Mure mure otsa

Sõna otseses mõttes. Ma olen vist terve kuujagu töid-asjaajamisi kahe päevaga suutnud ära ajada.

Eilne hommik algas sellega, et Meena üks silm oli põletikuline. See tal igivana probleem, mida polnudki juba pikka aega olnud. Selge see, et lasteada minek oli välistatud. Nakkav asi siiski. Jäi üle ainult Stig lasteaeda viia, sest mul oli nii või naa Nuia asja. Meena suure ja tragi tüdrukuna oli nõus selle aja üksi kodus olema. Tal on oma DVD-dega piisavalt tegemist.

Viisin Stigi aeda. Nende rühmas on tuulerõuged liikvel ja lastevanematel paluti tähelepanelikud olla. See veel puuduks. Mul Stigiga piisavalt muret praegu ja see ei tahagi ära lõppeda. Iga päev annan ta rühma ja olen valmis selleks, et teda on vaja poolest päevast koju tuua.

Käisin vallas oma igakuiseid pabereid viimas, et jälle toimetulekutoetust taodelda (no ei tule ilma toime) ja ühtlasi anti teada, et meie perel on ka Euroopa Liidu toiduabi pakk saada. Kogus oli suur ja seda oli vaja tooma minna nn. laost. Vallamajas ju selliseid asju ei hoia. Paberil olid kirjas kogused ühele inimesele ja meie puhul korrutati need kuuega. Kujutate ise ette. Näiteks 48 karpi hautatud sealiha konservi 24 pudelit rapsiõli, 12 purki borši suppi, 12 tahvlit tumedat šokolaadi, 6 kilo jahu, skumbriat õlis, tatart, riisi, suhkurt, neljaviljahelbeid, rosinaid, makarone. Sai vist kõik üles loetletud. Tohutu abi igatahes ja kavatsen seda sihtotstarbeliselt kasutama hakata. Sellist abi on saada kaks korda aastas. Järgmine kord on oktoobris.

Rõõmustasin, et olin Stigi lasteaeda viinud ja sain segamatult tegutseda. Kodus oli ju vaja veel kõik ära paigutada ja Jaskariga oli meil ka pisikene plaan tehtud. Seda küll õhtuks. Emale oleks jäänud taaskord Stigi transport. 

Meie murelaps

Ütleme nii, et kõik oli organiseeritud ja paigas. Tavaliselt sujub ka plaanipäraselt, aga eile tuli ootamatu muudatus. Lasteaiast helistati. Stigil olid taaskord probleemid ja kasvatajad olid murest murtud. Mina ka, kui ma last nägin. Nuttis teine õnnetult, põsed õhetasid ja paistis, et allapoole vööd olid asjad paigast ära. Taaskord probleemid pissimise ja kakamisega (juba üle kahe kuu) ja oli näha, et laps on vaevas. Pidasime kasvatajage aru ja otsustasime üheskoos, et parim võimalik käik oleks kohe otse Viljandisse haigla vastuvõttu. 

Eks ma oli sellega juba arvestanud ka, sest perearstil olime juba käinud, probleemid aga kestsid. Tee oli mul selge, nii et tegutsesin. Haiglas järjekorda ei olnud ja saime kohe jutule. Väga meeldiv personal oli. Kohe peale paberimajanduse jutti ajamist suunati meid palatisse arsti ootama. Stigil polnud üldises vaates häda midagi. Oli rõõmus ja seltsiv. Püüdsin talle natukene seletada, mis juhtuma hakkab, et ta ära ei ehmuks, kui arst tuleb teda uurima.

Õige pea astuski sisse arstionu. Stig on rohkem naiste seltskonnaga harjunud ja ehmatas kohe ära. Natuke oli nuttu ka, kui üle vaadati. Siis kutsuti järgmine arst, jälle meesterahvas. Aga kõik oskasid väga professionaalselt 2-aastase mehega ringi käia ja Stig sai sellest julgust juurde ja rahunes maha. Ega teda palju enam ei näpitud. Saadeti veel edasi kolmandagi meesarsti juurde. Sinna ta läks juba jooksuajalu ja sõita sai ka liftiga, seda lõbusam Stigil oli.

Saime näpunäited, mida kinnise kõhu puhul ette võtta. See pidi üsna levinud probleem olema selles eas lastel ja ei midagi uut. Selgus paar uut asja. Seda ma siin aga lahkama ei hakka, teise inimese haiguslugu siiski. Delikaatne värk.

Kui lapsel on kõhukinnisusega probleeme, siis abiks on vedelad supid, kliipudrud, tavalise või söömine, ploomimahl (soovitavalt 3 liitrine Maksimast), kasemahl, palju juua, ploomid, kiivid, maasikad. Need on asjad, mis mulle praegu meelde tulid ja äkki on kellelegi abiks.

Paar äärmuslikku nippi saime veel, need aga pole nii tervislikud ja neid ma ei jaga. Hoian oma teada ja kasutan, kui tõesti muud moodi enam ei saa.

Arstionu pakkus lõpetuseks meile veel oma salajasest assortiikarbist kommi ja nii me sealt haigemajast lahkusime suts targemana.

Ja nagu ikka, kui juba nii pikk sõit oli ette võetud, olin ma kodust ettenägelikult kaasa võtnud ka Steni ratta, mis vajas juba ammu täis hooldust. Meest meil majas pole, tuleb kasutada professionaalide abi. Olin hommikul juba ette helistanud ja kõik põhilised asjad järgi uurinud. Viisin ratta kohale ja nüüd jääb üle oodata, kui antakse teada, et ratas on uueks hooajaks valmis. Sten pole veel avastanud, et ratast pole. Kui ta ei avastagi, siis on see minu sünnipäeva kink talle. Vaatame, kuidas see mul välja kukub. Minu suu on igatahes lukus :D

Sellega valmis, andis Stig teada, et temal on pissihäda. Sõitsin Maavalitsuse hoone ette. Seal on soe ja puhas wc. Olin vaeva ära näinud, aga Stig keeldus pissimast. Läksime autosse tagasi. Sain ta rihmadega kinni, kui ta hakkas uuesti pihta oma hädadega. Vat selline ta probleem ongi. Tahab pissile, aga pissida ei julge ja nii ta vaevleb. Võtsin ta siis uuesti kaenlasse ja läksin uuesti üritama. Raudsed närvid mul. Stig nuttis juba haledasti ja püüdsin teda potile keelitada kabiinis. Keegi naisterahvas teistpoolt ust  juba tundis muret, kas ikka kõik korras on. Oli. See on meie igapäev juba ja tundub, et ilma lõputa. Seekord saime suure surmaga pissi tehtud ja laps oli kohe kui ümber vahetatud.

Aeg oli lõunaund teha. Küll turtvatoolis, aga kes magada tahab, saab seda teha igal pool.

Mina ajasin sel ajal oma asju EMT-ga ja nagu ikka kiidan sealseid teenindajaid. Väga positiivsed ja abivalmis, kuulavad su vingu ära ja elu läheb edasi. Koos uue telefonga muidugi. Garantiist küll loobuda ei saanud, aga lubasin kohe kohale lennata, kui probleemid pihta hakkavad :D

Aeg oli juba sealmaal, et sai Jaskariga kokkulepitud asju ka ajama hakata. Olime talle juba sada aastatat tagasi hambaarsti aja kokku leppinud. Enne seda olime juba päris mitmed arstid läbi käinud ja ikka oli meid edasi saadetud ja lõpuks vist olemegi otsaga seal, kus me ka reaalselt abi hakkame saama. See on jälle pikem jutt ja ulatub juba aastasse 2010, kui me käisime uurimas Hambakliinikus breketite võimalust. Seal aga laideti asi maha ja et polevat vaja. Siis tuli uus mure ja lõpuks Hambakliiniku töö osutus kasutuks, nii et tuli uude kohta minna.

Täna Jaskar sai ka aru ja mainis ära, milline on ikka suhtumise vahe Hambakliinikus ja nendes kohtades, kus me nüüd järjest käinud oleme (Dentes ja Ortotondiakliinik). Nagu öö ja päev. Jaskar võtab asja igatahes täie tõsidusega ja teeb tublisti koostööd, et ka breketid suhu saada. Viimane aeg. Ise tahaks ka muidugi osa saada :D

Lõpuks sõidutasin Jaskari ühikasse tagasi ja et ma juba Mustla trassil enamvähem olin, käisin tiiru sõbranna juurest ka läbi. Sain talt juba pühapäeval kutse, aga ei suutnud ennast tagant sundida, et kuhugile minna. Ilm ju oli ka sitt ja see on piisav argument minu puhul:)

Stigil oli külas tore. Sättis ennast kohe Tony masinapargi juurde ja kukkus mängima. Ime ka, kui ei tahaks mängida. Päev ju põhimõtteliselt turvatoolis veedetud. Rääkisime maast ja ilmas, mis peab ka ju tehtud saama, kui naised koos. Vahepeal tuli emalt kõne, et Meena oli trepist alla kukkunud. Aga ega see minu kohale tormamine poleks enam midagi päästnud. Olin ju kodust kaugel. Ema sai sellest aru ja andis endast parima, et Meenat lohutada ja vaadata, kas kondid terved on.

Hakkas juba hämaraks minema, kui me ennast kodu poole sättima hakkasime.

 Kodu oli omal kohal, aga kõik karjus (tegemata tööd). Eks ma Stenile selgitasin ka, milline kodu olla võiks, kui ma juhuslikult pole päev läbi koju saanud. Ja muideks, täna ma jälle olin päeva ära ja minu eilne sajatamine kandis vilja...puud olid tuppa veetud (sattusin nagu puukuuri) ja kõik oli enamvähem talutav seekord.

Tänesest tegusast päevast kirjutan kohe, kui mahti saan.

Naljakas juhtum kohviga

Lähme meie siis Stigiga R-kioskisse kohvi tooma nagu iga hommik peale arstide visiiti.Mina olen suur kohvisõber ja hommik peab mul algama kohviga.Siin tuuakse hommikukohv alles peale kaheksat.Meie hommik aga algab juba kell kuus.Pakkumine R-kioskis on ka ahvatlev,et kui ostad Eesti Päevalehe,saab kohvi tasuta kaasa.Kohv maksab muidu 1.70,aga Päevalehe hind on 1.35.Nii et tuleb ikka leht osta ja kohvi saab kaasa,loomulik ju.Ja kodus ju ka tulehakatust vaja niikuinii.
Küsin siis kohvi ära,omal laps süles ja üsna raske.Eks müüja vaatas ja tahtis abivalmis olla,millest minul aga aimugi ei olnud,mida ta plaanima hakkas.Pani ühe suhkru kohvitopsi kaane juurde valmis.Mina ise vaatan ja mõtlen endamisi,et tavaliselt on ikka kaks suhkurt pandud,et peaks küsima,mis värk on.Ma suhkruga kohvi ei joo,aga olen suhkrud alati võtnud ja palatisse oma kogusse toonud.Pruun suhkur ikkagi ja kui ettenähtud,siis ikka võtta.
Äkki küsib tädi,et kas kaks suhkurt.Mina õnnelik,et näe,ikkagi saan kaks suhkurt ja seda ilma ise küsimata.Noogutasin kiirelt.Sealjuures võttis tädi juba esimest suhkurt lahti ja valas minu silme all selle kohvi sisse.Mul käis jutt kerest läbi,aga suutsin suu kinni hoida.Ja siis võttis ta veel teise suhkru ja kummutas selle ka järgi.Oi krt:D
Mõtlesin kohe,et minu hommik on küll tänaseks rikutud.Katsusin siis kohvi ettevaatlikult võtta,et mitte suhkurt segi loksutada.Segamine ei tulnud köne allagi.Jälestan magusat kohvi ja seda juba paarkümmend aastat kindlasti.
Esimesed sõõmud olid normaalsed,mida põhjapoole,seda magusamaks kohv muutus.Vat siis ahnust!

Minu pisikene ladu

Meie päev on täna rahulik.Sidumist ei ole.Ootame homset.Siis tehakse viimane sidumine siin ja saame kodu.Naudime siis viimast puhkepäeva.Isegi oma käed olen siin korda saanud.Midagi ju tegema ei pea.Ma ei saa aru,kuidas naised koduste tööde kõrvalt suudavad käed korras hoida.Nippe paluks??

Paranemine

Täna on möödas nädal sellest,kui juhtus ooatamtu õnnetus kuuma kohviga.Kiire rageerimine ja arstide tubli töö on meid niikaugele aidanud,et reedel on lootust kodu saada.Täna oli esimene asi Stigil vann,et veega sidemed maha leotada ja kärnad liguneda saaks.Haav oli väga kenasti paranenud,verd polnudki enam peaagu.Paar pisikest kollet ainult.Võrreldes pühapäevaga olid muutused silmaga näha.Vees oli Stigil natukene hirm,kuigi vanniskäimist ta armastab.Aga võõras koht ja õde ka juures,eks see tekitas hirmu.Aga poiss sai puhtaks ja siis sidumislauale otse vannist.Sidumistuba oli tudengeid täis aga Stigi see eriti ei seganud.Rohu panekut ta nautis lausa,sest haav paraneb ja seega sügeleb mõnusasti.Ühesõnaga oli Stiga vait kui sukk,isegi suukene vajus mõnust lahti ja nautis protseduuri.Tõstis isegi oma peakest,et sideme paremini peale saaks siduda.Haav on vaja nüüd kreemiga pehme hoida,kuivada lasta ei tohi.Ja vann (vesi) on põletuste korral alati teretulnud,pidi hästi mõjuma tervenemisele.
Siinkohal tahaks Teile südamele panna,et vaadake üle kodus oma arstikapid,et seal oleks elemntaarsed asjad,kui juhtub kodus õnnetus ja on vaja esmaabi anda.Minu esmaabi kapis ei olnud isegi sidet enam.Nüüdseks on see viga parandatud.

Meie nurgake

Mõnusad pikad koridorid kõndimiseks

Comfeel Barrier Cream 60 ml

Soovtan ka üht imehead kreemi,mis võiks ka kodus olemas olla.See sobib ka käte kreemitamiseks.On täiesti lõhnatu.Leiab apteegist ja hind ca.6 eurot tuub(60 ml).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Info tuubi pakendilt:

Kaitsekreem on mõeldud kasutamiseks haava-ja stoomiümbruse nahale.Leevendab kuiva,punetavat,valulikku ja haavandunud nahka.Kreem taastab naha loomuliku pH taseme.Kaitseb nahka ärrituse eest,luues naha pinnale kaitsekihi.Võib kanda nahale ,mis on kokkupuutes kehavedelikega.

 

Mida peaks sisaldama kodune esmaabikapp?

Kodusesse apteeki esmaabivahendeid ja ravimeid valides peaks lähtuma pere suurusest ja pereliikmete vanusest. Kindlasti on erinevad vajadused väikelastega peredel ja vanuritel. Apteeki kodus ei tohiks ravimitega üle koormata, vaid muretsema ainult hädavajalikud ravimid optimaalsetes kogustes. Kui on tegemist tõsise terviserikkega, siis peaks pöördumaarsti poole, kes määrab vajaliku ravi.

Koduse apteegi sisu kohta annab nõu Apteek1 kliendiprogrammis osaleva Sikupilli apteegi juhataja Linda Neostus.

• Marlisidemed. Neid on saadaval erinevates laiustes, on olemas elastseid ja tavalisest marlist sidemed.
• Erineva suurusega plaastrid. On võimalus osta erineva suurusega plaastrite komplekt või lõigatav plaastririba. Kindlasti soovitan eraldi osta mõned Mepore suuremad plaastrid suuremate haavade jaoks.
• Haavatampoonid. Need on steriilsest marlist haavale asetatavad tampoonid.
• Haavapuhastusvahend. Selle muretsemisel peaks silmas pidama, kas vahend haaval kipitab ning kas seda tohib kasutada lahtisel haaval. On valida tavalise lahuse ja pihustiga pudeli vahel. Vesinikperoksiidi peaks säilitama külmkapis mitte toatemperatuuril.
• Külmageel või külmaaerosool. Sobib kasutada kõikide nihestuste, nikastuste ja rebestuste korral, samuti lihasvalude puhul ning treeningu järgselt lihaste lõõgastamiseks.
• Kummikindad peaksid olema kindlasti nii koduses esmaabikapis kui ka reisil olles käepärast.
• Termomeeter, kas tavaline või elektrooniline.
• Kõrvatilgad ja pipett. Tavaliselt hakkavad lapsed kõrvavalu kurtma ikka hilisõhtul kui apteegid suletud.
• Allergia vastu on apteegi käsimüügis einevate toimeainetega tablette ja siirupit. Silmas peaks pidama ravimi annuseid ja patsiendi vanust. Allergiavastased ravimid ei ravi allergiat, vaid leevendavad selle sümptomeid.
• Söetabletid. Need on universaalsed nii lastele kui ka täiskasvanutele erinevate mürgistuste ja kõhulahtisuse korral. Söetablette võiks kodus olla mitu lehte, sest korraga peaks üks inimene sisse võtma 7-8 tabletti.
• Nohutabletid või siirup on väga hea vahend kinnise ja/või tilkuva nina korral, kuna need teevad nina lahti ja pärsivad nohusekreedi tilkumist.
• Dekspantenooli sisaldav salv või pihusti on asendamatu ja hädapärane põletuste korral, samuti võib seda kasutada kergemate kriimustuste ja marrastuste korral.
• Valuvaigistid ja palaviku alandajad. Käsimüügis on peamiselt tuntud paratsetamool, ibuprofeen ja atsetüülsalitsüülhape. Paratsetamooli sisaldavaid tablette, siirupit või küünlaid sobib kasutada lastel ja täiskasvanutel palaviku alandajana ja valuvaigistina. Atsetüülsalitsüülhape, mis on tuntud aspiriini toimeainena, ei sobi lastele kasutamiseks ning sobib täiskasvanutele palaviku alandajaks kui paratsetamool ei sobi. Ibuprofeen on peamiselt kasutusel valuvaigistina mitte palaviku alandajana (kuigi aitab ka palaviku vastu). Et leida oma perele sobiv ravim, võiks nõu küsida apteekri käest. Vajadusel võib ju olulise info tabletikarbi peale kirja panna (mille vastu, kui palju, kellele).
• Külmetusvastane kuum jook või tabletid, väikelastele siirup on algava külmetushaiguse korral väga tõhusad ravimid. Erinevatel tootjatel on erinevate tugevustega ja erinevate toimeainetega tooteid. Samuti on eraldi külmetustee ka lastele alates kuuendast eluaastast.
• Rahustavad südametilgad või palderjani tabletid: ei või iial teada, millal ebameeldiv uudis või õnnetus meie rahu rikub.

Ära põlata ei tohiks ka mett, ravimtaimi nagu kummel, salvei, islandi samblik ja pärnaõied. Kodus võiks olla ka hea une tee, mida pärast pingelist tööpäeva juua.

Kindlasti on veel palju muudki, mida erinevates kodudes vaja võib minna, kuid seda otsustab juba igaüks ise. Soovitan teil julgesti apteegis nõu küsida!
 

Allikas: Apteek1

Lootus,et operatsiooni ei olegi vaja

Tänasest päevast siis niipalju,et on üsna tõenäoline,et operatsiooni siiski Stigile vaja ei ole(nahaplastikat).Jumal tänatud!Sest kõik see nälgimine ja joomata oleks enne operatsiooni,verevõtmised,kanüülid ja narkoos...see on jube minu arust.Ja pärast kõik see taastumine.
Täna pandi haavale selline rohi,mis on pikema toimega ja homme sidumist ei ole,et haav rahu saaks.Ülehomme siis seotakse ja lubati ka lapsele vanni teha,et siis on näha lõplik olukord.Ise loodan,et reedeks saame äkki kodu.
Ega mul muidugi kiiret pole.Kodus pidi kõik kontrolli all olema ja poole rahulikum,kui mind kodus pole.Lapsed pidid sõnakuulelikumad olema ilma minuta.Üsna normaalsed ühesõnaga :DNeil on vaheaeg ka,nii et kooli-lasteaeda saatmist ka pole.
Mulle toodi täna arvuti ka haiglasse,elu poole ilusam kohe.Stigil käis täna suur venna ka külas ära,mis teda ikka väga rõõmustas.Nüüd on vist külastustega ühelpool.Katsume koduminekuni vastu pidada.

Eks minu pisipojaga

Vaikne päev

Mõnus vaheldus haiglatoidule

 Võrreldes eilsega on meil täna väga vaikne.Külalised sisustasid meil eilse päeva kenasti ära.Külalised olid siis minu lapsed ja eks.Sain haiglatoidule vahelduseks korralikku pizzat,mis oli veel soe,kui minuni jõudis.XXL suurusest jätkus kõigile ja mulle veel õhtuks ka kaks tükki.Stigil on söögiisu kehvemaks jäänud.Hea,kui midagi joobki.Pakun talle ploominektarit,see vast toidab ka natuke.Hommikupudrust ta keeldus,võileib vorstiga aga täitsa sobis.Hea seegi.
Eilsest siis...lapsed olid siin meelsasti,kodu minekust ei teinud keegi juttu,kuigi hakkas juba hämaraks minema.Fuajees mängiti kõik mängud ja puzzled peaaegu läbi,Stigiga mängiti ja üleüldse oli siin huvitav kõik.Lõpuks kui otsi kokku hakkasime tõmbama,küsis Sten:"Millal te siis meile külla tulete?"See oli nii naljakas,kuidas ta seada nii muuseas ütles:D
Meenaga tekkis meil probleem.Tema tahtis emme juurde jääda ja selline tunne,et ei saagi teda enam palatist mingi nipiga välja.Laps täitsa nuttis.Lõpuks saime siis nii,et saatsin neid Stigiga alla garderoobini ja ta oli ikka päris õnnetu,et emme maha jäi.Tal on see ka esimene kord minust eemal olla.

Mete ei jõua ära oodata Stigi ärkamist

Mudelautod kodust,rõõmu kui palju

Tüdinenud kõigest

Hommikune pudru,mis ei taha kuidagi kõhtu minna

 

Hullem on ees ootamas

Täna teame rohkem,mis meid ees ootamas on.Küsisin ennast esimest korda sidumistuppa kaasa,et näha,mis sidemete all tegelikult peitub.Algul polnudki nagu hullu,agaarst seletas,et valge ala nahal vajab siiski nahaplastikat.Kõik mis verd immitses,pidi hea märk olema.Valget ala on ca.1% nahapinnast e.siis peopesasuurune ala.Arst ütles,kui ennast halvasti tundma hakkan,võin lahkuda.Ja nii oligi,hakkas halb,ja mind saadeti palatisse pikali.Vähemalt tean nüüd,kuidas asi välja näeb ja milliseid kohti pean vältima,kui last tõstan.
Esmaspäeval ootab meid siis arvatavasti erakorraline operatsioon,kus tehakse nahaplastikat.Võetakse lapse jalalt õrn kiht nahka ja siirdatakse see kõhupeale,kinnitatakse klambritega.Siispeab eriti ettevaatlik olema,et kinnitatud nahk paigast ei liiguks lapse tõstmisel.Ja muidugi enne operatsiooni söögi-joogi keeld,kanüülid,vereproovid ja võimalik,et vajalik on ka vereülekanne.Meid ootab ees raske nädal.
Hoidke endid ja oma lähedasi!
Meie ootame Stigiga kohe-kohe saabuvaid külalisi.

 

Kiita pole siin midagi

Öösel kahe paiku oli Stigil palavik tõusnud.Oli kuidagi rahutu ja tundsin kohe,et ta on ülearu tuline.Õde pani talle küünla ja hommikuks oli asi kontrolli all.Eilsest saati on Stig ka kuidagi teistmoodi.Kõndimisel selline ebakindel,millegiks nagu eriti tuju pole ja sülle pean teda ka eriti ettevaatlikult võtma.Haav on valulikum justkui.
Täna onn ta juba sidumas käinud ja on siiski üks koht,mis on kriitiline ja võib juhtuda,et on vaja nahka siirdada.On selge,et meil läheb siin pikemalt.Ja ma ei kurda.Parem olla ikka kogenud arstide kontrolli all,kui kodus hirmul iga kõrvalekalde pärast.Siin on professionaalne abi kogu aeg käepärast.Peamine,et laps terveks saaks.Head paranemist meile!
 

Natuke haiglajuttu

Sideme alla pole minagi näinud

Täna on mul päev läbi kohutavad peavalud.Võtsin päev aega hoogu,et õdedelt tabletti küsida.Nüüd siis on see tehtud.Loodetavasti annab ööseks järgi.
Täna saab siis korralikus voodis juba magada.Eile ja täna kuni lõunani mul voodit polnud.Ainult lapse võrevoodi ja taburett.Ööseks toodi välivoodi.Üsna jube oli siin istuda,kui ei saa kordagi kuhugile pikali visata...ei lapsega,ei ilma lapseta.Lisaks veel väideti,et minul puudub kehtiv haigekassa ja pean oma päevad ja toidu ise tasuma.Sellest ka need peavalud.Täna helistasin Pensioniametisse,kus ma jaanuaris kõik paberid korda tegin ja sai asi lõpuks korda.Süsteemi viga ja mina siin paanitsegu.
Välivoodi variant on sellepärast,et siin on ruumipuudus.Osakond,kus me oleme,pidi loovutama ühe palati (6kohta) teisele osakonnale ja seda kitsikust peavad nad siin kannatama 2 aastat.
Muidu personal on lahke ja abivalmis.Toas saab oma voodile kardinad ümber tõmmata,et omaette olla.Toas on meid momendil kolm-mina Stigiga ja kaks teismelist tütarlast.
On veel midagi...nimelt on siin osakonnas ka see õnnetu poiss,kelle ema teda põlema süütas ja ema enesetapu sooritas.Püüdsin temaga eile mängunurgas natukene kontakti saada ja Stig oli ka temaga väga mestis,aga ta oli üsna ettevaatlik ja vaikne.Õed kohtelevad teda siin nagu oma last,väga koduseks püütakse tema olemist siin teha.
Homme on meil siis üsna tähtis päev ja selgub haava sügavus.Hoian teid kursis.

Haigla pluusiga nagu õige patsient

Vaade palati aknast

Stigile täiesti uus elamus,meie metsas juba sellist vaadet pole...6.korrus

Õnnetus ei hüüa tulles

Selline vanasõna.
Juhtus meilgi õnnetus,mida ei osanud oodatagi.Võid ju plaanida mida iganes ja siis ühtäkki kõik peapeal.
Tavaline hommik nagu iga teine.Lapsed said kooli-lasteaeda saadetud.Meena läheb nüüd ka hommikuti bussiga ja Mete viib ta kenasti lasteaeda.Pidi igati lahe ülesanne olema.
Tegin omale suure tassi kohvi ja enne joomist otsustasin põrandalt mõned purud kokku pühkida ja nii kui ma kühvli-harjaga objektile jõudsin,tõmbas Stig kapi pealt omale selle kuuma kohvi kaela...otse minu silme all.Kohutav.
Tegutsesin kiirelt.Laps oli body väel.Selle krahmasin kohe seljast ära ja kiirelt laps külma dushi alla.See oli esmane abi.Siis muidugi käte värisedes mõtlesin edasist plaani.Perearst jäi ära,tema alustab tööd alles 8.00.Kell oli seitse.Kutsusin oma sõbra(eksi).Tema oli kiirelt kohal ja järgmine teekond oli Viljandisse haigla vastvõttu.Seal pandi Stigile tohutu geelpadi kõhule,mis leevendas valu + valuvaigisti muidugi ja seoti korralikult kinni.Siis oli Stigil ka juba parem olek.Saatekiri anti kohe Tartusse lastekirurgiasse,et jälgida,kui sügavad vigastused on.
Siin me nüüd oleme.Laps on arstide hoole all ja tunneb ennast hästi,väljaarvatud sideme vahetamine.Muidu rõõmsameelne,sööb hästi ja suhtleb teiste lastega.Praegu magab hommikustest protseduuridest.