Küsimused mulle

15. jaanuar 2015

Tüdrukute õhtu

Täiesti ekspromt, ilma pikalt ette planeerimata, kujunes tänasest õhtust välja päris omanäoline õhtu. Suurema osa ajast veetsime basseinis ja aurusaunas-koos oma küla "eitedega".

Alguse sai kõik ühest lihtsast armsast üleskutsest ühes FB-i suletud grupis. Ma ei väsi kordamast, kui hea see FB ikka tegelikult on. Keegi armas inimene otsustas, et läheb täna ujuma ja hea inimesena kutsub ka teisi soovijaid kaasa. Kolm vaba kohta oli saadaval.

Olin parasjagu Viljandis, kui seda pakkumist nägin ja kihk oli ka minna. Eriti, kui ujumine momendil vägagi ära kuluks. Kohe ma soovi ei avaldanud, sest mine tea, kaua autoga aega läheb. See oli siiski esmane prioriteet.

Koduteel aga oli kindel, olin kenasti ajas ja avaldasin soovi pundiga liituda.

Sihiks oli üsna hiljuti valminud ultramoodne Abja ujula. Isegi selline pisike mini-SPA võiks õelda. Olin väga huvitatud, kuidas see ujula võrreldes Nuiaga on ja vahe on nagu öö ja päev.

Esmane mulje oli väga sõbralik ja meeldiv. Ruumid suured ja avarad. Käepaelad integreeritud kapivõtmega. Töötajad vastutulelikud ja koostööaltid. Kõik näidati ja seletati, kus ja mida. Olime ikkagi "uued" ja ei osanud esiti ei astuda ega istuda:D

Pilet täiskasvanule €4.50, 10 aastasele €1.00. 10-ne korra pilet €30.00, mida saab ka jagada sõbra/sõbrannaga.

Kohapeal olemas võimalus ujumismähkmete soetamiseks ja ka joogivalik. Üks lastebassein, üks normaalmõõtmetega bassein. Aurusaun temperatuuriga +45 kraadi ja tavasaun. Pesuruumis võimalus ka beebivanni kasutada. Ruumid mõnusalt soojad.

Alustasime soojenduseks beebibasseiniga. Seal oli temperatuur +32. Alustuseks mõnus ja saime ka ühtlasi mullidel endid masseerida lasta. Edasi läks teekond aurusauna. Ma pole suur sauntaja, aga seal oli küll mõnus istuda. Veel parem oleks olnud pikali ja vihaga, aga see oli populaarne koht, nii et ruumi laiutada ei olnud. Uksel olid isegi lätikeelsed manitsussõnad, et peale sauna
tuleb ennast loputada. Higiselt basseini hüpata oli keelatud. Ja kui mõnus oli kuumast saunast minna kargesse vette ja ujuda niipalju kui süda lustis. Ei pidanud kedagi valvama ega talutama. Olin ilma väikelasteta:D Mete oli küll naasas, aga tema on juba iseseisev ja sai ise hakkama.

Rahvast oli vähe, kui meie jõudsime Tasapisi aga muudkui kogunes inimesi. Isegi oma onutütart kohtasin saunalaval. Tavaliselt näen ma teda ainult läbi arvutiekraani. Lätlasi oli ka hulga, sellest ka lätikeelsed sildid:D

Tõeliselt lõõgastav õhtupoolik. Silmaring avardus ja mõnus vaheldus argiellu.

Kui juba kodust välja tuldud, otsustasime ühiselt veel Mulgi Kõrtsi külastada ja lubamatult einestada peale kuute ja peale pisikest trenni. Lasime kõigel heal liiva joosta. Ägisesime, kui olime lõpetanud. Nii et sel korral null ring. Aga kohvik oli minu jaoks uus leid ja tasus seda riski ära. Jälle üks uus koht, mida vahest külastada.






Aitäh tüdrukud, järgmise korrani!

Esimene samm tehtud...



Võtsin ennast täna kätte ja sundisin ennast helistama kuhugilegi, kus autosid remonditakse:D Kui sa ikka nii kaugel asjast oled, siis on väga raske kuskilt otsast pihta hakata. Aga peab hakkama liigtama, kui ma veel autoga sõita tahan ja eriti, kui plaan on kodust natukene kaugemale minna:D

Ema küll lohutas mind, et ta võib vajadusel ka oma 9-kohalist autot-bussi anda, aga see pole ikka see. Võõras auto ja kui sellega peaks midagi juhtuma, on eriti hull. Ei oska kabotti lahti teha, tagavararatast otsida jne. Sõiduga pidi muideks nii olema, et esimesed 5 km on võõras, edasi pidi tunne olema, nagu sõidaks oma autoga. Aga ikkagi...see on äärmuslik variant, kui muud varianti tõesti enam ei ole ja tahtmine minna ikkagi on:)

Sain "eksilt" ühe numbri, kus temagi oma autoga käis. See ei pidanud küll koht olema, kus tavaremonti tehakse, vaid selline spetsiifiline koht, ku teatud asjadele on orienteerutud. Seega sealt juhatati mind edasi, anti uus number, mis küll pikka aega ei vastanud (ise ma juba rõõmustasin, sest tõesti tegin seda kõike vastu tahtmist), lõpuks aga helistati tagasi. Sain esialgse aja kella üheks, et üle näidata, mida ma kurdan üldse ja milles probleem. Kui ma seda isegi oleks teadnud.

Profid panid esialgse diagnoosi ja olid üsna nõutud ja saatsid mu tagasi sinna, kust ma nende numbri üldse saanud olin. Selle spetsialiseerunud mehe juurde. Kurjajuur olevat kütusepumba tihendis. Ja peale selle veel igasugused tihendid lekivad. Aga alustada tuleks kütusepumbaga.

Asi aga nii ei olnud. Kui oleks viga kütusepumbas, siis oleks mul ammu probleeme auto käivitamisega. Aga seda mul pole. Läheb kenasti võtmest käima ja iga ilmaga:) Tundus, et need kes mind jooksutama hakkasid ja polnud huvitatud tõelisest probleemist, polnud asjadega eriti kursis või siis liiga pealiskaudsed. Garaazh oli neil ka tühi, tundus, et kundesid ka ei olnud. Järeldused tegin ise.

Sõitsin minema. Võtsin aega, et mõelda, mis edasi saab. Targemaks ma saanud ei olnud. Tõin oma paki Smart Postist ära (esimesed kohvipadjad Eesti müüjalt), ostsime Kivi Pagarist saiakesi-istusime Stigiga, sõime ja mõtlesime järele. Tean, saiakesed ei olnud hea valik, aga tundus kõige lihtsam lahendus, et midagi hamba alla saada. Just Stigi vaatevinklist. Vahest ju võib.

Olime ennast natukene kogunud ja otsustasin veel üht arvamust küsima-uurima minna. Raske see naiste elu, kes peavad jumal teab mida mööda linna taga ajama. Täielik meestemaailm ju. Aga ei olnud ju mõtete sama targalt koju tagasi tulla.

Näitasin jällegi kapotialuse üle, loeti mailma tihendid ette, mis kõik vaja vahetada oleks ja tööajaks pakuti 3 tundi. Maksumuseks juppide eest ca. 70 eurot, töö esst 100. Arvestasin siis juba jämedalt 200-ga ja panin aja kinni. Niigi palju päevast tolku. Kolmapäeval siis kell 9:D Tahaks näha, mis sealt ussipesast veel välja koorub. Selline võimalus märgiti ka ära, nii et imestada pole siin midagi, kui lõpuks kirves selga lüüakse:D

Meie Stigiga andsime endast parima igatahes. Ja mis peamine, koduteel küsis Stig viisakalt metsapeatust, mille ta ka sai. Tegi väga viisakalt lumehange pika pissi, mitte ei lasknud püksi:D Ei ole ta meil enam mingi "kusipüks":)