No nii. Lõpuks siis saan taas mahti midagi kirja panna. Usun, et ootate kõik pikkisilmi postitusi sellest, millega ma oma päevi sisustan. Igav mul ei ole. Elu on kirju ja kui tekib mõni õhtu ja hommik, kui kuhugile kiirustama ei pea, siis olen tänulik selle aja eest. Mõnus on niisama lihtsalt olla ilma kiirustamata ja aja planeerimiseta, ilma suurema stressita.
Kuna Jaanide aeg rohkem selline väljaskäimise aeg ja üritusi on rohkem kui tavaliselt, siis oma mugavuse huvides ja käisin eelmisel nädalal maniküüris ja pediküüris. Teen seda kõige rohkem kaks korda aastas, vahest ka harvemini. Omal käel saab ka muidugi kergemalt üle käidud, KUI vaja, aga tihti on mul ikka küüned nii üleval kui allpoool väljaspool arvestust. Pole lihtsalt mõtet ja võimalust ilutseda, kui pidevalt on mustad tööd käsil.
Võtsin ennast nüüd kätte ja panin isegi aja aegsasti ilusalongis kinni. Tavaliselt on ikka nii, et kui mulle midagi pähe turgatab, siis haaran kohe telefonitoru ja kui saab aja siis saab, kui ei, jääbki asi sinnapaika. Sel korral ma nii kärsitu ei olnud ja planeerisin aegsasti juba ette. Tavapäratu minu puhul.
Ootamine tasus ära. Mõnus on vahest lasta professionaalil selliseid asju teha, ise lihtsalt olles ja asjade käiku mõnuledes jälgida. Tulemusest rääkimata.
Kohavalikuga oli lihtne. Asukoha poolest on mulle kõige meelepärasemaks kohaks Viljandis "Ilustuudio". Parkimiskohti on meeletult, kõik käe-jala juures, salong ise väga armas ja tegijad on ka alati hea mulje jätnud. Alati satun erinevate inimeste otsa ja pole ühtki paha sõna õelda. Sel korral katsusin sellise aja saada, et korraga teha korda nii käed, jalad kui ka kulmud.
Sain elu esimese kogemuse ka püsilakiga...jah, nii ajast maas olen ma omadega. Igatahes olen ma nüüd reedest saati kõike seda testida saanud - nii mullas kui vees ja lakk läheb aina ilusamaks:D Nagu mulle loodud. Eks näis, kui kaua see nii edasi kestab ja mis üldse edasi saab. Neid kogemusi mul veel ju ei ole.
Kui maniküür kuulis, et soovin kollast lakki, siis oli ta natukene jahmunud ja küsis, kas kollane on mu lemmik värv. Ei ole, kuigi ega tal värvina midagi ju viga ei ole. Malluka pulm kollasega oli väga armas näiteks. Aga mul see kleidi lugu. Linane kleit kollaste lilledega ja minu arvates kollane lakk varvastel ja sõrmedel sobis ideaalselt. See et ma muu ajal kannan muud riietust, aga lakk on ikka kollane, on mulle suva. Olen alati maisi armastanud :D
Igatahes sain oma jalad ja käed korda, maksis mis see siis maksis, tasus kuhjaga ära ja tasub veel mitu nädalat kindlasti. Endal on hea tunne ja see ju eesmärk ongi.
Ära on käidud juba meie küla Jaanipäeva sugemetega peol, mis oli väga vahva üritus. Peeti see siis 19. juunil. Rahvast oli meeletult. Mina ostsin pileti numbriga 51 ja ma polnud viimaste ostjate seas. Meie pisikese küla kohta ikka kõva tulemus. Kaasa sai võetud kõik lapsed, suurem vedas ennast ise kohale.
See oli vist Meenale aasta suursündmus. Onu Jaanus andis talle veel 5€ puhvetis kulutamiseks, mis lisas veel õli tulle. Küll ta siis tuiskas oma sõpruskonnaga ja oli ennast 100% pühendanud raha kulutamisele. Tal oli veel kodust kaasavõetud "hambaraha" ka rahakotis, millel ta kiivalt silma peal hoidis ja jälgis väga hoolikalt, et ta seda sirgeks ei lööks. Jah, ka temal tuli lõpuks üks hammas suust, et koolihambale ruumi saada. Hammas on kenasti issi saadetud hambatoosis ja ootab järgmisi seltsilisi. Ja eks see euro ootab rahakotis ka lisa loomulikult :D
Peol olime üsna kaua. Lasin lastel ikka niikaua olla, et nad küll said. Mõne tantsu sain ka teha, oleks veelgi tehtud, aga Stig hakkas väsima. Oli vaja kiiresti tegutseda, sest kui laps üleväsinud on, siis minu mõistus saab otsa. Keskööks olime kõik oma voodites ja rahul.
Järgmine suurem katsumus oli pulm. Võtsin seda üsna rahulikult, ilma suurema ettevalmistuseta. Lastele andsin nii mokaotsast teada, et sel päeval sellest kellast peate ise hakkama saama ja kõik. Tegin kimbu, panin riidessse ja lihtsalt läksin. Ei hakanud ekstra isegi meiki, soengut ega mingit ekstravagantset kostüümi muretsema, kübarast rääkimata. Pruut peab pulmas siiski kõige ilusam olema ja ma austan selliseid tavasid.
Ja oli tõesti armas ja kodune pulm. Ei mingit tilulilu (disaineri kutseid, gurmee toite ja jumal teabmida veel...). Kohal oli pea 400 külalist,aga tundus,et kõik tundsid kõiki, mingeid suhtlemisbarjäärje kellegil ei tekkinud. Selles mõttes siis kodune.
Laulatus toimus sealsamas peopaigas olevas kirikus. Selles kirikus pole vist veel iial niipalju rahvast olnud.
Peotelgid olid üles löödud kirikuhoovi. Toitlustamisega tegeles cartering ja nad said sellega suurepäraselt hakkama. Toitlustada nii suur hulk inimesi nii ladusalt - müts maha. Toit oli suurepärane, kõik oli suurepärane. Kõike oli külluses, absoluutselt kõike. Ole ainult "mees" ja naudi pidu. Isegi ilm oli suurepärane.
Ja mida ma siiani ei usu...Pulmatordi oli pruut ise valmistanud..no ei suuda uskuda. Nii suurt torti pole mina omaelusnäinudjamaitsev oli ta ka veel. Mina isiklikult suutsin kolm tükki ära süüa.
Pulmarongis oli autosid ca. 89. Algust ja lõppu igatahes näha ei olnud. Väga suursugused pulmad, hästi korraldatud ja väga mõnus seltskond oli koos. Kindlasti leiate teiegi tuttavaid nägusid...
Nagu näete, sai mu silm jälle puhata "merevahu" seelikute peal. Küll on ikka ilusad. Ja see sinine linane kleit sõlmitud varrukatega ja suurte taskutega - lihtsalt ILUS.
Kes shoppingq FB lehel minu üleskutset veel märganud ei ole, neile teadmiseks...55 inimest on juba oma hääle andnud ja tahavad mind saata päris raskele retkele. Kui 100 täis, siis luban, et ma olen homme stardis. Kas ka finišis, ei oska lubada :D
Elame, näeme!
Kuna Jaanide aeg rohkem selline väljaskäimise aeg ja üritusi on rohkem kui tavaliselt, siis oma mugavuse huvides ja käisin eelmisel nädalal maniküüris ja pediküüris. Teen seda kõige rohkem kaks korda aastas, vahest ka harvemini. Omal käel saab ka muidugi kergemalt üle käidud, KUI vaja, aga tihti on mul ikka küüned nii üleval kui allpoool väljaspool arvestust. Pole lihtsalt mõtet ja võimalust ilutseda, kui pidevalt on mustad tööd käsil.
Võtsin ennast nüüd kätte ja panin isegi aja aegsasti ilusalongis kinni. Tavaliselt on ikka nii, et kui mulle midagi pähe turgatab, siis haaran kohe telefonitoru ja kui saab aja siis saab, kui ei, jääbki asi sinnapaika. Sel korral ma nii kärsitu ei olnud ja planeerisin aegsasti juba ette. Tavapäratu minu puhul.
Ootamine tasus ära. Mõnus on vahest lasta professionaalil selliseid asju teha, ise lihtsalt olles ja asjade käiku mõnuledes jälgida. Tulemusest rääkimata.
Kohavalikuga oli lihtne. Asukoha poolest on mulle kõige meelepärasemaks kohaks Viljandis "Ilustuudio". Parkimiskohti on meeletult, kõik käe-jala juures, salong ise väga armas ja tegijad on ka alati hea mulje jätnud. Alati satun erinevate inimeste otsa ja pole ühtki paha sõna õelda. Sel korral katsusin sellise aja saada, et korraga teha korda nii käed, jalad kui ka kulmud.
Sain elu esimese kogemuse ka püsilakiga...jah, nii ajast maas olen ma omadega. Igatahes olen ma nüüd reedest saati kõike seda testida saanud - nii mullas kui vees ja lakk läheb aina ilusamaks:D Nagu mulle loodud. Eks näis, kui kaua see nii edasi kestab ja mis üldse edasi saab. Neid kogemusi mul veel ju ei ole.
Kui maniküür kuulis, et soovin kollast lakki, siis oli ta natukene jahmunud ja küsis, kas kollane on mu lemmik värv. Ei ole, kuigi ega tal värvina midagi ju viga ei ole. Malluka pulm kollasega oli väga armas näiteks. Aga mul see kleidi lugu. Linane kleit kollaste lilledega ja minu arvates kollane lakk varvastel ja sõrmedel sobis ideaalselt. See et ma muu ajal kannan muud riietust, aga lakk on ikka kollane, on mulle suva. Olen alati maisi armastanud :D
Igatahes sain oma jalad ja käed korda, maksis mis see siis maksis, tasus kuhjaga ära ja tasub veel mitu nädalat kindlasti. Endal on hea tunne ja see ju eesmärk ongi.
Ära on käidud juba meie küla Jaanipäeva sugemetega peol, mis oli väga vahva üritus. Peeti see siis 19. juunil. Rahvast oli meeletult. Mina ostsin pileti numbriga 51 ja ma polnud viimaste ostjate seas. Meie pisikese küla kohta ikka kõva tulemus. Kaasa sai võetud kõik lapsed, suurem vedas ennast ise kohale.
See oli vist Meenale aasta suursündmus. Onu Jaanus andis talle veel 5€ puhvetis kulutamiseks, mis lisas veel õli tulle. Küll ta siis tuiskas oma sõpruskonnaga ja oli ennast 100% pühendanud raha kulutamisele. Tal oli veel kodust kaasavõetud "hambaraha" ka rahakotis, millel ta kiivalt silma peal hoidis ja jälgis väga hoolikalt, et ta seda sirgeks ei lööks. Jah, ka temal tuli lõpuks üks hammas suust, et koolihambale ruumi saada. Hammas on kenasti issi saadetud hambatoosis ja ootab järgmisi seltsilisi. Ja eks see euro ootab rahakotis ka lisa loomulikult :D
Peol olime üsna kaua. Lasin lastel ikka niikaua olla, et nad küll said. Mõne tantsu sain ka teha, oleks veelgi tehtud, aga Stig hakkas väsima. Oli vaja kiiresti tegutseda, sest kui laps üleväsinud on, siis minu mõistus saab otsa. Keskööks olime kõik oma voodites ja rahul.
Järgmine suurem katsumus oli pulm. Võtsin seda üsna rahulikult, ilma suurema ettevalmistuseta. Lastele andsin nii mokaotsast teada, et sel päeval sellest kellast peate ise hakkama saama ja kõik. Tegin kimbu, panin riidessse ja lihtsalt läksin. Ei hakanud ekstra isegi meiki, soengut ega mingit ekstravagantset kostüümi muretsema, kübarast rääkimata. Pruut peab pulmas siiski kõige ilusam olema ja ma austan selliseid tavasid.
Ja oli tõesti armas ja kodune pulm. Ei mingit tilulilu (disaineri kutseid, gurmee toite ja jumal teabmida veel...). Kohal oli pea 400 külalist,aga tundus,et kõik tundsid kõiki, mingeid suhtlemisbarjäärje kellegil ei tekkinud. Selles mõttes siis kodune.
Laulatus toimus sealsamas peopaigas olevas kirikus. Selles kirikus pole vist veel iial niipalju rahvast olnud.
Peotelgid olid üles löödud kirikuhoovi. Toitlustamisega tegeles cartering ja nad said sellega suurepäraselt hakkama. Toitlustada nii suur hulk inimesi nii ladusalt - müts maha. Toit oli suurepärane, kõik oli suurepärane. Kõike oli külluses, absoluutselt kõike. Ole ainult "mees" ja naudi pidu. Isegi ilm oli suurepärane.
Ja mida ma siiani ei usu...Pulmatordi oli pruut ise valmistanud..no ei suuda uskuda. Nii suurt torti pole mina omaelusnäinudjamaitsev oli ta ka veel. Mina isiklikult suutsin kolm tükki ära süüa.
Pulmarongis oli autosid ca. 89. Algust ja lõppu igatahes näha ei olnud. Väga suursugused pulmad, hästi korraldatud ja väga mõnus seltskond oli koos. Kindlasti leiate teiegi tuttavaid nägusid...
Nagu näete, sai mu silm jälle puhata "merevahu" seelikute peal. Küll on ikka ilusad. Ja see sinine linane kleit sõlmitud varrukatega ja suurte taskutega - lihtsalt ILUS.
Kes shoppingq FB lehel minu üleskutset veel märganud ei ole, neile teadmiseks...55 inimest on juba oma hääle andnud ja tahavad mind saata päris raskele retkele. Kui 100 täis, siis luban, et ma olen homme stardis. Kas ka finišis, ei oska lubada :D
Elame, näeme!
