Peale vihma

Nüüdseks on siis suur vihmasadu möödas. Oli hea ja vajalik. Maa sai korralikult kastetud, isegi keldrisse tuli meil vesi, mis tegi vaid rõõmu (ei tasu muretseda, pump pumpas selle kohe automaatselt välja). Riskisin siis lõpuks ka pesu pesta masinaga. Nõud said igatahes masinaga pestud, vett kaevus jätkus.

Pesumasinaga aga nii hästi ei läinud. Algus olu paljulubav, aga lõppu tulla ei tahtnud. Masin muudkui pumpas endasse vett ja siis jälle pumpas välja, kuidagi ei tahtnud tsentrifuugini jõuda. Minu mõistus sai otsa. Keerasin veekraani kinni ja nii mu pesu masinas lõksus ongi.

Täna võtsin mustapesukoti ja tulin ema juurde. Vaja ju homseks mõningaid puhtaid riideid, nii minul kui lastel. Mured ei lõpe meil siin elus iialgi.

Enne kodust lahkumist käisin kaameraga tiiru aias ja vaatasin puukuuri ka oma silmaga üle. Eile ei pistnud ma ninagi välja., sest tõesti, kogu päeva ladistas vihma. Täna on kõik mõnusalt niiske ja värske õues.

Kõigepealt puukuur. Meie ajutine trepp, mille Kodutunde Alex mängleva kergusega kokku lõi, leidis kasutust puukuuris. Sobib perfektselt ja on mõnus üles-alla voorida.

Rahulolevad kiisukesed pärast kosutavat hommikusööki

Meena emadepäevakingitus. Kasvatajate abiga kasvatati emadele tomatitaim. Iga-aastane traditsioon.

Värsket tilli on kasvuhoones piisavalt, sest eelmisest aastast on tilliseemet mulda jäänud ja on toimunud isekülv.

Valgeklaari beebi, millest kasvab suur õun.

Tunnete jasmiini lõhna - vanade majade põhitegija.

Lehise käbid

Selle põõsa taimekese sain ma pisikeses lillepotis ca. 8 aastat tagasi oma töökaaslaselt, kes oli selle seemnest kasvatanud.

Maasikad katteloori all, et öökülm õisi ära ei võtaks.

Sibulakasvatus

Mädarõigas kurgihooaja tarbeks

Lapsed tegutsevad veel toas, sest väljas pole päris see ilm veel, mis õue kutsuks.

Eilsed blogiauhinnad

Eile oli siis see päev, kui teist korda tunnustati silmapaistvamaid blogijaid. Minu jaoks oli see kui Eurovisioon, mida mõnuga ootasin. Kuigi ma veel otseülekannet Elu24.ee-st(LINK) vaadanud ei ole, siis esimesed muljed püüdsin ise netist üles otsida. Aega mul selleks oli, sest öösel ei tahtnud uni kuidagi tulla. Nii ma siis hakkasingi Instagramist pihta ja hakkasin otsi kokku viima, üks asi viis teiseni ja nii ma ennast kurssi viisingi.

Minu imestuseks oli rahvast olnud murdu. Seda sain siis teada Marise muljete vahendusel. Vaatasin nüüd osaliselt otseülekande ka ära ja melu ikka oli. Nooruke laulja, kes oma südamest tulnud laule alguses esitas, ei tundunud kedagi huvitavat. Rahvas sai kokku ja muljetas. Teadustaja jutu tahtis ka publiku melu endasse neelata.

Ekraanilt tundsin ära Malluka, Briti, Marise, Eveliisi, Triinu-Liisi, Merje, Aili, kurikuulsa Merlin Saretoki. Tänu Marisele sattusin ka roosadstilettod.com lehele ja leidsine enda jaoks päris huvitavat lugemist. Autor tundub hea jutuga ja väga soe inimene. Ega ma suur teiste blogide lugeja viimasel ajal ei ole, aga vahest viskan pilgu peale ja arenguid on kohe märgata.


Ja nagu naistele kombeks, siis vaatad ju ikka, kes mida kannab, kui kenasti ennast üles löönud on, kes näeb kohutav välja jne. Mallukas oli väga glamuurne, nagu Marilyn Monroe kaugelt vaadates. Kleit istus tal seljas nagu valatult ja ühtki lisakilo silma ei riivanud. Aastad teevad teda ikka kaunimaks:) Ja rasedus sobib talle.

Marilyn Monroe
Foto: internetiavarustest

Triinu-Liis oli oma kleidiga natukene üle pigutanud, aga teades tema julget riietumisstiili, siis see ei häirinud. Lihtsalt erines teistest, mis oligi võib-olla taotluslik.

Maris oli armas ja tagasihoidlik, kenasti istuv kleit üll. Minu kummardus sellise ettevõtmise eest, ise kohale minna, eriti rinnalapse kõrvalt.

Vaatasin seda ülekannet koos Meenaga ja seletasin talle, mis värk on. Noh et parimad blogijad on koos ja neid tunnustatakse. Padjaklubi tüdrukud olid talle vanad tuttavad. Kui ta küsis, miks mind seal pole, kas sind ei kutsutud. Seekord tõesti ei kutsutud. Maril-Leen vaid küsis, millisesse blogikategooriasse ma ennast liigitan. Ma ei osanud talle selle kohta midagi kosta ja palusin üldsegi mitte liigitada. Ja nii ta jäi. Ei figureerinud minu blogi mitte ainsamaski kategoorias. Seega ei mingit tunnustust, ajan oma asja vaikselt edasi.

Ma ei kurda, sest täiesti kõrvale olid jäänud ka Tikri blogi ja Virge, keda mina regulaarselt jälgin. Ja oi kui palju teisi häid blogisid.

Aga kui ikka vaadata, siis on tohutult asjalikke ja kvaliteetseid blogisid, ilusatest inimestest rääkimata. Tore ju, kui antakse võimalus vaadata teiste inimeste eludesse. Muidu me ju ei teakski, mis pärismaailmas toimub.

Et koraldajatel jätkuks tahtmist ja entusiasmi ka edaspidi sellist blogijatele suunatud ettevõtmist jätkata!


Ja ei mingit kahtlust, võitis parim ja suurima lugejaskonnaga blogija Mallukas, ükskõik, kui palju teda ka ei materdata, tema tõuseb ikka jalgele ja ajab oma asja.