Puhkus algab

Teen reisipostituste vahele ühe argipäeva postituse ka. Homme on 1. september ja meie perest on kooliminejaid kaks - Mete ja Sten. Vanaema ülesandeks oli lastele kooli raamatukogust kogu õpikute ja töövihikute laadung koju tarida sel ajal kui meie reisil olime. See oli nii oluline lastele, et kui ema helistas vahetevahel, siis oli vaja see asi esimeseks kohe üle küsida.

Nüüd ma siin jälle seadistan ennast, et oma tegemiste vahelt aega leida kogu sellele raamatute kuhilale paberid ümber panna.

Mul on tunne, et ma ei jõua ja vast homseks veel vaja ka ei ole.

Mete õpikud said täna tehtud, homme Steni omad

Meena ja Stig veel lasteaeda ei lähe, nii et hommikul kihutamist mul veel kuhugile ei ole. Pikendame oma suve, sest meil on veel mõned tähtsad toimetused teha. Kui nendega ühele poole same, hakkab minu puhkus.

Kogu suve olen ma laste päralt olnud. Nüüd tuleb see aeg, kui ma endale ka saan aega näpistada. Viin lapsed lasteaeda ja olen oma aja peremees...mingil määral. Eks lõunaks on süüa ikka vaja teha, kui Mete ja Sten tulevad.

Kui ma selle nädalakese veel üle elan, mis on üsna tihe, siis võin hinge tõmmata.

Ilusat kooli algust kõigile!

Teine päev ratastel

Kui nüüd sellest postitusest edasi minna sujuvalt, siis esimene peatus oli meil vahetult peale Poola piiri ületamist kohas nimega Szypliszki, kus on minu meelest kõige mugavam ja soodsam vahetada mõned eurod zlottideks. Sain aru, et mida piiriäärsem ala, seda soodsam on kurss. Sisemaal on kurss ebasoodsam. Mina sain 100 euro eest 412 zlotti (1EUR=4.12000001).

Kantor Wymiany Walut (rahavahetus kontor)

Suwalki's oli kohustuslik Lidli külastus, Augustow'is Biedronka(lepatriinu pood).Ma olin oma USB juhtme telefoni ja tahvli laadimiseks maha unustanud ja siis taipasin ma seda poodidest otsima hakata. Media Experdist ma seda osta ei mallanud krõbeda hinna pärast. Ja oh imet, Biedronkas oli just sel hetkel, kui mina hädasti seda vajasin, seesamune tähtis juhe pakkumises ja kui kihvt see veel välja nägi. LED tuled kogu juhtme ulatuses ja juhet sai ilusasti hoidikusse kerida. Ja hind tühine 6.99 PLN -i (ca.1.70 EUR). Oi ma olin happy. Ja isa läks ka sellest juhtmest nii vaimustusse, kuigi tal pole asjagi, millelel see järgi ühendada. Aga säravad asjad meeldivad talle, eriti autodele igasugu lisavidinad. Sain aru kohe, et ta tahab ka seda juhet omale. Ja Sten oli ka käpp. Hakkasime siis edaspidistest Biedronkadest juhet jahtima, sest o a avastuse üliägedast juhtmest tegime juba teel olles.:D

Edasine kurss läks Augistow'ist Elk'i suunal, mis oli meile veel täiesti avastamata maa ja täis põnevust.

Enamvähem meie läbitud marsruut

Plaan oli sõita võimalikult palju külavaheteid, teha peatusi külapoodides ja näha rohkem, kui seda saab kiirtedel. Poolas muideks on tohutult uusi ja kvaliteetseid teid ehitatud, teeääred on kuni metsani piinlikult korras (niidetud). Poolakate majad on uhked, korterelamud on soojustatud ja fassaadid renoveeritud, enamuses on majadel plastik aknad. Kui kuskil on värske krunt, on esimene asi poolakatel korralik piirdeaed krundile über ehitada. Kapitaalne kohe ikka. Aedu oli üldse palju. Isegi põllulappidele oli aed ümber ehitatud. Majad on suursugused, enamasti ikka kolmekordsed. Kohe näha, et ehitusmaterjal on neil soodne. Põllumajandus on neil väga popp. Kuigi näha ei olnud moodsat lääne tehnikat, olid põllud haritud ja seda ikka kõige algelisema tehnikaga. Maa on jagatud piirkondadeks. Meie nägaime piirkondi, kus kasvatati enamasti vilja, siis kartulit ja köögivilja ja piimakarja.

Mitte kuskil ei hakanud silma muruniidukeid ja traktoreid, aga murud olid absoluutselt igal pool niidetud. Kummaline, millal või kuidas nad seda teevad:D

Külapoed on enamasti avatud juba hommikul kella 6 -st. Kõik vajalik on poes olemas, kuigi nad on pisikesed ja alati trellitatud akendega. Jäätis muideks on poola keeles lody.

Esimene külapood, mida me uurima läksime

Looma kujud on neil väga popid

Poe peauks

Sealsamas poe juures oli ka söögikoht, kust me läbi astusime. Tellimuse esitamisega oli raskusi, sest menüüst ei saanud me mitte midagi aru - poola keeles ju. Katsusime siis vene ja saksa keeles seletada, et taldrikul oleks liha, kartul ja salat. Teenindaja sai aru, mida soovime, sellega asi lahenes.

Söögikoht "Rekin" (Dorota Wolyniec)

Sapika mootoriga vatamisväärsus

Mänguväljak kohviku sisehoovis

Prae hind 20 PLN (ca. 4.85 EUR)

Kogu laual oleva toidu arve 100.50 PLN (ca. 24.40 EUR)

Söögikoht oli väga laheda sisekujundusega. Stig tegi söögiootamis aega parajaks ja uuris erinevaid looma topiseid seintel. Mööbel oli massiivne ja väga lahe. Metega käisid nad tiiru mänguväljakul liugugi laskmas. Toit oli maitsev ja odav.

Sõit võis jätkuda. Ümbrus oli huvitav ja nii me muudkui uudistasime. Elk'is tegime esimese suurema kaubandusliku peatuse, sest no ei saa ju, kui H&M silma jäi. Isa huvitatud ei olnud, tema jalutas Stigiga ümruskonnas. Nagu te juba vist mäganud olete FB-i postitustest, siis Stigile võtsime jooksuratta ka kaasa. Niipalju ruumi pidi ju ikka autos leiduma. Isa tegi suuri silmi küll, aga pärast taipas ta isegi, kui hea mõte see oli.

Seal sai ka esimene suurem kulutus tehtud ja peaagu kõik Meena soovid täidetud. Meena soovis omale Elsa pluusi, kleiti ja seelikut. Seelikut ei saanud, aga seeeest mitu pluusi ja kleiti. Sten ja Mete valisid oma maitse järgi asjad välja, mis tegi minu ostlemist oluliselt kergemaks. Pidin ainult asjad üle vaatama ja oma heakskiidu andma või siis punast tuld näitama ja nõu andma. Kassas selgus, et laste riietelt saame veel -20% alla, kui FB-is ühe laigi paneme. No miks mitte. Hea meel ju ja soodustus märkimisväärne. Jätsin sinna poodi 451.94 (ca. 108 EUR) Poola raha ja tegin kolm last õnnelikuks. Enda peale ei saanud ma mitte mõeldagi. Kui sul on lapsed, siis sellel pole nagu eriti tähtsustki.

Elk

Väga Uku Keskuse stiiliga kaubanduskeskus (roostes noh)

Rahulolevad reisilised

Tegime aga pilti ja aegajalt ka vahepeatusi. Kohanimed on seal niivõrd keerulised, et neist ei jaga ma midagi, eriti pisematest kohtadest. Ühes kohas käisime vaatamas outlet telke, mis on sellised kergete ehitiste moodi poed, kus on tohutud allahindlused.

Jäätist püüdsime ka võimalikult palju süüa ja ikka poolamaist.

Lõpuks oli taas aeg sealmaal, et kõige suurema murega tegeleda - telkimiskohaga. Lihtne nendega ei olnud. Sel korral keerasime teelt maha vahetult peale üht jõge, et ikkagi võimalikult vee äärde saada.

Vaade oli küll lummav, aga vesi haises ja põõsaalused olid mineeritud. Vette minekust ei saanud juttugi olla, sest sisseminek oli võimatu.

Ainuke ilus asi meie teises telkimiskohas

 Paremat kohta polnud mõtet kuskilt taga ajama minna, sest Poolamaal läheb pimedaks äkki. Panime aga telgid jõekaldale ülesse, otsides puhtamat maapinda, tegime kohustusliku pikniku seal sitahunnikus ja keerasime rõõmsalt magama.

Hommikul oli esimene ärkaja isa, nagu ikka. Tema on harjunud vara tõusma, mis siis ikka. Segama ta meid ei tulnud, aga kihistas nii kõvasti naeru, et pidin vaatama minema, ega tal äkki mingit terviseriket ei ole. Oli kuidagi imelikult "hingest kinni" hääl. Asi oli kahtlane.

Tema aga naeris meie telki, mis oli teel jõkke. Targad ju arvasid õhtul, et vaiu pole vaja panna, kuhu see telk ikka lendab, kui rahvas sees:D Telk oli niigi kallaku peal ja ööga kõvasti jõe pole nihkunud ja päris kreenis. Isale tegi see muidugi nalja.

Oli mis oli, aga uni oli hea:)