi tuhaplokkidest mu isa hoone üles ehitas, siis hiljem ta kuidagi halvustavalt suhtus sellesse ja minu isa oli tema silmis täielik "holzkopf" (puupea). Ja vend oli mul niikuinii "joodik". Ainult ema nägi ta mul positiivses võtmes. See selleks. Kuidas minu elamine talle tundus, sellest ei tahaks rääkima hakatagi. Ta kurtis pidevalt, et tema peab siin minu juures "kohvris" elama ja tal pole oma nurka.
Asi arenes edasi, tema käis mul külas, mina temal. Jäin 2008 märtsis titeootele, mis oli talle täielik põnts. Oli ta ju vaba mees, lapsi ei olnud. Kui ta ennast kogunud oli, tundis ta vist isegi natuke röömu sellest uudisest. Minul pole titeootustega kunagi probleeme olnud:) Ema sõbrannagi mainis ära, et paljuneb nagu kass. No ja siis? Pole küll kahetsenud midagi.
Lapse sünni ajaks tuli ta taas Eestisse, suhted polnud meil selleks ajaks eriti soojad enam. Tal oli Viljandis hotellituba võetud ja tuli sünnituse ajaks haiglasse. Selle ta magas muidugi maha, sest Meenal oli ilmale tulekuga kiire ja sündis eelsünnitus palatis sel ajal kui tema suitsul käis. See oli üks moment, mille ta mööda lasi.
Tgelikult sellest ma rääkida ei tahtnudki, vaid seoses selle Perekooli teemaga hoopis. Ta oli ka tohutu kontrollfriik ja kui ma tema juurde elama läksin 2011 kevad koos oma kahe tütrega, siis hakkasid samad hädad pihta, nagu Pereelu teemast lugeda saab. Küll ma olin liiga palju arvutis, küll ma ei osanud lapsi kasvatada ja vastupidiselt Pereelu teemale ei otsinud mina tööd piisavalt kiiresti. Elasime ju seal tema kukil ja tema kulul, kuigi hoidsime ainult hinge endil sees, ei mingit priiskamist. Ja kui tööle sain, siis oli jälle häda, et tema peab lastega sel ajal tegelema, kui mina vahetustega tööl käin. Paaril korral tõi isegi lapsed mulle töö juurde, sest temal on omad tegemised. See oli ikka viimane piisk. Interneti kasutamist piiras ta mul ka, lihtsalt vöttis selle ära:) Tema suur armastus on IT ja arvutid. Ja ma esitasin talle ultimaatumi, nii ülbe, kui ma juba olen. Kas paneb interneti tagasi või korraldan katastroofi tema kabinetis. Tal oli üks terve tuba ettenähtud ainult arvutitele ja seal ta siis istus oma põhilise aja samal ajal, kui meie lastega pidime maas magama ruumipuudusel. Ja kuna ta internetti enam ei võimaldanud mulle lõpuks, siis võtsin käärid ja lõikasin tal kõiks võimalikud ja võimatud juhtmed tema kabinetis läbi ja ühe vidina lihtsalt võtsin ka vahelt välja. Olevat olnud ülitähtis ja kallis tulemüür :D Selle peitsin talle pesumasinasse:) Oli paras "kino", mida Mete meenutab siiamaani. Peale seda pandi selle kabineti uks lukku. Hullu eest loomulikult. Aga ega mind vihaseks ajada ei tasu. Ja seda ta juba teab, arvab isegi kindlalt, et olen "haige". Eks me kõik ole natuke "haiged":)) Kino sai veel muudki, ei hakka endal siinkohal marki rohkem täis tegema. Teinekord võib-olla....
Kirjutan väheke oma loost. Mina sain oma "sakslasega" tuttavaks interneti kaudu. Tol ajal oli mul kasutaja Delfi date´is. See oli umbes aastal 2006. Võin aastatega eksida, pole nii tugev aastaarvudes. Aga nii umbes ta oli. Sealses jutukas oli võimalus paljudes keeltes suhelda ja mina saksa keele armastajana käisin saksa jutukas. Rahvast seal eriti ei olnud ja nii ma siis saingi jutule tolle mehega. Vanust ta muidugi valetas. 46 vist oli. Öige vanuse sain teada hiljem, kui Riias hotellis oli vaja tema andmeid ja vot siis jäi mul suu lahti ja sellest ajast oli mul nagu mingi okas kurgus, et mulle nii alatult valetatud oli. Tema jaoks oli see muidugi lihtsalt väike "nali". Kujutas ta ju ennast ette nooremana niikuinii ja oli julm macho omaarust.
 |
| Macho Men |
Meil siin kodus oli paras hullumaja parajasti. Väljas käisid kõrvalhoone ehitustööd ja kui ta nägi, kuidas teise ringi tuhaplokkidest mu isa hoone üles ehitas, siis hiljem ta kuidagi halvustavalt suhtus sellesse ja minu isa oli tema silmis täielik "holzkopf" (puupea). Ja vend oli mul niikuinii "joodik". Ainult ema nägi ta mul positiivses võtmes. See selleks. Kuidas minu elamine talle tundus, sellest ei tahaks rääkima hakatagi. Ta kurtis pidevalt, et tema peab siin minu juures "kohvris" elama ja tal pole oma nurka.
Asi arenes edasi, tema käis mul külas, mina temal. Jäin 2008 märtsis titeootele, mis oli talle täielik põnts. Oli ta ju vaba mees, lapsi ei olnud. Kui ta ennast kogunud oli, tundis ta vist isegi natuke röömu sellest uudisest. Minul pole titeootustega kunagi probleeme olnud:) Ema sõbrannagi mainis ära, et paljuneb nagu kass. No ja siis? Pole küll kahetsenud midagi.
Lapse sünni ajaks tuli ta taas Eestisse, suhted polnud meil selleks ajaks eriti soojad enam. Tal oli Viljandis hotellituba võetud ja tuli sünnituse ajaks haiglasse. Selle ta magas muidugi maha, sest Meenal oli ilmale tulekuga kiire ja sündis eelsünnitus palatis sel ajal kui tema suitsul käis. See oli üks moment, mille ta mööda lasi.
Tgelikult sellest ma rääkida ei tahtnudki, vaid seoses selle Perekooli teemaga hoopis. Ta oli ka tohutu kontrollfriik ja kui ma tema juurde elama läksin 2011 kevad koos oma kahe tütrega, siis hakkasid samad hädad pihta, nagu Pereelu teemast lugeda saab. Küll ma olin liiga palju arvutis, küll ma ei osanud lapsi kasvatada ja vastupidiselt Pereelu teemale ei otsinud mina tööd piisavalt kiiresti. Elasime ju seal tema kukil ja tema kulul, kuigi hoidsime ainult hinge endil sees, ei mingit priiskamist. Ja kui tööle sain, siis oli jälle häda, et tema peab lastega sel ajal tegelema, kui mina vahetustega tööl käin. Paaril korral tõi isegi lapsed mulle töö juurde, sest temal on omad tegemised. See oli ikka viimane piisk. Interneti kasutamist piiras ta mul ka, lihtsalt vöttis selle ära:) Tema suur armastus on IT ja arvutid. Ja ma esitasin talle ultimaatumi, nii ülbe, kui ma juba olen. Kas paneb interneti tagasi või korraldan katastroofi tema kabinetis. Tal oli üks terve tuba ettenähtud ainult arvutitele ja seal ta siis istus oma põhilise aja samal ajal, kui meie lastega pidime maas magama ruumipuudusel. Ja kuna ta internetti enam ei võimaldanud mulle lõpuks, siis võtsin käärid ja lõikasin tal kõiks võimalikud ja võimatud juhtmed tema kabinetis läbi ja ühe vidina lihtsalt võtsin ka vahelt välja. Olevat olnud ülitähtis ja kallis tulemüür :D Selle peitsin talle pesumasinasse:) Oli paras "kino", mida Mete meenutab siiamaani. Peale seda pandi selle kabineti uks lukku. Hullu eest loomulikult. Aga ega mind vihaseks ajada ei tasu. Ja seda ta juba teab, arvab isegi kindlalt, et olen "haige". Eks me kõik ole natuke "haiged":)) Kino sai veel muudki, ei hakka endal siinkohal marki rohkem täis tegema. Teinekord võib-olla....
