No nii, mina jälle "online" :D
Ema tuli täna murelikult vaatama, kuidas ma ennast tunnen peale sellist materdamist kommentaariumis. Kell oli juba kümme ja mina ikka veel voodis. Pole eriti tavapärane. Olen ju hommikuinimene. Ja üldsegi ütles lilleriin kõik väga kenasti ära ja nii ongi. Elu läheb edasi.
Põhjus, miks ma veel põõnasin, oli aga muus. Öösel sain isalt telefonokõne ja pidin talle taaskord appi minema. Miks ja mis asjus, jätan oma teada, liiga jälk. Aga tunne oli küll selline, et ajal kui ma Saksamaal Opat hooldasin, pidin ma viimasel ajal alati poolunes magama ja iga krõpsu peale reageerima, et õigel ajal appi jõuda, kui Opal midagi juhtus. Lõpuks muutus see ikka väga kurnavaks, eriti pisikese beebi kõrvalt.
Nüüd on sama muster isaga, ainult et vaja ei ole teisele korrusele joosta vaid 15 kilomeetrit sõita. Praegu on see veel okei, aga kui see igal öösel juhtuma hakkab, siis on küll paha lugu.
Peale öiseid seiklusi lubasin ma endale seega natukene kauem magamist, kuigi ega see pikalt magamine eriti asi ei ole. Rohkem enese piinamine. Lapsed muudkui käisid ja pärisid, millal ma üles ärkan ja neile putru keedan. Katsu siis magada. Peavalu tekkis hoopis. Aga kui ema siia juba tuli, siis sain ka mina voodist välja.
Nüüd on juba palju korda aetud. Pesumasin ja nõudepesumasin tegutsevad, minul sedajagu rohkem vaba aega. Kõige rohkem rõõmu teeb mulle, et Stig sai oma nr. 2 hädaga ühele poole ja elu on kohe palju ilusam. Nii minul kui ka temal. Lastega panime plaani paika, et läheme metsa kuuske otsima. Vaatavad veel oma "Turbo" multika lõpuni ja siis läheme kõik üheskoos ja teeme ühe mõnusa metsaretke. Jala. Siiasamma oma kodumetsa. Sten tuleb saemeheks, meie läheme lihtsalt seltsiks. Tuleb ikka elus kuusk tuppa tuua, kuhu me muidu kingid paneme...ikka ju kuuse alla.
Veel plaanime me Kaisa toodud piparkoogivormid ära testida. Kohe kutsuvad piparkooke tegema. Äkki jõuame sel korral glasuurini ka.
Ja et täna Luutsinapäev on, siis oleks hea, kui ma natuke koristada ka jõuaksin.
Ilusat 3. adventi!
Ema tuli täna murelikult vaatama, kuidas ma ennast tunnen peale sellist materdamist kommentaariumis. Kell oli juba kümme ja mina ikka veel voodis. Pole eriti tavapärane. Olen ju hommikuinimene. Ja üldsegi ütles lilleriin kõik väga kenasti ära ja nii ongi. Elu läheb edasi.
Põhjus, miks ma veel põõnasin, oli aga muus. Öösel sain isalt telefonokõne ja pidin talle taaskord appi minema. Miks ja mis asjus, jätan oma teada, liiga jälk. Aga tunne oli küll selline, et ajal kui ma Saksamaal Opat hooldasin, pidin ma viimasel ajal alati poolunes magama ja iga krõpsu peale reageerima, et õigel ajal appi jõuda, kui Opal midagi juhtus. Lõpuks muutus see ikka väga kurnavaks, eriti pisikese beebi kõrvalt.
Nüüd on sama muster isaga, ainult et vaja ei ole teisele korrusele joosta vaid 15 kilomeetrit sõita. Praegu on see veel okei, aga kui see igal öösel juhtuma hakkab, siis on küll paha lugu.
Peale öiseid seiklusi lubasin ma endale seega natukene kauem magamist, kuigi ega see pikalt magamine eriti asi ei ole. Rohkem enese piinamine. Lapsed muudkui käisid ja pärisid, millal ma üles ärkan ja neile putru keedan. Katsu siis magada. Peavalu tekkis hoopis. Aga kui ema siia juba tuli, siis sain ka mina voodist välja.
Nüüd on juba palju korda aetud. Pesumasin ja nõudepesumasin tegutsevad, minul sedajagu rohkem vaba aega. Kõige rohkem rõõmu teeb mulle, et Stig sai oma nr. 2 hädaga ühele poole ja elu on kohe palju ilusam. Nii minul kui ka temal. Lastega panime plaani paika, et läheme metsa kuuske otsima. Vaatavad veel oma "Turbo" multika lõpuni ja siis läheme kõik üheskoos ja teeme ühe mõnusa metsaretke. Jala. Siiasamma oma kodumetsa. Sten tuleb saemeheks, meie läheme lihtsalt seltsiks. Tuleb ikka elus kuusk tuppa tuua, kuhu me muidu kingid paneme...ikka ju kuuse alla.
Veel plaanime me Kaisa toodud piparkoogivormid ära testida. Kohe kutsuvad piparkooke tegema. Äkki jõuame sel korral glasuurini ka.
Ja et täna Luutsinapäev on, siis oleks hea, kui ma natuke koristada ka jõuaksin.
Ilusat 3. adventi!
6 kommentaari:
Las need koerad hauguvad isekeskis. Edasi minna saab aga ainult heale toetudes.
Seda oli nüüd küll piinlik ja halb lugeda. Niipalju kui mina seda blogi siin lugenud olen, siis on isa Sind alati nõu ja jõuga aidanud-toetanud. Nüüd aga vajab isa abi ja Sa leiad põhjuse virisemiseks. Niipalju kui mina aru saan, ei jää isa igavesti Sinu kaela peale hooldust vajavaks, vaid see olukord on ajutine, seni kuni ta paraneb. Ja mis siis, kui pead ka kuu vältel igal öösel isa aitama sõitma? Tööl Sa ju nagunii käia ei viitsi, saad päeval puhata. Kui lisada siia üks eelnev postitus, kus keegi (oeh, jälle ja järjekordselt) Sulle noa selga on löönud, siis kujuneb kokku üsna ebameeldiv pildike ennast ülimaks ja teistest paremaks pidavast olendist, kes arvab, et kõik peavad teda ümmardama ja kiitma.
Anna mulle andeks minu sõnakasutus, aga sa oled IDIOOT.
Kóigil on hetki paremaid ja hetki halvemaid/Jaanika on lihtsalt ausa útlemisega.Ja 5lapse emal on arvatavasti páev tegemisi tais,lisaks igapaevastele kodutóódele teeb ta vaga ilusat kásitóód ja muid pónevaid asju.Mulle meeldib!Kui Sulle ei meeldi siis ara loe vói kirjuta ise blogi oma ilusast elust.
Isa aitamine jälk...palju õnne Su isale sellise tütre puhul
Teil puudub elemntaarne lugemisoskus. Jälk oli see vaatepilt, mis mind ootas ja ma ei hakanud seda lugejate ees lahkama.
Inimesed, miks on küll vaja kõik negatiivseks keerata? Mis teid vaevab?
Postita kommentaar