Üle mitme-setme aasta kirbuturgu tegemas

No nii, kallikesed. Minu eilsest päevast. Nagu te teate, tegin ma hullud plaanid omale laupäevaks. Lihtsalt üks uitmõte ja asi tehtud.

Hommikut alustasin kella viie paiku. Sõime Metega kõhu putru täis ja asusime Pärnu poole teele. Kirbuturul olime natukene enne kaheksat. Saime omale sobiva koha valida, kuhu siis oma krempel üles panna. Kui hommikul kodust väljudes oli ilma täiesti mõnusalt soe, siis vahetult enne Pärnut, Surju kohal, tulid juba mõned vihmapiisad. Kartsin juba, et meie ettevõtlikus läheb vett vedama ja tuleb sajune ilm. Ilmaennustamises ma eriti tugev ei ole, seega õnneks (või kahjuks) panin mööda. Vihma päris sadama ei hakanud, aga Pärnus autost väljudes tuli küll kananahk peale. Tuli jakk peale panna ja tegutsema hakata.

Eelmisel aastal me Kirbuturgu tegema ei saanudki. Olin natukene roostes ja ei kujutanud ette, kuidas see asi seal toimima hakkab. Laotasime oma tavaari laiali. Kohati oli päris huvitav ja oli ka äratundmisrõõmu, mis hilpe seal kõike leidus. Meenutasime Metega vanu aegu ja imestasime, kuidas need riided kunagi kellelegile selga mahtunud on. Lapsed on kõik suureks kasvanud kui riietele pilk heita. Selle riidekogusega saaks ma veel mitu last üles kasvatada, aga ei, tänan, minu rong on läinud, olen oma panuse andnud ja võin rahus vanaduspäevi nautida:)

Enne kodust äreminekut andis Stig mulle veel müügiks kaasa ühe auto ja mobiilikujulise mänguasja. Pidin nende müügiga ka tegelema. Panin nad ilusasti auto kapotile. Ja nii uskumatu, kui see ka ei ole, esimese asjana ostetigi see mobiililaadne mänguasi ära. Mäletan, et ostsime selle kuskilt Poola bensiinijaamast eelmisel suvel. Stig teenis 50 senti, mille me talle kenasti koju kätte tõime ja ta selle oma hambaraha juurde pani:)

Üldiselt oli müüjaid rohkem kui ostjaid. Tundus vähemalt. Ilm läks ka enne lõunat üsna kuumaks vaatamata jahedale hommikule. Rahvast käis, aga meie müük jäi nii öelda üsna kesiseks. Saime riideid müüdud ca. 40 euro eest. Võtsin huvipärast oma heegeldatud laualina ja päevateki ka kaasa ja paiskasin müüki. Need on loomulikult käsitöö ja hindamatu väärtusega, aga pidin huvilisetele siiski mingi hinna ütlema. Katsetasin 80-90 euroga. See oleks olnud vaid materjali hind. Huvilisi oli nii soomlaste kui eestlaste seas, aga õnneks (või jällegi kahjuks) müügiks ei läinud. Mete hoidis pead kinni ja küsis, kas ma hull olen...5 eurot küsi, mis 80?:D Käsitöökauge inimene, mis teha.

Et me vaid hommikuse pudruga olime ja kaasas oli meil vaid oma kaevuvett, siis lõunaks lõid meie kõhud trummi, eriti mete oma. Tavaliselt on laadaplatsil ka saiakeste pakkuja, sel korral seoses koolilõpetamistega aga seda rõõmu ei olnud. Nii me siis kannatasime, kuni Mete ütles, et hakkame ometi pakkima. Ega polnud paha mõte, muidu oleksin juba ajahätta jäänud. Olid mul ju suured plaanid tehtud ja kui ma esiti arvasin, et äkki läheb see tuhin üle, siis ei, tunne oli õige, tahtsin #EBA2018-t siiski väisata. Ja Meenale oli ka juba lubatud, et ta saab minuga kaasa ja tema kodus ootas kannatlikult. Lapse lootusi petta ei tulnud mul mõttessegi.

Pakkisime kuskil kella ühe paiku oma nodi kokku. Nagu tavaliselt ikka, ei taha asjad lõpuks ära mahtuda, kuigi ühtteist sai ikka müüdud ka. Ja minu imestuseks mahutas auto päris ilusasti, mida polekski uskunud. Kohati tundus, et uues Toyotas on rohkem ruumi, kui meie vanas Toyotas.

Olime Metega kokku leppinud, et läheme veel kiirelt Kännu kohvikust läbi ja lubame endile midagi. Kuskile mujale aega raiskame minna plaanis ei olnud. Selge see ju, ma pidin olema kell 19:00 Tallinas Telliskivi 60 ja kell 14:00 me istusime Pärnus ja sõime hilist lõunat. Oli vaja veel koju sõita, kraam auto pealt maha tõsta, pesta, riided vahetada ja kodust elu ka natukene korraldada ja kiirelt päevaga edasi minna. Kui ma lugesin, milliseid ettevalmistusi mõned blogijad tegid, siis minu ettevalmistused olid selle kõrval lapsemäng:)

Viljandi vanakraamiturg

Jällegi on õhtus üks teokas (googeldasin  - pole olemas sellist sõna, ise tegin) päev. Hommikul natukene enne seitset saime kodust minema, et õigeaegsel Viljandis olla ja parema koha täikal valida saaksime. Mete arvas küll, et oleme lootusetult hiljaks jäänud, kui ma veel putru püüdsin kiiresti süüa, aga ei...olime vägagi õigel ajal kohal. Mis sest, et me ei osanud mingit kohta seal valida. Ei oska mina päikese teekonda jälgida ja ette ennustada, seega panime vaia maase jumalast suvalisse kohta ja maad oli meil mailm käes.

Kui me oma krempli lahti olime harutanud, jäi Mete valvama ja mina lippasin Kivi Pagarisse saiakeste järgi. Natuke ju ikka võib. Võtsin omale tuunikala piruka, mis oli äsja ahjust tulnud ja mõnusalt soe. R - Kioskist võtsin ühe latte ka ja võiski meie päev mõnusasti alata. Kodust oli meil kaasas ainult vesi.

Turg oli vägev. Rahvast palju, müüjaid palju, 0 eurot kohamaks, ilm oli super, kohavalik oli ka päris hea lõppudelõpuks - võis rahule jääda. Suutsime 100 euro eest asju maha müüa. Algul tilkus küll tagasihoidlikult, aga kes senti ei korja, see eurot ei saa.

Kodu poole hakkasime liikuma enne kolme. Maximast võtsime imeodava arbuusi ka kaasa (ca. 28 eurosenti kilo), et kodusolijaid rõõmustada. Reisi jaoks veel kaks pätsi leiba ka. Isa nimelt on kindel, et muud sööki peale suitsuliha ja leiva vaja ei olegi. Liha leib olevat kõige etem söök. No eks näis.

Maximas on müügil maailma pirakamad paprikad:D

Koju jõudes olin ma nii läbi, et sutsin vaid arbuusi lahti lõigata ja viskasin kohe pikali, et natukene jalgu puhata. Uni kippus ka peale. Aga ma ei saanud omale nõrkushetki lubada, niivõrd palju oli teha. Pesu oli vaja kuivama panna, Meena vannitada, söök teha.

Sten pakkus ennast lahkesti abiks, kuigi ta oli kuuma päikese käes kogu muru ära niitnud. Mete kihutas kohe koju jõudes uuesti minema, sõbrannaga ujuma. Ega ma ei keelanud ka, tal ju ka siiski oma sotsiaalne elu elada ja mina vaevalt teda ujutama viia jõuan.

Sten tõi mulle keldrist vanat kartult, et ma ühe korraliku kartulipudru saaksin teha. Vaja veel juhust kasutada, sest värskest kartulist sellist sööki vist eriti ei tee. Ise tõin põllult punast peeti, panin selle keema ja plaanisin peedi - küüslaugu salatit teha. Sten valmistas sardellid pannile ette -  poolitas ja tegi sälgud sisse. Suur abi. Mina kartulikeedu vahepeal pesin Meena puhtaks. Siis selgus, et Stig tahaks ka Meena solgi sees sulitada. No ok, miks mitte. Las siis sulistavad. Sai kaks last korraga puhtaks ja vannituba ka lainetas, nii et see sai ka üle tõmmatud.

Kõik sujus nii kenasti, et saime õige pea kõik koos lauda istuda, mis on ka üsna haruldane meil siin. Söök oli igatahes väga maitsev. Ja nagu ikka, peale sööki oli kraanikauss mustadest nõudest kuhjas. Sellele lõin ma juba käega. Ei juhtu nendega seal midagi. Rõve on, aga ega ennast lõhki ka tõmmata ei saa.

Esmane kogemus Tartu kirbuturuga

Öö oli raske, päev veel raskem.

Meil juhtuvad siin metsas viimasel ajal väga kummalised lood. Küll istub ühtäkki keset ööd minu voodiserval tundmatu mees, küll jalutab keset ööd jumal teab kes sisse. Katsu  siis korralikult välja magada, et hommikul vara puhanuna tõusta. Pole võimalik. Hakka või uksi lukustama.

Nüüd oleme siis oma Tartu reisilt tagasi. Jalad huugavad, väsimus tapab. Päris hulga maad oli sõita, laiaslaastus sada sinna, sada tagasi jalisaks veel Elvas ümbersõit. Kambajõmmiks oli mulle Mete, kes oli suureks abiks ja seltsiliseks. Müügist saadud 87 eurot olime igati välja teenitud oma raske tööga kuuma ilma trotsides

Hommikut alustasime kell kuus. Loomulikult tõusid ka Meena ja Stig, et meid siis korralikult ikka autoni ka saata. Väljas oli hommikul külm, vaid +9 C°. Aga oli selge, et päev tuleb soe, kui mitte isegi kuum.

Morsi ja võileivad tegin ettenägelikult kaasa, et mitte minna kohe raha laristama. Kohal olime poole kaheksa paiku ja kõik kauplejad juba usinasti sättisid kaupa välja. Kohe juhatati meid parkimiskorraldaja poolt vabale platsile ja võisime oma tavaari lahti harutada. Kohutav, kui palju mul seda ikka kogunenud on oma viie lapse kõrvalt. Ma isegi mitte ei mõelnud minna vaatama, mida teised pakuvad. Ma kardan lausa juba midagi juurde osta. Kui ma midagu ostan, siis peab see küll ülivajalik olema. Niikaua aga elame tagavaradest.

Pilt internetist

Kõrval olid mul aga sellised naisterahvad, kes kõik oma teenistuse sirgu lõid ja sületäite viisi riideid kohale vedasid. Kindlasti olid nende kulud suuremad kui tulud ja lahkudes oli neil rohkem nodi, kui tulles. Me Metega vaid muigasime ja panime sedajagu rohkem rõhku oma ärile.

Korraldaja sõnade kohaselt oli täna selle suve kõige suurem turg ja rahvahulk. Eks kooli algus mängib oma osa ja ilm oli ka ideaalne.

Peale ühte hakkas suur pakkimine ja tundus, et tuleb ka pakkima hakata. Päris mitu asja sai maha müüdud, mis muidu lihtsalt seisavad. Üks triibuline pintsak oli eriline hitt. Seda käisid vist enamus külastajatest proovimas ja hinda uurimas. Täitsa naljanumber oli juba. Lõpuks siis tuli üks naisterahvas ja võttis selle 9 euroga ära. Stigi eelmise talve Reima komplekti, mille 37 euroga soetasin kasutatult, sain 17 euroga ära müüa. Sellest on mul hea meel. Müüa on veel palju ilusaid ja korralikke asju. Annaks lausa euro tükk ära, et asjad uued omanikud leiaks.

Mete käib peale, et me homme ka Pärnusse läheks. Minugi poolest, kui ma kindlalt teaks, et seal turg toimub. Kaup kõik auto peal valmis, miks mitte.

Teab keegi kindlalt kinnitada, et Pärnus vana silla juures kirbuturg toimub homme? Oleksin info eest väga  tänulik:)

Huppa Hoggie k/s kombe

Eile tegin ma vastutahtmist jällegi Kirbuturu tuuri Pärnus. No kohe kuidagi ei oleks viitsinud minna, aga on vaja ennast vahel tagant utsitada ja kui juba liikuma saad, pole väga vigagi. Üles ärkasin 5:10 ja seda kallil laupäeva hommikul. Muidugi otsustasid Stig ja Meena ka minuga ühel ajal üles tõusta ja Meena arvas, et ma võiks talle isegi putru keeta. Ja seda öösel, kui normaalsed inimesed magavad. Õnneks oli mul ajavaru piisav, ei pidanud stressama ja tegin kõike rahulikult. Pudru kõigile lastele ja omale ühe hea kohvi. Mul ju nüüd ka juba pikemat aega hea kohvimasin, kuhu tuleb ainult padi sisse panna ja nuppu vajutada. eBayst tellisin, siit. Tükk aega olin juba Petra kohvimasinate pakkumisi jälginud ja sellel oli Eestisse saatmine vaid 7.50, nii et asi oli otsustatud:)

Kohvipaus

Pärnusse jõudsin poole kaheksa paiku. Paljud müüjad olid juba kohal ja sättisid kaupa välja. Hästi külm oli, nagu praegused hommikud ikka.Kell hakkas juba üle kümne saama ja ma polnud midagi veel müünud. Ainult kulutanud olin - kohvi ja saiakeste peale. Pileti müüja hakkas juba kohatasu korjama ja mul oli ainult mõni euro rahakotis. Selline tunne oli, et pean võlgu küsima, et siis hiljem maksta, kui raha kogunenud on. Aga eks ilm külm ja inimesed hakkavad liikuma, kui soojemaks läheb. Ja päev lõppes mul 75 euroga. Mõni asjake jälle vähem ja saadud raha oli mul juba planeeritud. Plaan oli vaadata, mida pakutakse lastele kombekate osas poodides. Mul polnud ju õrna aimugi aga Stigile oli üht universaalsest k/s kombet vaja. Eelmise müüsin tol samal päeval kirbukal maha, see oli talle väike. H&M-i 86 suurus kombe, mida kandsime ikka pikka aega ja oli väga asjalik kombe.

Enne kolme lõin oma laagri jälle kokku ja kiirustasin kähku Härma Kaubahoovi, et Pärnu Magaziin üle vaadata. Õnneks midagi põrutavat ei olnud ja lahkusin ostuta.

Ka armas komplekt, maksis kuskil 30 eurot.

Edasi läksin vaatasin äsja avatud H&M-i üle. Päris arvestatav kaubavalik aga mina ei raatsinud midagi osta. Täishinnad on ikka kõrged minu jaoks. Aga kaubamaja on küll kahel korrusel.

Sellise halli kombe müüsin äsja Kirbukal 10 euroga. Juurde said soojad H&M papud ja kindad. Müügil olid ainult suurused 86...kahjuks. 92 oleks kohe kaubaks länud.

H&M-ist lippasin otse Port Artur 2-te, et kombeka otsinguid jätkata. Mürakarust siis üsna kiirelt leidsingi üsna sobiva kombe ja veel  -40%-lise allahindlusega. Tegu siis Huppa Hoggie mudeliga. Täishind oli 65.65, mina sain  -26.26 alla e. siis 39.39 . Täishind oleks ikka krõbe olnud. Kuna kombe sai suurus 92 (Stig ca. 86 cm pikk), siis kahjuks sobivat fliiskombet suuruses 92 saada ei olnud, 98 oleks suureks jäänud. No seda on veel aega vaadata ja otsida.

Reima mütsi ostsime ka juurde, sest see oli ilus roheline ja natuke soojem, kui olemasolevad. Hinnaks 13.60 ja suurus 54

Voodriga kummikud on veel Steni ajast:)

Stigile riiete otsimisega on lihtne. Ma olen avastanud, et talle sobib roheline värv ja nii ongi. Kus vähegi rohelist figureerib ja asja vaja on, siis võtame:) Ühed rohelised kummikud suuruses 24-25 kuliks ka meile ära, aga no pole silma hakanud.

Tol päeval oli Pärnu linnas ka motohooaja lõpetamine ja linn põrinat täis. Ja Papiniidu lähedal sattusin sellisel ajal teed ületama, kui kõik need 1200 motikat tuli enne läbi lasta. No veab ikka...niigi kiire:D

Käisin veel ühes tähtsas kohas, mis oli varem kokku lepitud ja siis kiirustasin Kaubamajakasse. Kaubamajakas kammisin ka huvitavamad poed läbi, Lindex, kingapoed, Takko ja Seppälas jäi ka päris armas kombe silma. See oli talve oma kahjuks ja meil pole vaja, kasutame veel eelmise talve riideid.

Seppäla kombe

 

Unistus täitus

Seoses minu Ikea kanga unistusega tahaks õelda aitäh minu eksile, kes luges minu blogi ja ilmus eile minu ukse taha suure Ikea kotiga, kus oli kolme sorti minu unistuste kangast. Ta vist teeks kõik minu jaoks. Oli veel enne laeva väljumist Ikeast läbi jooksnud ja kui ta kirjeldas seda kanga ostu süsteemi seal Ikeas, siis ta lausa ületas ennast. Seal peab ise lõikama, mõõtma ja siis kaaluma veel ja õiged koodid sisestama, et jupp kangast kätte saada. Ja sealjuures pabistama, et laevast maha ei jääks.

Nüüd on mul igatahes ühele komplektile riie olemas, teisele on veel vaja peenetriibulist kangast. Kangas ise on tegelikult üsna paks, 100% puuvill. Ei teagi, kuidas see tegelikult voodipesuks sobib. No midagi ikka saab.

Ise ma olen täna jällegi Pärnus kirbuturul. Meil kodus oli ilm ilus hommikul, aga poole Pärnu tee peal oli korralik padukas ja nüüd ka ikka padukas, väike vahe ja jälle vihmasabin. Loigud igal pool ja ega vist asja täna müügist ei saa. Imetamispadja olen saanud müüa. No vaatame...

 

Maire Aunaste kirbuturg

Sain ennast ka lõpuks nii kaugele, et võtsin kätte ja osalesin M. Aunaste algatatud kirbuturul. Sel korral Pärnus.

Hommik algas vara, kell viis olin üleval. Sõita ikkagi ju oma 100 km. Oli valida, kas sõita Tartusse, kus toimusid ka Hansapäevad ja kirbuturg. Rahvast oleks palju liikvel olnud. Aga Pärnu tundus kuidagi kodusem ja kant ka tuttavam.

Pärnus olin hommikul kell kaheksa ja minu suureks üllatuseks olid kõik kohad peaaegu juba hõivatud. Varane rahvas. Viljandis oli sel kella ajal alles rahulik ja sai kohta veel valida. Nojah, leidsin endale loomulikult ühe veere ja olin rahul saaduga. Kohanäitajaks oli üks proua helkurvestiga, kes hiljem korjas ka kohamaksu (5€).

Rahvast oli piisavalt, põhiliselt vanemad inimesed, palju soomlasi.Kel plaanis kunagi ise osaleda kirbuturgudel, siis infoks, et hommikul vara liigub ringi inimene, kes on huvitatud raamatutest ja mobiiltelefonidest. Käib ja uurib, kas on pakkuda. Mingi fanatt vist :D Tasub kaasa võtta, kui kodus sesimas sellist kraami.

 Müük ei edenenud summa. Siis aga hakkasid ka lastega pered liikuma ja ühtteist sai müüdud. Teenistus oli väiksem, kui Viljandi kirbukast, aga lõppkokkuvõttes võis rahule jääda. Kaupa jäi ikka tunduvalt vähemaks, mis ju eesmärgiks oligi.

Samas kõrval platsil hakkas pealelõunal ka Tivoli tööle ja rahvas vooris täpselt minu müügikohast mööda ja see oli minu jaoks väga soodne:)

Asjad olid jälle pakitud kella kolmeks. Minust jäi sinna veel hulga kauplejaid ja ostjad paistis ka veel olevat. Mina olin nälga suremas ja WC-sse oli ka juba vaja. Üksi käies pole ju võimalik oma kaupa lihtsalt seisma jätta ja minema kõndida. Kuigi kohe minu nina all oli saiakeste ja kohvimüügikoht, aga sinna ma ei jõudnudki lõppkokkuvõttes.

Sõitsin suure hurraaga Stefanisse ja pidin pettuma. Rahvast oli murdu ja järjekord tänava peale välja. Kuum päike lõõskas. Keerasin otsa ringi ja otsustasin Kaubamajaka uued söögikohad üle vaadata. Valituks osutus "Cafe Peccadelllo", sest seal oli olematu järjekord ja minul oli kiire, et süüa saada. Pingutasin natuke üle ja vaevu- vaevu suutsin oma tellitud toidud ära süüa. Tühja kõhuga ei maksa ikka sööma minna :D Koht oli mõnus, söök tuli kiiresti ja vaade kaubamaja peale oli ka hea.

Kallid Pärnus liikuvad naised, kas te kunstripsmetega üle ei hakka juba vähe pingutama või? :D Väike tähelepanek, lihtsalt hakkas nii teravalt silma igal pool.

Aga see-eest Rimis läks libedalt. Ägisedes panin midagi vägisi korvi, et kodus päris nälga ei jääks ja nii 10 euroga pääsesin:) Täis kõhuga tuleb toidupoodi minna!

Igati rahul olen oma päevaga. Ühe kogemuse võrra rikkam jälle.

Tivoli sissekäik

Minu esimese kirbuturu muljed

Oi kui raske oli täna hommikul tõusta. Ei olnud nagu seda õiget tahtmist kuhugile minema hakata kallil laupäevasel päeval. Väljas oli üsna sombune veel kuue aeg ja tundus, et ilm on ka vihmane ja äkki polegi mõtet kuhugile ronima hakata. Nii ma vaikselt ettekäändeid tõin endale, et voodisse jääda.  Polnud ma ju kellegagi midagi kokku leppinud, keegi poleks arugi saanud, kui mind kohal poleks olnud. Kirbuturul siis loomulikult, kuhu olin plaaninud minna. Ametlikult siiski vanakraamiturg. Meie pere nimetab seda asja saksapäraselt Flohmarkt´iks. Heal lapsel ikka palju nimesi. Aga kuna lapsehoidja oli organiseeritud, siis mõtlesin, et ega midagi kaotada ka pole, saab vähemalt kodust väljagi. Ega ma ei pea ju oma tavaari laiali laotama kohe, uurin maad ja eks siis näis, kas tuleb asjast midagi välja. Auto oli mul pakitud juba kolmapäevaks, seda muret enam polnud. Oli vaja ainult termosega kohv võtta, midagi hamba alla, kaevuvesi sidruniga ja Meena - kõige põhilisem:)

Kodust minema saime poole kaheksa paiku. Jõudsime kenasti rahulikult kohale. Mõned kauplejad säädisid juba müügikohti, oli väga rahulik alles. Otsismie sobiva koha, valikut oli piisavalt, ja hakkasime asju lahti pakkima. Aegamisi tuli aga kauplejaid juurde ja rahavaski hakkas liikuma ja uudistama ja nii ta läks. Aeg lausa lendas. Oma üllatuseks kohtasin esimeste tuttavatena kohe oma sõbrannat mehega. Kohe leidsin neile rakenduse ja palusin natuke asjadel silma peal hoida, et kiirelt hommikune kohv välja lasta. WC oli kenasti parki toodud, selline plastmassist majake. Abiks ikka:)Paar sõna saime juttu ajada, tilk kohvi külalistele ja siis hakkas rahvas liikuma ja uudistajad olid kohal. Lõuna paiku tuli alles meelde ka paar pilti teha, ennem selleks mahti ei olnudki.

Meie "lafka"

Kohe meie müügikoha lähedal oli mänguväljak, väga praktiline:)

Mõnus park kirbuturu korraldamisekas

Kohati tundus, et virutasin liiga kallid hinnad ette. No pole ju sellist kogemust, et prauhti õelda mis kui palju maksab. Ise ma hiljuti alles vingusin, millised ulme hinnad kasutatud riietel turul on. Ise samasugune:D Teinekord katsun leebem olla ja oma emotsionaalset sidet riietega vähem tunda. Tähtis on ju riietest lahti saada ja tore, kui need veel satuvad nendele, kellel neid rohkem vaja on ja kui nad saavad veel kellegile vajalikud olla.

Mida siis osteti? Kindla peale minek on Hello Kitty riided. Lähevad nagu soojad saiad. Ja siis imestatakse, miks lastele ikka ostetakse neid kassiga riidedid. Ikka sellepärast, et nende realiseerimine on imelihtne, kui laps neist välja kasvab. Ja lapsed armastavad ka neid riideid, mõned vanemad ka ikka. Mina kaasaarvatud. Minu tütred on sellest Hello Kitty vaimustusest nüüdseks välja kasvanud, pole juba ammu selleteemalisi riideid ostnud. Hello Kitty oli meil aktuaalne sünnist kuni nii 4-5 aastaseni.

Palju küsiti poiste riideid, nii alates 3. eluaastast. Pidi lausa defistsiit olema. Mul on palju seda defitsiiti, aga mitte müügiks. Kulub Stigilegi ära:) Siis veel tüdrukute jalanõud alates suurusest 30, mida minul pakkuda ei olnud. Kuluvad endalegi praegu ära.

Ilm oli kord soe, siis jahe, siis oli tunne, et kohe hakkab padukat tulema. Tänu sellele osteti ka mõned talvisemad riided võib-olla.


Nagu näha, sai Meena oma tahtmise järjekordselt ja oli kaasas. Arvata oli, et 100% ta ennast talitseda ei suuda. Laste asi. Kodus lubab küll maad ja ilmad kokku, kohapeal on kõik unustatud.

Esimene üllatus, mis ta korraldas, oli see, et võttis mu rahakotist kahe eurose ja kadus. Tagasi tuli oma esimese ostuga, plastmassist pisikese printsessi lossiga. Kaks eurot selle eest oli liig mis liig minu arvates. Aga tegu oli tehtud. Ma polnud veel midagi müünudki, kui Meena juba raha laiaks lõi. Ja muideks läksime me kauplema, et kodust asju vähemaks saaks, mitte et ostame veel seda soga juurde. Selle ma seletasin Meenale muidugi nii hästi kui ma oskasin, ära. Ja siis üritas ta seda lossi meeleheitlikult igale meie juures peatunud inimesele ühe euroga pähe määrida. Isegi vanematele inimestele, kes ei oskaks selle lossiga midagi peale hakata, sama oli beebidega:) Nojah, aga Meena sai mõne mänguasja müüdud, hinnaks ikka 1 euro, sest ega ta muud raha ei tunne:D Siis käis ta kuskil veel õnneloosi võtmas-ostmas ja tuli rõõmsalt pulgakommiga tagasi. No ei oska rahaga ringi veel käia inimene:)

Eelmine suvi oli Saksamaal meie külas Beuchtes küla Flohmarkt (kirbuturg), kust minu lapsed ka osa võtsid. Iga majapidamine võis oma hoovis, garaazis, teeotsas, aias...kus iganes müüa ebavajalikku kraami. Lapsed lõid ka oma leti üles ja panid müüki, mida vaja ei olnud. Teenitud raha eest ostsid nad sealtsamast külatäikalt omale jalgpalli jalanõud. Kõik omal käel ja omal algatusel. Nii et nendel on ettekujutus olemas kuidas asi kirbukatel käib. Minul ka siis nüüd ja tundub, et see ei jää mul viimaseks. Asju on müüa veel palju-palju. Ja miks lasta rahal niisama seista. Kassa oli päeva lõpuks tubli 180 eurot. Jeeee:) Igati rahul olen, et ikka voodist välja ajasin ennast hommikul:)

Mis väga positiivne asja juures oli, ei mingit kohamaksu. Mine ja kauple