Jällegi on õhtus üks teokas (googeldasin - pole olemas sellist sõna, ise tegin) päev. Hommikul natukene enne seitset saime kodust minema, et õigeaegsel Viljandis olla ja parema koha täikal valida saaksime. Mete arvas küll, et oleme lootusetult hiljaks jäänud, kui ma veel putru püüdsin kiiresti süüa, aga ei...olime vägagi õigel ajal kohal. Mis sest, et me ei osanud mingit kohta seal valida. Ei oska mina päikese teekonda jälgida ja ette ennustada, seega panime vaia maase jumalast suvalisse kohta ja maad oli meil mailm käes.
Kui me oma krempli lahti olime harutanud, jäi Mete valvama ja mina lippasin Kivi Pagarisse saiakeste järgi. Natuke ju ikka võib. Võtsin omale tuunikala piruka, mis oli äsja ahjust tulnud ja mõnusalt soe. R - Kioskist võtsin ühe latte ka ja võiski meie päev mõnusasti alata. Kodust oli meil kaasas ainult vesi.
Turg oli vägev. Rahvast palju, müüjaid palju, 0 eurot kohamaks, ilm oli super, kohavalik oli ka päris hea lõppudelõpuks - võis rahule jääda. Suutsime 100 euro eest asju maha müüa. Algul tilkus küll tagasihoidlikult, aga kes senti ei korja, see eurot ei saa.
Kodu poole hakkasime liikuma enne kolme. Maximast võtsime imeodava arbuusi ka kaasa (ca. 28 eurosenti kilo), et kodusolijaid rõõmustada. Reisi jaoks veel kaks pätsi leiba ka. Isa nimelt on kindel, et muud sööki peale suitsuliha ja leiva vaja ei olegi. Liha leib olevat kõige etem söök. No eks näis.
Koju jõudes olin ma nii läbi, et sutsin vaid arbuusi lahti lõigata ja viskasin kohe pikali, et natukene jalgu puhata. Uni kippus ka peale. Aga ma ei saanud omale nõrkushetki lubada, niivõrd palju oli teha. Pesu oli vaja kuivama panna, Meena vannitada, söök teha.
Sten pakkus ennast lahkesti abiks, kuigi ta oli kuuma päikese käes kogu muru ära niitnud. Mete kihutas kohe koju jõudes uuesti minema, sõbrannaga ujuma. Ega ma ei keelanud ka, tal ju ka siiski oma sotsiaalne elu elada ja mina vaevalt teda ujutama viia jõuan.
Sten tõi mulle keldrist vanat kartult, et ma ühe korraliku kartulipudru saaksin teha. Vaja veel juhust kasutada, sest värskest kartulist sellist sööki vist eriti ei tee. Ise tõin põllult punast peeti, panin selle keema ja plaanisin peedi - küüslaugu salatit teha. Sten valmistas sardellid pannile ette - poolitas ja tegi sälgud sisse. Suur abi. Mina kartulikeedu vahepeal pesin Meena puhtaks. Siis selgus, et Stig tahaks ka Meena solgi sees sulitada. No ok, miks mitte. Las siis sulistavad. Sai kaks last korraga puhtaks ja vannituba ka lainetas, nii et see sai ka üle tõmmatud.
Kõik sujus nii kenasti, et saime õige pea kõik koos lauda istuda, mis on ka üsna haruldane meil siin. Söök oli igatahes väga maitsev. Ja nagu ikka, peale sööki oli kraanikauss mustadest nõudest kuhjas. Sellele lõin ma juba käega. Ei juhtu nendega seal midagi. Rõve on, aga ega ennast lõhki ka tõmmata ei saa.
Kui me oma krempli lahti olime harutanud, jäi Mete valvama ja mina lippasin Kivi Pagarisse saiakeste järgi. Natuke ju ikka võib. Võtsin omale tuunikala piruka, mis oli äsja ahjust tulnud ja mõnusalt soe. R - Kioskist võtsin ühe latte ka ja võiski meie päev mõnusasti alata. Kodust oli meil kaasas ainult vesi.
Turg oli vägev. Rahvast palju, müüjaid palju, 0 eurot kohamaks, ilm oli super, kohavalik oli ka päris hea lõppudelõpuks - võis rahule jääda. Suutsime 100 euro eest asju maha müüa. Algul tilkus küll tagasihoidlikult, aga kes senti ei korja, see eurot ei saa.
Kodu poole hakkasime liikuma enne kolme. Maximast võtsime imeodava arbuusi ka kaasa (ca. 28 eurosenti kilo), et kodusolijaid rõõmustada. Reisi jaoks veel kaks pätsi leiba ka. Isa nimelt on kindel, et muud sööki peale suitsuliha ja leiva vaja ei olegi. Liha leib olevat kõige etem söök. No eks näis.
 |
| Maximas on müügil maailma pirakamad paprikad:D |
Sten pakkus ennast lahkesti abiks, kuigi ta oli kuuma päikese käes kogu muru ära niitnud. Mete kihutas kohe koju jõudes uuesti minema, sõbrannaga ujuma. Ega ma ei keelanud ka, tal ju ka siiski oma sotsiaalne elu elada ja mina vaevalt teda ujutama viia jõuan.
Sten tõi mulle keldrist vanat kartult, et ma ühe korraliku kartulipudru saaksin teha. Vaja veel juhust kasutada, sest värskest kartulist sellist sööki vist eriti ei tee. Ise tõin põllult punast peeti, panin selle keema ja plaanisin peedi - küüslaugu salatit teha. Sten valmistas sardellid pannile ette - poolitas ja tegi sälgud sisse. Suur abi. Mina kartulikeedu vahepeal pesin Meena puhtaks. Siis selgus, et Stig tahaks ka Meena solgi sees sulitada. No ok, miks mitte. Las siis sulistavad. Sai kaks last korraga puhtaks ja vannituba ka lainetas, nii et see sai ka üle tõmmatud.
Kõik sujus nii kenasti, et saime õige pea kõik koos lauda istuda, mis on ka üsna haruldane meil siin. Söök oli igatahes väga maitsev. Ja nagu ikka, peale sööki oli kraanikauss mustadest nõudest kuhjas. Sellele lõin ma juba käega. Ei juhtu nendega seal midagi. Rõve on, aga ega ennast lõhki ka tõmmata ei saa.
6 kommentaari:
Ja ega ei juhtugi nende nõudega midagi ;) küll hiljem aega pesta küll :D
Tubli oled, tegus ja toimekas! Ja tore et taas rohkem kirjutad.
Ei juhtu, ei juhtu...:)
Pean ikka rõõmustama oma püsilugejaid tühja - tähja kirjutamisega. Parem ikka kui mitte midagi.
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=teokas&F=M ;)
No aga las lapsed pesevad igaüks oma taldriku jms söögiriistad, siis jääb sulle ainult enda jagu+potid-pannid. See pisike osa igal lapsel küll nende konte ei murra.
Oleks ideaalne küll, reaalsus on midagi muud. Oleme püüdnud sellist süsteemi luua, aga pole toiminud.
Püüa järjekindlam olla. Ma küll ei tea, kuidas minu sugulaste peres see alguse sai, aga nondele lastele ja ka täiskasvanud "lastele" tundub imelik ja harjumatu, kui keegi nende eest nõusid pesema asub. Tuleb midagi välja mõelda. Sul on suur pere, ei tohi ka end tükkideks rabada. :) Sa oled väga tubli naine, lapsed ehk võtavad seda enesestmõistetavana, aga Sinulegi kuluks paar hingetõmbepausi ära - näiteks siis nõudepesu arvelt. Ehkki ka lapsed tunduvad tegusad ja vahvad, kulub natuke veel rohkem iseseisvust, oskusi ja enesedistsipliini vast ikka ära. :)
Postita kommentaar