Väike emotsiooni postitus.
Avastasin just, et järjekordne FB- i sõbralistis olev inimene on mind blokeerinud. See pole esimene juhus. Neid on juba hulgim kogunenud. Varsti polegi enam sõpru :D Jäänud on ainult sutsu üle 300. Natukene kurb, et nii tehakse, hoiataks siis keegi ettegi, et oleks kergem hoop ja teaks põhjust, millega selle ära teeninud olen.
Minu jaoks on Facebook ikkagi elu ja saan kursis olla teiste tegemistega. Pole iial kellegi peale pahane olnud, et liiga palju titepilte, söögipilte, reisipilte jne. Vaatan kõike huviga ja elan kaasa.
See konkreetne FB- i sõber, kes otsustas mind seekord blokkida, on seesama noor inimene, keda suvel oma aiasaadustega kostitasin. Iga heategu saab kord karistatud, on täitsa asjakohane ütlus sel korral. Ja täitsa huvitaks, MIKS?
Loomulikult ei jää elu sellest veel seisma, aga vaesemaks jääb küll. Panin just oma mõtetes kokku väikest pakki tema lastele (üks neist veel sündimata), mis tooks nende ellu natukene rõõmu ja oleks suureks abiks. Nüüd on nagu imelik minna oma abi pakkuma või mida arvate Teie?
Teeks vaatamata sellisele ootamatule käigule siiski pisikese üllatuse ja paneks paki teele. Iseeasi, kui pakk teed prügimäele ei leia. Sellest oleks ütlemata kahju.
Arvamusi, soovitusi?
Avastasin just, et järjekordne FB- i sõbralistis olev inimene on mind blokeerinud. See pole esimene juhus. Neid on juba hulgim kogunenud. Varsti polegi enam sõpru :D Jäänud on ainult sutsu üle 300. Natukene kurb, et nii tehakse, hoiataks siis keegi ettegi, et oleks kergem hoop ja teaks põhjust, millega selle ära teeninud olen.
Minu jaoks on Facebook ikkagi elu ja saan kursis olla teiste tegemistega. Pole iial kellegi peale pahane olnud, et liiga palju titepilte, söögipilte, reisipilte jne. Vaatan kõike huviga ja elan kaasa.
See konkreetne FB- i sõber, kes otsustas mind seekord blokkida, on seesama noor inimene, keda suvel oma aiasaadustega kostitasin. Iga heategu saab kord karistatud, on täitsa asjakohane ütlus sel korral. Ja täitsa huvitaks, MIKS?
Loomulikult ei jää elu sellest veel seisma, aga vaesemaks jääb küll. Panin just oma mõtetes kokku väikest pakki tema lastele (üks neist veel sündimata), mis tooks nende ellu natukene rõõmu ja oleks suureks abiks. Nüüd on nagu imelik minna oma abi pakkuma või mida arvate Teie?
Teeks vaatamata sellisele ootamatule käigule siiski pisikese üllatuse ja paneks paki teele. Iseeasi, kui pakk teed prügimäele ei leia. Sellest oleks ütlemata kahju.
Arvamusi, soovitusi?
