Täna on aeg lõppevale aastale tagasi vaadata. Teen seda koos Mangi aastahoroskoobiga, et vaadata, mis on täppi läinud, mis mitte.
Niisiis....Mangi aastahoroskoop Sõnni tähemärgile aastal 2016
Kui ma oma tähemärgi ennustust loen, siis esimese raksuga ütleks, et täielik jama.
Lubatakse abielu, lapsi, kel lapsed juba olemas, pisiperet. Aga kohe ka nenditakse, et elame maailmas, mis on täis kriise. Meil aga on keerulistes olukordades rohkem õnne ellu jääda. See on juba tõele natukene lähemal. Seda võiks samastada koondamiste lainega, mis meil aastalõpus tööl aset leidis. Mina jäin sel korral ellu.
Jaanuaris näevad sõnnid vaimusilmas kõike head, mida korda saata vaja oleks. Perspektiivid, mis avanevad, rõõmustavad neid, paraku on neis ka omajagu illusioone. No ei ütleks. Mina olen selle aastaga rohkem saavutanud, kui ma eales loota oleks osanud. Jällegi näiteks töökoht, mis sadas alla lausa taevast ja tuli nii ootamatult.
Veebruaris lubatakse soodsaid olusid oma varasemate plaanide elluviimiseks, eriti mis puudutab isiklikku elu: abielu, elukohamuutust, kinnisvaratehinguid. Ei ole mul midagi muutunud, kõik on stabiilselt sama: abielu on juba ammu lahutatud, uuesti abielluda ei kavatse ja ei olegi seda kellegagi teha, elan samas kohas ja kinnisvara seis on ka aastaid juba sama.
Alates 16. veebruarist nõuab tööalane tegevus suuremat tähelepanu. Läheb täppi. Alustasin uues kohas 15. veebruaril ja eks esimesed nädalad olid pingelised ja vajasid sisseelamist. Tegelikult kulus selleks isegi rohkem aega, sest päris mitu kuud oli nii, et iga jumala päev õppisin midagi uut. Tagasi mõeldes võib ainult muiata, kuidas ma voodite maailma sukeldusin ja olin justkui võõrkeelses maailmas. Nüüdseks on asi selge ja naudin oma tööd.
Märtsis juba imestavad lähedased ja kolleegid, kuidas minul küll kulgeb kõik plaanipäraselt samal ajal kui maailmas ja lähiümbruses toimuvad pöördelised sündmused. Teiste eest ma kahjuks rääkida ei oska. Eks ma kodus muidugi rääkisin õhinaga oma tööst ja kui rahul ma uues kohas olen. Kas keegi imestas mu entusiasmi üle, pole mulle teada. Eestlased ju eriti oma tunnetest ei räägi. Igaüks nohiseb omaette oma nurgas.
Märtsikuu kolm viimast päeva olevat kui tilk tõkatit meepurki. Ei tea, ei mäleta. Ma olen nii positiivne inimene, et halba ma eriti ei mäleta. Ju siis pole olnud ja las nii jäädagi.
Aprillis ettevõtmised takerduvad. Eelmise kuu lõpus alguse saanud arusaamatused jätkuvad. Ohoo...mitte kuidagi ei tule meelde. Ja veel lausa 18. kuupäevani? Selgub, et elan siiski samas maailmas kus teisedki ja tormid ei jäta mindki puutumata. Mäluga on mul juba pikemat aega kehvasti, õnneks asjad, mida ma ei mäleta, on enamasti halvaendelised.
Tuleb ka tevisega probleeme - üks vana tõbi tuletab ennast meelde. Sellest mäletan ma küll midagi. Mis kuul see täpselt oli, ma ei tea, aga mu vana ärevushäire aastast 2011 andis märku. Kuidagi ma sain sellest omal jõual aga jagu. Jätsin kohvijoomist vähemaks ja sellest oli juba suur abi, et kõik muu ka paika loksuks.
Tüliderohkeks kisub 27. -30. aprill, ja mitte ainult tööl, vaid ka kodus. Mulle näib, et liiga palju on minu kanda ja vastutada. Jällegi ei oska eriti kurta. Olen oma töö alati heameelega ära teinud. Kodus hakkas sel ajal küttekollete lammutamine ja uute ehitus (LINK). Igati rõõmustav aeg. Ei olnud midagi hullu. Natukene rohkem paberimajandust ja kodus palju tolmu, aga tänu pere ja sõprade toetusele sai kõik tehtud.
Mais oleksin pidanud leidma oma teise poole. Kes otsib, see leiab. Mina pole saanud aega sellega tegeleda. Aga jah, nagu mulle meenub, on mu isa ka Sõnn ja tema leidis vist sel ajal omale teise poole.
Vanad Sõnnid (mina) oleksid pidanud suurt rõõmu tundma lastelastest, aga neid mul ka veel ei ole. Kusjuures paljudel minu eakaaaslastel juba on ja see on päris hirmutav. Kas tõesti olen juba sealmaal oma eluetapiga, et aeg on vanaemaks saama hakata. Ise küll veel nii ei tunne ja ei ole valmiski vanaemaks saama.
Juunis on rahalised raskused. No seda on lihtne minu horoskoopi sisse kirjutada, sest mul on krooniline rahapuudus. Mitte et ma mingi arutu laristaja oleks, aga mulle meeldib viimnegi sent millegisse asjalikku paigutada, millest on rõõmu pikaks ajaks. Sellisel juhul mul rahast kahju ei ole ja olen valmis närutama.
Juulis tunnen ma suurt vajadust tuulutamiseks. See on puhkusekuu, mis sobib reisideks nii kodu - kui välismaal. Tegelikult oli mul pisikene puhkus vahetult enne Jaanipäeva ja siis tegime lastega kiire tiiru Saksamaale(LINK). Juulis aga tegime Peipsiäärse kiirpuhkuse Kauksi puhkekülas (LINK), mis lastele jättis kustumatu mälestuse.
Kuu teises pooles elu nii roosiline enam ei ole - ootamatud sündmused ja muutunud olud viivad Sõnni tasakaalust välja. Siin kahtlustan ma raskeid aegu seoses Jaskariga. Temaga on mul sel aastal üksjagu muret olnud, äärepealt oleksin murdunud. Tänu pere toetusele olen ennast ikka ja jälle püsti ajanud, sest ma ei saa lubada omale murdumist. Pean vastutama siiski ka oma teiste laste heaolu eest.
Augustis jätkub minu halb tuju, sest turvalisus puudub, mida minuga väga harva juhtub. Tavaliselt olen ma ise tugi ja kindel sammas oma lähedastele. Ent maailmas toimuv paneb nüüd ka mind tuleviku pärast muretsema. Kui nüüd maailma mastaabis rääkida, siis sõda ma kardan ja kui ikka Nato lennukite müra minu maja kohal on, siis on mu kujutlusvõime piiritu. Kevadel ma isegi kaalusin mõtet, et milleks seda kartult maha panna, kui keegi võib iga hetk pommi mu põllulapile lennutada. Täielik sõjaolukorra tunne tuli peale. Ja eks hirmsaid asjumaailmas on ka päris ohtrasti juhtunud. Ei jõua üht asja unustadagi, kui uus katastroof peale tuleb.
Alates 23. augustist muutun väidetavalt taas optimistlikumaks. Hea seegi.
Septembris, mil maailmas on palju ebamäärasust, näitan üles suurepäraseid organisaatorivõimeid. Sõnniliku järjekindlusega loon ma endale ja oma perele õnnelikku elu. Alateadlikult võib - olla tõesti, sest oktoobris sai juba selgeks, et saan võimaluse kodus tööle hakata - päris oma kodukontori oma unistuste tööga:)
Oktoobris hakkan rohkem mõtlema ja vähem rabelema. Leian, et minu suurim väärtus on minu isiklik elu, ja need, kes ei abiellunud mais, saavad seda teha nüüd. See ei käi absoluutselt minu kohta, see pidev mehe otsimine. Minu iskilik elu momendil on minu lapsed, mehele siin kohta ei ole.
Tegelikult eile oli mul kaks sellist "mehe" variant - ühe puhul ei võtnud mina vedu, teise puhul jõudis keegi teine juba käpa peale panna.
Ma siin müüsin oma kasutatud kodutehnikat ja see isik, kes siin järel käis, andsi mulle Messengeri kaudu teada, et võiksime suhtlema hakata. Ju ma siis läksin talle peale oma rasvaste juuste ja kodu jopega:D
Teine juhus oli eile peol, kus ma tõesti võin õelda kaugvaatluse põhjal, et seal oli üks mees, kes minu huvi äratas. Oli kohe selline nummi, et oleks võinud lähemalt tundma küll õppida. Aga see asi lõppes juba eos, sest ma ei saanud aru, kellega ta sinna tulnud oli ja lõpuks selgus, et tal oli juba käpp peale pandud. Aga ega sest midagi ei olnud, lihtsalt sellised sähvakad mu igavavaõitu eraelus:)
Novembris on võimalus teoks teha oma varasemad plaanid, nii ametialased kui isiklikud. Jah, tõesti, saab teoks minu kaua planeeritud köögi kapitaalremont(LINK) ja käima läheb kodukontor (LINK). Saan iga päev kodus oma unistuste tööd teha, olen lastele olemas ja saan selle eest veel palka ka:) Olen tänulik.
Alates 22. kuupäevast kukub mulle kaela suur kohustus ja vastutus. Seetõttu tuleb detsember pingeline ja konfliktne, tööd on ülemäära palju, ehki raha lubatakse korralikult. No pole olnud, vähemalt tööalaselt küll midagi kontimurdvat olnud ei ole. Pigem isiklikus pereelus on olnud raskeid aegu ja olen pead murdnud, kus ma küll vea tegin ja mille eest mind karistatakse. Aga usklik nagu ma olen, usun ma karmasse :D Ju saan teenitult oma vitsad.
Kokkuvõtteks olen ma oma aastaga tervikuna rahul. Mis rahul, mul on super hästi läinud.
Niisiis....Mangi aastahoroskoop Sõnni tähemärgile aastal 2016
Kui ma oma tähemärgi ennustust loen, siis esimese raksuga ütleks, et täielik jama.
Lubatakse abielu, lapsi, kel lapsed juba olemas, pisiperet. Aga kohe ka nenditakse, et elame maailmas, mis on täis kriise. Meil aga on keerulistes olukordades rohkem õnne ellu jääda. See on juba tõele natukene lähemal. Seda võiks samastada koondamiste lainega, mis meil aastalõpus tööl aset leidis. Mina jäin sel korral ellu.
Jaanuaris näevad sõnnid vaimusilmas kõike head, mida korda saata vaja oleks. Perspektiivid, mis avanevad, rõõmustavad neid, paraku on neis ka omajagu illusioone. No ei ütleks. Mina olen selle aastaga rohkem saavutanud, kui ma eales loota oleks osanud. Jällegi näiteks töökoht, mis sadas alla lausa taevast ja tuli nii ootamatult.
Veebruaris lubatakse soodsaid olusid oma varasemate plaanide elluviimiseks, eriti mis puudutab isiklikku elu: abielu, elukohamuutust, kinnisvaratehinguid. Ei ole mul midagi muutunud, kõik on stabiilselt sama: abielu on juba ammu lahutatud, uuesti abielluda ei kavatse ja ei olegi seda kellegagi teha, elan samas kohas ja kinnisvara seis on ka aastaid juba sama.
Alates 16. veebruarist nõuab tööalane tegevus suuremat tähelepanu. Läheb täppi. Alustasin uues kohas 15. veebruaril ja eks esimesed nädalad olid pingelised ja vajasid sisseelamist. Tegelikult kulus selleks isegi rohkem aega, sest päris mitu kuud oli nii, et iga jumala päev õppisin midagi uut. Tagasi mõeldes võib ainult muiata, kuidas ma voodite maailma sukeldusin ja olin justkui võõrkeelses maailmas. Nüüdseks on asi selge ja naudin oma tööd.
Märtsis juba imestavad lähedased ja kolleegid, kuidas minul küll kulgeb kõik plaanipäraselt samal ajal kui maailmas ja lähiümbruses toimuvad pöördelised sündmused. Teiste eest ma kahjuks rääkida ei oska. Eks ma kodus muidugi rääkisin õhinaga oma tööst ja kui rahul ma uues kohas olen. Kas keegi imestas mu entusiasmi üle, pole mulle teada. Eestlased ju eriti oma tunnetest ei räägi. Igaüks nohiseb omaette oma nurgas.
Märtsikuu kolm viimast päeva olevat kui tilk tõkatit meepurki. Ei tea, ei mäleta. Ma olen nii positiivne inimene, et halba ma eriti ei mäleta. Ju siis pole olnud ja las nii jäädagi.
Aprillis ettevõtmised takerduvad. Eelmise kuu lõpus alguse saanud arusaamatused jätkuvad. Ohoo...mitte kuidagi ei tule meelde. Ja veel lausa 18. kuupäevani? Selgub, et elan siiski samas maailmas kus teisedki ja tormid ei jäta mindki puutumata. Mäluga on mul juba pikemat aega kehvasti, õnneks asjad, mida ma ei mäleta, on enamasti halvaendelised.
Tuleb ka tevisega probleeme - üks vana tõbi tuletab ennast meelde. Sellest mäletan ma küll midagi. Mis kuul see täpselt oli, ma ei tea, aga mu vana ärevushäire aastast 2011 andis märku. Kuidagi ma sain sellest omal jõual aga jagu. Jätsin kohvijoomist vähemaks ja sellest oli juba suur abi, et kõik muu ka paika loksuks.
Tüliderohkeks kisub 27. -30. aprill, ja mitte ainult tööl, vaid ka kodus. Mulle näib, et liiga palju on minu kanda ja vastutada. Jällegi ei oska eriti kurta. Olen oma töö alati heameelega ära teinud. Kodus hakkas sel ajal küttekollete lammutamine ja uute ehitus (LINK). Igati rõõmustav aeg. Ei olnud midagi hullu. Natukene rohkem paberimajandust ja kodus palju tolmu, aga tänu pere ja sõprade toetusele sai kõik tehtud.
Mais oleksin pidanud leidma oma teise poole. Kes otsib, see leiab. Mina pole saanud aega sellega tegeleda. Aga jah, nagu mulle meenub, on mu isa ka Sõnn ja tema leidis vist sel ajal omale teise poole.
Vanad Sõnnid (mina) oleksid pidanud suurt rõõmu tundma lastelastest, aga neid mul ka veel ei ole. Kusjuures paljudel minu eakaaaslastel juba on ja see on päris hirmutav. Kas tõesti olen juba sealmaal oma eluetapiga, et aeg on vanaemaks saama hakata. Ise küll veel nii ei tunne ja ei ole valmiski vanaemaks saama.
Juunis on rahalised raskused. No seda on lihtne minu horoskoopi sisse kirjutada, sest mul on krooniline rahapuudus. Mitte et ma mingi arutu laristaja oleks, aga mulle meeldib viimnegi sent millegisse asjalikku paigutada, millest on rõõmu pikaks ajaks. Sellisel juhul mul rahast kahju ei ole ja olen valmis närutama.
Juulis tunnen ma suurt vajadust tuulutamiseks. See on puhkusekuu, mis sobib reisideks nii kodu - kui välismaal. Tegelikult oli mul pisikene puhkus vahetult enne Jaanipäeva ja siis tegime lastega kiire tiiru Saksamaale(LINK). Juulis aga tegime Peipsiäärse kiirpuhkuse Kauksi puhkekülas (LINK), mis lastele jättis kustumatu mälestuse.
Kuu teises pooles elu nii roosiline enam ei ole - ootamatud sündmused ja muutunud olud viivad Sõnni tasakaalust välja. Siin kahtlustan ma raskeid aegu seoses Jaskariga. Temaga on mul sel aastal üksjagu muret olnud, äärepealt oleksin murdunud. Tänu pere toetusele olen ennast ikka ja jälle püsti ajanud, sest ma ei saa lubada omale murdumist. Pean vastutama siiski ka oma teiste laste heaolu eest.
Augustis jätkub minu halb tuju, sest turvalisus puudub, mida minuga väga harva juhtub. Tavaliselt olen ma ise tugi ja kindel sammas oma lähedastele. Ent maailmas toimuv paneb nüüd ka mind tuleviku pärast muretsema. Kui nüüd maailma mastaabis rääkida, siis sõda ma kardan ja kui ikka Nato lennukite müra minu maja kohal on, siis on mu kujutlusvõime piiritu. Kevadel ma isegi kaalusin mõtet, et milleks seda kartult maha panna, kui keegi võib iga hetk pommi mu põllulapile lennutada. Täielik sõjaolukorra tunne tuli peale. Ja eks hirmsaid asjumaailmas on ka päris ohtrasti juhtunud. Ei jõua üht asja unustadagi, kui uus katastroof peale tuleb.
Alates 23. augustist muutun väidetavalt taas optimistlikumaks. Hea seegi.
Septembris, mil maailmas on palju ebamäärasust, näitan üles suurepäraseid organisaatorivõimeid. Sõnniliku järjekindlusega loon ma endale ja oma perele õnnelikku elu. Alateadlikult võib - olla tõesti, sest oktoobris sai juba selgeks, et saan võimaluse kodus tööle hakata - päris oma kodukontori oma unistuste tööga:)
Oktoobris hakkan rohkem mõtlema ja vähem rabelema. Leian, et minu suurim väärtus on minu isiklik elu, ja need, kes ei abiellunud mais, saavad seda teha nüüd. See ei käi absoluutselt minu kohta, see pidev mehe otsimine. Minu iskilik elu momendil on minu lapsed, mehele siin kohta ei ole.
Tegelikult eile oli mul kaks sellist "mehe" variant - ühe puhul ei võtnud mina vedu, teise puhul jõudis keegi teine juba käpa peale panna.
Ma siin müüsin oma kasutatud kodutehnikat ja see isik, kes siin järel käis, andsi mulle Messengeri kaudu teada, et võiksime suhtlema hakata. Ju ma siis läksin talle peale oma rasvaste juuste ja kodu jopega:D
Teine juhus oli eile peol, kus ma tõesti võin õelda kaugvaatluse põhjal, et seal oli üks mees, kes minu huvi äratas. Oli kohe selline nummi, et oleks võinud lähemalt tundma küll õppida. Aga see asi lõppes juba eos, sest ma ei saanud aru, kellega ta sinna tulnud oli ja lõpuks selgus, et tal oli juba käpp peale pandud. Aga ega sest midagi ei olnud, lihtsalt sellised sähvakad mu igavavaõitu eraelus:)
Novembris on võimalus teoks teha oma varasemad plaanid, nii ametialased kui isiklikud. Jah, tõesti, saab teoks minu kaua planeeritud köögi kapitaalremont(LINK) ja käima läheb kodukontor (LINK). Saan iga päev kodus oma unistuste tööd teha, olen lastele olemas ja saan selle eest veel palka ka:) Olen tänulik.
Alates 22. kuupäevast kukub mulle kaela suur kohustus ja vastutus. Seetõttu tuleb detsember pingeline ja konfliktne, tööd on ülemäära palju, ehki raha lubatakse korralikult. No pole olnud, vähemalt tööalaselt küll midagi kontimurdvat olnud ei ole. Pigem isiklikus pereelus on olnud raskeid aegu ja olen pead murdnud, kus ma küll vea tegin ja mille eest mind karistatakse. Aga usklik nagu ma olen, usun ma karmasse :D Ju saan teenitult oma vitsad.
Kokkuvõtteks olen ma oma aastaga tervikuna rahul. Mis rahul, mul on super hästi läinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar