Viimati, kui ma oma
masendava postituse tegin, sain kohe vahetult peale oma kurtmist telefonikõne isalt. Hakkas nii ääri - veeri uurima, et kas mul õunamahl on tehtud. Mina siis "ettevaatlikult" vastasin, et kus sa sellega ja kes teda mul ikka teeb, nagu depressiivik ikka, alati negatiivne:D Ega mul polnudki plaanis mingi õunamahlaga jändama hakata, veel enam, et oleksin pidanud hakkama otsima, kes seda üldse teeb. Lootsin, et see läheb sel sügisel minust kenasti mööda.
Aga võta näpust...Isa ütles, et tal masin parajasti üleval ja korjaku ma kähku oma õunad kokku ja sõitku tonnidega tema juurde. No nii...tore, tore! Masenduda ka ei lasta rahulikult. Kuna Stig parajasti magas, siis ajasin tööriided selga ja panin padavai õunu korjama. Mis viga korjata, maa puha õuntest täis. Ja mis mulle selle asja juures eriti head meelt tegi, sai puu alused puhtaks. Mädad korjasin ka puha viimseni kokku ja viisin komposti.
Auto oli mul veel Kirbuturu järjest hilpe täis, nii et enne kui õunad peale sain vedada, oli vaja autos ruumi teha. Jooksmist ja vedasmist oli palju. Koorem peal, Stig ärganud, kihutasime otsejoones kodust minema. Polnud isegi mahti Stigil kõhtu täis sööta. Ajalimiit oli väike, sest kella viieks pidin tol päeval lasteaias olema Meena rühmas pappkastidest autosid meisterdamas. Sai ju lubatud ja lubadusest pidin kinni pidama.
Isa oli muidugi imestunud, et nii väikese ajaga mailma õunad olin suutnud kokku korjata ja kõpsti kohal oma õunakoormaga:) Uhke värk ju. Kasutasin isa veevärki ja pesin enne veel õunad puhtaks, et mahlal pärast vähem vahtu võtta oleks. Ma ei tea, kas sest ka kasu oli, aga noh idee oli iseenesest ju hea:D
No ja kui ma ükskord õuntega pressi juurde sain, oli mul väike ehmatus. Isal oli külaline või kuidas seda nüüd õelda. Parajal hetkel ta tuli muidugi ennast tutvustama mulle ja esitles ennast kui isa "koduabilist". Krt, kuidas mulle oleks ka sellist koduabilist vaja olnud. Ja ma mainisin selle loomulikult ära ka.
"Koduabiline" oli muidugi igati tiptop. Olen teile varemgi juba maininud, et isal uus silmarõõm ja käib meil nagu harvem külas viimasel ajal. Nüüd siis lõpuks nägin oma silmaga ära. Mis kohe silma jäi, igati hoolitsetud küüned, kena roosa lakk. Mina peaks oma käsi lausa häbenema praegu. Püüdis kohe Stigiga kontakti saada, tuues talle midagi näksimist. Ja oli muidu igati abivalmis.
Ise pärast mõtlesin, et meestel on ikka hea küll. Tuba soe/korras, söök alati valmis, pesu pestud, aed korras jne. Seda muidugi, kui on ikka õige valik tehtud. Kõik naised ikka nii võimekad ei ole ja kodu eest ei hoolitse. Iseasi, kui kaua üks naine nii vastu peab, kui tuli nii takus on. Nojah, isal elu igatahes nagu "lill" praegu. Oskaks ta seda vääriliselt hinnata ka!
Tagasi mahla juurde nüüd. Väga lahe oli igatahes. Nägin elus esimest korda nii lähedalt mahlategu ja lõin ise muidugi asjas kaasa. Nii lihtne ja mahl muudkui voolas. Ja õunad said uue elu mahla näol.
Aeg läks kiiresti ja valmis saime, kui 10 minutit oli kell juba peale viite. Kiirustasin lasteaeda. Lateaias töö käis juba. Sulandasin ennast ühte tuletõrjeauto tegijate tiimi ja andsin oma panuse. Värvisin auto punaseks. Rohkem ma aidata ei saanud, sest Meena otsustas vinguma hakata ja seda päris kõva häälega, Pidin häbist maa-alla vajuma. Krt, ma võtan ekstra aega, et tulen kodust oma pambuga välja, kiirustan, nii et higimull otsa ees ja ta hakkab lihtsalt vinguma, kuna tema ei saavat ekstra omale ühte autot ehitada? No jookseb ju juhe kokku.
Katsusin siis nii kiiresti ja valutult lapsed kokku pakkida ja sealt jalga lasta, enne kui kisa väga suureks oleks läinud. Kasvatajad said muidugi aru, nad ju tunnevad ka Meenat :D Ja oligi kogu mu üritus. Võtsime isa juurest veel oma mahlatünnid ja kodu sõit.
Katsusin siis Meenale oma situatsiooni seletada ja selgitada, et ta saaks ise ka aru, mida ta korraldab nii aegajalt. Ta on ikka kohati väga raske laps. Sealsamas aga on väga ok ja arusaaja. See selleks.
Järgmisel päeval hakkas siis see õige jama selle mahlaga pihta. Õnneks on mul välipliit ja toas midagi ei toimunud. Kõik väljas värskes õhus ja ilm oli ka ilus. Korsten tossas pliidil juba enne kaheksat. Toas keetmine oleks täielik utoopia olnud. Mahla oli kuskil 70 liitrit vaja läbi kuumutada.
 |
| Esimese päeva kogus mahla |
Lõpetasin kuskil enne kahte ja siis oli isaga jällegi kokku lepitud, et võtan oma porgandid ja proovime ühe "väikese" partii porgandimahla ka teha, õuntega segatult. Jõuan siis mina isa juurde ja temal tohutud õunad jälle kokku veetud ja veel korjata ka vaja, et puud tühjaks saaks. OMG. No mis mul üle jäi, tööle. Ja kõige hullem oli veel see, et kõik saadud mahl sai mulle. Rohkem veel, kui eelmine päev, millest mul juba niigi villand oli.
Isa sõidutas murutraktori mahlapressi juurde, et Stigil tegevust oleks ja hakkasime siis pihta.
Mahlateost on igatahes nüüd aastaks kindlasti isu täis. Kaks päeva sai mahla keedetud. Kogus kindlasti üle 120 liitri. Tänaseks on kõik unustatud ja mahlad keldris ootavad joomist:) Ja masendus oli ka nagu käega pühitud.
