Hakkan jälle kurtma, kuigi ega erilist põhjust ei ole. Mis see siis ära ei ole, kui ma enamvähem jalamees siin paksus metsas olen.
Hakkan mina hommikul (ok, peaaegu lõunaajal juba) autosse ennast sättima, et ülitähtsaid asju ajama minna ja mida krdit, auto ei lähegi käima. Vool kõik olemas, aga võtit keerates pilkane vaikus. Alles tuli auto remondist, eelmine päev veel sõitsin, kõik oli parimas korras ja siis jumalast lambist jälle mingi viga külges. Oi ma ei või.
No polnud hullu, mul oli veel üks auto võtta. Sain paar kilti sõidetud, kui see ront keema läks. Olin kuulnud, et kui hooga sõita, siis pidi tuul või jumal teab mis, radiaatori maha jahutama. Andsin siis gaasi ja sain kuidagi jeeli jeeli Nuia ära, kogu aeg oli auto keemise piiri peal.
Võtsin suuna kohe otse isa juurde, et seal siis vett juurde valada ja kapoti all tähtsat nägu teha, omapäi loomulikult, isa oli tööl. Värske vesi sees, katsusin keskusesse saada, et oma missioon lõpule viia - Kredexi taotlus oli vaja posti saada, sest taotluste vastuvõtt lõpeb 31. juulil ja tahtsin aegsasti asjaga ühele poole saada. Niigi olin juba edasi lükanud ja asi oli üsna viimase minuti peal. Nüüd on see siis tehtud ja jääme tulemusi ootama. Kõik meie uute kütekollete nimel.
Edasi ma sõita ei julenud, ilma et ma enne konsulteerinud ei olnud asja tundvate inimestega. Arvati, et radikas on õhumullid sees ua need oleks vaja välja saada. Anti juhised ja nii ma siis läksin jälle isa juurde, et veega need mullid välja meelitada. Sain nii palju auto jutti, et temperatuuri näidik oli stabiilne ja normis. Sõitsin nii kiiresti koju, kui võimalik. Haarasin veel ema koera ka kaasa, sest ta on meil hoiul. Juba eile tõin ta meile, aga ta oli otsustanud koju tagasi lipata 2 km. Eks näis, kas täna jääb pidama.
Nüüd on mul siis vesi ahjus, autod seisavad ja olen jalamees. Aga pole viga, asjad on vähemalt aetud ja mis meil siin maal ikka viga, elame aga "luksuslikult" edasi. Kuidas piim külmkappi saab, sellepeale ei mõtle praegu.
Hakkan mina hommikul (ok, peaaegu lõunaajal juba) autosse ennast sättima, et ülitähtsaid asju ajama minna ja mida krdit, auto ei lähegi käima. Vool kõik olemas, aga võtit keerates pilkane vaikus. Alles tuli auto remondist, eelmine päev veel sõitsin, kõik oli parimas korras ja siis jumalast lambist jälle mingi viga külges. Oi ma ei või.
No polnud hullu, mul oli veel üks auto võtta. Sain paar kilti sõidetud, kui see ront keema läks. Olin kuulnud, et kui hooga sõita, siis pidi tuul või jumal teab mis, radiaatori maha jahutama. Andsin siis gaasi ja sain kuidagi jeeli jeeli Nuia ära, kogu aeg oli auto keemise piiri peal.
Võtsin suuna kohe otse isa juurde, et seal siis vett juurde valada ja kapoti all tähtsat nägu teha, omapäi loomulikult, isa oli tööl. Värske vesi sees, katsusin keskusesse saada, et oma missioon lõpule viia - Kredexi taotlus oli vaja posti saada, sest taotluste vastuvõtt lõpeb 31. juulil ja tahtsin aegsasti asjaga ühele poole saada. Niigi olin juba edasi lükanud ja asi oli üsna viimase minuti peal. Nüüd on see siis tehtud ja jääme tulemusi ootama. Kõik meie uute kütekollete nimel.
Edasi ma sõita ei julenud, ilma et ma enne konsulteerinud ei olnud asja tundvate inimestega. Arvati, et radikas on õhumullid sees ua need oleks vaja välja saada. Anti juhised ja nii ma siis läksin jälle isa juurde, et veega need mullid välja meelitada. Sain nii palju auto jutti, et temperatuuri näidik oli stabiilne ja normis. Sõitsin nii kiiresti koju, kui võimalik. Haarasin veel ema koera ka kaasa, sest ta on meil hoiul. Juba eile tõin ta meile, aga ta oli otsustanud koju tagasi lipata 2 km. Eks näis, kas täna jääb pidama.
Nüüd on mul siis vesi ahjus, autod seisavad ja olen jalamees. Aga pole viga, asjad on vähemalt aetud ja mis meil siin maal ikka viga, elame aga "luksuslikult" edasi. Kuidas piim külmkappi saab, sellepeale ei mõtle praegu.
2 kommentaari:
Ma olen kaks korda ilma jahutuseta autoga sõitnud. Ühe korra bensiinimoorotiga läbi juulipalavuse hooldusesse. Keerasin salongi soojenduse põhja puhuma (see aitab moorit jahutada), fooride taga ja allamäge veeredes lülitasin iga kord mootori ka välja. Hea, et tegu nii vana autoga oli, et süüde väljas rool lukku ei läinud. Rooli- ja pidurivõim kadusid küll muidugi ära :) Aga lõpuks ma kohale sain ja ventikale uue rihma ka peale.
Teine kord oli talvel ja diiselmootoriga autoga. Diisel kannatab küll rohkem, aga sellel autol ei olnud jahutusvedeliku temperatuurinäidikut, niiet pidin nö pimedalt sõitma ja ise tunde järgi auto seisma jätma, kui arvasin, äkki on nüüd kapoti all liiga kuum. See oli veel nii, et sain ametlikust hooldusest paar päeva varem auto nii kätte, et sellel vaikselt jahutusvedelikku immitses kapoti all ja hoolduses seda ei märgatud (!). Paari päevaga läks asi nii hulluks, et kui pealt tosooli sisse kallasin, siis tuli see alt solinaga välja sama targalt. Loomulikult olin auto hooldusest kätte saanud reedel ja vastu pikkki jõulupühi ja nii ma siis esimesel tööpäeval tagasi sõitsin hooldusesse, ise vihane nagu herilane. Siinkohal saadaksin oma palavad tervitused United Motorsi poistele.
Oh, autod, oh, mured!
😊
Oh naised ja autod!
Postita kommentaar