Teen reisipostituste vahele ühe argipäeva postituse ka. Homme on 1. september ja meie perest on kooliminejaid kaks - Mete ja Sten. Vanaema ülesandeks oli lastele kooli raamatukogust kogu õpikute ja töövihikute laadung koju tarida sel ajal kui meie reisil olime. See oli nii oluline lastele, et kui ema helistas vahetevahel, siis oli vaja see asi esimeseks kohe üle küsida.
Nüüd ma siin jälle seadistan ennast, et oma tegemiste vahelt aega leida kogu sellele raamatute kuhilale paberid ümber panna.
Mul on tunne, et ma ei jõua ja vast homseks veel vaja ka ei ole.
 |
| Mete õpikud said täna tehtud, homme Steni omad |
Meena ja Stig veel lasteaeda ei lähe, nii et hommikul kihutamist mul veel kuhugile ei ole. Pikendame oma suve, sest meil on veel mõned tähtsad toimetused teha. Kui nendega ühele poole same, hakkab minu puhkus.
Kogu suve olen ma laste päralt olnud. Nüüd tuleb see aeg, kui ma endale ka saan aega näpistada. Viin lapsed lasteaeda ja olen oma aja peremees...mingil määral. Eks lõunaks on süüa ikka vaja teha, kui Mete ja Sten tulevad.
Kui ma selle nädalakese veel üle elan, mis on üsna tihe, siis võin hinge tõmmata.
Ilusat kooli algust kõigile!
9 kommentaari:
No taaskord.. õpi delegeerimist. Lapsed sul ju suured, õppigu ise raamatutele paberit ise ümber panema, ei ole ses ju miskit keerulist, pigem just huvitav nokitsemine. Kui sa laste eest koguaeg kõik ära teed, väsitad sa ennast ja lapsed õpivad abituse ära. Ei ole kuidagi kasulik.
Oh, ma kahjuks avastasin alles gümnaasiumis, kui mõnus on neid pabereid õpikutele ümber toppida... Peaksin end selles vast vabatahtlikuna kirja panema kusagile :))
No näed. Ja sinnamaani kes pani? Emme. Mina mäletan, et ma ise hakkasin küll üsna varakult oma õpikuid pakkima Ja mul on päris käpas see. Mõnus töö on laias laastus.
Lastele ma pole eel peale sundinud, sest siis on mul veel rohkem tööd - hakka neid veel õpetama ja siis hiljem uuesti üle tegema, kui kaaned kaduma kipuvad. Ei viitsi. Lihtsam on ise ära teha:D
Delegeerin teistes asjades. Nii kui keegi silma alla satub, on mul talle tööd kuhjaga.
Olen veel liiga laisk, et neile selle mõnusa töö olemust seletama hakata.
Ma ei usu, et Jaanika lapsed nyyd abitud on, blogist saab ju vaga hasti aimu et ei ole :D mul ka ema pani pabereid ymber vist senimaani kuni ma pohikooli lopetasin, aga ennast abituks selleparast ma kyll ei nimetaks :D
See oli nii armas, kui ema paberi õpikule ümber pani - selline hoolimine ja koostegemine on meeles (mina ju valisin ja hoidsin otsast) :) Kas vanem poeg on töömeheks hakanud või veel õpib ametit?
Jaskar peab veel aasta koolis käima.
See raamatute kaanetamine on meil ka pigem traditsioon ja ma üldse ei eeldagi, et lapsed peaksid ise seda tegema. Nende asi on vaadata, et koolis kõik kontrolli all oleks ja õppimised õpitud. Minu osa on imepisikene.
Jaa mäletan samamoodi et mina olin see kes hoidis otsast, ikkagi aitamine. Täpselt, omamoodi traditsioon.
Postita kommentaar