Kummik on meie kliimas ja eriti maal elades asendamatu jalavari. Olen välja valinud kahed kummikud. Milliste kasuks otsustada?
Ema, viis last ja elu maal. Mured ja rõõmud.
18. juuli 2015
Mis te arvate?
Kummik on meie kliimas ja eriti maal elades asendamatu jalavari. Olen välja valinud kahed kummikud. Milliste kasuks otsustada?
Nava Lava 2015
Mul oli täna au vaadata ära selleaastane (tänavune) etendus "Läbi Venemaa". 5+. Sisukas, huvitav, nalja sai. Nädalaga selline tükk ette valmistada näitlejate poolt -müts maha.
Aga...natukene liiga ropp minu jaoks. Väga julged sõnakasutused olid. Mul istusid kõrval ka Sten ja Mete ja natukene piinlik oli kuidagi. Meena istus ka kuskil esireas. Tema võib-olla ei jaganud asja ära. Igatahes ei maininud ta küll mulle midagi. Võis ka olla, et puhtalt minus endas oli viga. Võib-olla inteligentsetele inimestele olid need sõnad "tavalised" ja "igapäevased".
Kuulutusel ma igatahes mingit vanusepiirangut ei märganud. Ja tükis oli kaasategemas ka päris suur hulk lapsi, ju siis leiti, et nii on ok. Jumal temaga.
Üldjoontes oli väga lahe tükk. Ka lapsed vaatasid huviga, igavust ei tundnud keegi, isegi Meena mitte. Talle ei olnud ainult need rongi tseenid meeldinud, liiga valjut häält tegid rongivilinad. Ja mis kõige peenem oli. "Eks" tegi ka seal tükis päris mitmes osas kaasa ja ühe osalisena oli tal päris mitu suudlust. Meena muidugi ei suutnud seda taluda ja jooksis minu juurde ja uuris, kuidas ma toime tulen, et "eks" seal niimoodi teiste naistega aelab. Oleks ta seda siis vaikselt ja sosinal teinud:D Vaja ju ikka üle Nava talu huigata. Rahustasin ta siis maha ja seletasin, et see on vaid mäng. Ja kui musitabki, ega minul pole ju siin enam midagi kobiseda. Minu rong on ammu läinud:)
Palju oli äratundmisrõõmu. Mitte, et ma midagi küüditamisest teaksin ja Siberi elust, aga ühtteist olen ikka teiste inimeste suuläbi kuulnud. Lisaks altkäemaksud, haltuura, äritsemine...tuttav vene värk. Kes siis vene aega ei mäletaks. Selles suhtes oli väga tabavaid nalju, kõik läbimõeldult tehtud ja lavastatud.
Lõpuks, kui naised (4 täiesti erinevat karakterit - jällegi väga huvitav) peale viit pikka Siberi aastat Eestimaa pinnale jõudsid ja üks neist oma tütre ja tütrelastega kohtus, vot siis tulid mulle pisarad silma. Läks südamesse, järelikult hästi tehtud!
Soovitan kõigil vaatama minna, sest etendusi on veel kahel päeval kaks etendust. Ja see õhk seal Naval on juba ka väärt minemist.
Kes käinud ja näinud, muljetage!
Aga...natukene liiga ropp minu jaoks. Väga julged sõnakasutused olid. Mul istusid kõrval ka Sten ja Mete ja natukene piinlik oli kuidagi. Meena istus ka kuskil esireas. Tema võib-olla ei jaganud asja ära. Igatahes ei maininud ta küll mulle midagi. Võis ka olla, et puhtalt minus endas oli viga. Võib-olla inteligentsetele inimestele olid need sõnad "tavalised" ja "igapäevased".
Kuulutusel ma igatahes mingit vanusepiirangut ei märganud. Ja tükis oli kaasategemas ka päris suur hulk lapsi, ju siis leiti, et nii on ok. Jumal temaga.
Üldjoontes oli väga lahe tükk. Ka lapsed vaatasid huviga, igavust ei tundnud keegi, isegi Meena mitte. Talle ei olnud ainult need rongi tseenid meeldinud, liiga valjut häält tegid rongivilinad. Ja mis kõige peenem oli. "Eks" tegi ka seal tükis päris mitmes osas kaasa ja ühe osalisena oli tal päris mitu suudlust. Meena muidugi ei suutnud seda taluda ja jooksis minu juurde ja uuris, kuidas ma toime tulen, et "eks" seal niimoodi teiste naistega aelab. Oleks ta seda siis vaikselt ja sosinal teinud:D Vaja ju ikka üle Nava talu huigata. Rahustasin ta siis maha ja seletasin, et see on vaid mäng. Ja kui musitabki, ega minul pole ju siin enam midagi kobiseda. Minu rong on ammu läinud:)
Palju oli äratundmisrõõmu. Mitte, et ma midagi küüditamisest teaksin ja Siberi elust, aga ühtteist olen ikka teiste inimeste suuläbi kuulnud. Lisaks altkäemaksud, haltuura, äritsemine...tuttav vene värk. Kes siis vene aega ei mäletaks. Selles suhtes oli väga tabavaid nalju, kõik läbimõeldult tehtud ja lavastatud.
Lõpuks, kui naised (4 täiesti erinevat karakterit - jällegi väga huvitav) peale viit pikka Siberi aastat Eestimaa pinnale jõudsid ja üks neist oma tütre ja tütrelastega kohtus, vot siis tulid mulle pisarad silma. Läks südamesse, järelikult hästi tehtud!
Soovitan kõigil vaatama minna, sest etendusi on veel kahel päeval kaks etendust. Ja see õhk seal Naval on juba ka väärt minemist.
Kes käinud ja näinud, muljetage!
Tellimine:
Postitused (Atom)