Olen alates veebruari löpust regulaarselt kasutanud juuste,küünte ja naha vitamiini biotiin.Erilisi tulemusi välja tuua ei oska,kuna küüned suvel naguinii tugevamad on.Juuksed vöib-olla läigivad rohkemja on kasvanud,aga see vöib ka shampoonist olla.See sai ka salongitoote vastu vahetatud.Välja langeb juukseid ikka hullumoodi praegi,peotäite viisi:(((
Nahk on alati enamvähem korras olnud,üksik punn ainult vahest:)
Paar päeva olin ilma biotiinita,kuna otsa sai lihtsalt.Täna töin uue paki ja tarvitan ikka edasi,sest tulemused pidid pikaaegselt tulema.Olen siis kannatlik:)
Olen üle läinud natuke tugevamale biotiinile.Ostetud Rossmannist hinnaga 5.99 €.
Ebayst ja
Amazonist leiab ka samalaadset asja odavamalt!!
Natuke biotiinist lähemalt
H-vitamiini on vaja rasvhapete sünteesiks, aga ka juuste hüvanguks.
Kuigi
biotiini (tuntud ka kui H-vitamiin, koensüüm ööpäevase vajaduse kohta
oli alles mõni aeg tagasi info veel üsna lahtine, siis nüüd pälvib ühend
aina enam tähelepanu. See on igati õigustatud, sest tegu on mitmekülgse
vitamiiniga, mida inimese keharakud üldse ise ei sünteesi ja mida
toodavad vaid bakterid, pärmid ja mõned taimed. Biotiini tähtsust
toonitab ka tema nimetus, mis viitab kreekakeelsele sõnale
bios (elu).
Kust saame?
Parimad
H-vitamiini omastamise allikad on maks, neerud, sooled, munarebu, pärm,
mitmesugused seened, kaunviljad (sojaoad, herned, läätsed), teraviljad
(kaer, oder, nisu, rukis, mais), jämedast teraviljajahust tooted
(täisteraleib, sepik), teraviljade idandid, täispiim, tomat, artišokk,
pähklid (kreeka ja kašuu), mandlid, lillkapsas.
Toiduainetega
seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu lõhustamisel
seedekulglas jääb järele biotiini ja aminohappe kompleks, kindla ensüümi
toimel eraldub sellest lõpuks vaba biotiin. Vaba H-vitamiin imendub
peamiselt peensoole ülaosast. Meie seedekulglas elutseb ohtralt
baktereid. Ka nemad sünteesivad H-vitamiini, kuid nende biotiin jääb
enamasti seotuks ja sellest imendub vaid 8-15protsenti.
Biotiini
imendumist pärsivad liigne alkohol, parkaineterikkad toiduained,
antibiootikumid ja toores kanamuna, täpsemalt munavalge valk avidiin.
Avidiin seob biotiini ja kompleks biotiin-avidiin ei allu enam
seedeensüümide toimele.
Tavaelus avidiini selline toime üldiselt
probleeme ei põhjusta, sest biotiinivaeguse tekitamiseks peaks sööma
päevas 15-20 toorest muna. Munade keetmine, praadimine või küpsetamine
lõpetab pöördumatult avidiini röövelliku toime biotiini suhtes.
Meie
kehas on suuremad biotiinivarud maksas, neerudes, sooltes, samuti
neerupealistes ja ajus. Kehast eritub biotiin uriini ja väljaheidetega.
Kas puudujääk on üldse võimalik?
Kestva
normaalse toitumise, tervislike eluviiside ja häireteta füsioloogia
korral ei tohiks biotiinivaegust tekkida. Biotiini leidub väikestes
kogustes paljudes laialt tarbitavates toiduainetes ning seda sünteesivad
teatud määral ka seedekulglas elutsevad allüürnikud bakterid.
Siiski
on nüüdisajal tendents ka mõningase biotiinidefitsiidi kujunemiseks.
Põhjusi on palju: sageli süüakse vaid rafineeritud toiduaineid, biotiini
biosaadavus on taimsete allikate puhul tegelikult suhteliselt väike,
munade tarbimist on vahel arutult keelatud, üha enam inimesi kahjustab
süsteemselt soolte mikrofloora tegevust (alkoholi liigtarbimine,
antibiootikumide kestev manustamine jne).
Biotiinivajak tekitab
probleeme rasvhapete (eriti pikaahelaliste polüküllastumata rasvhapete)
sünteesil, veresuhkru sünteesil ning hargnenud ahelaga aminohapete
lõhustamises.
Biotiinipuudusega lastel on probleeme organismi
kaitsesüsteemidega. Selle ühendi vaeguse esmatunnused on isutus,
põletikuline ja paistes keel, lihaste valulikkus, kuiv ja ketendav,
sügelev ja hallikas nahk, unetus. Kestva puuduse tunnuseks on
spetsiifiline nahahaigus - seborröa ehk patoloogiline rasuvoolus naha
rasunäärmetest. (Nimetus seborröa tuleb sõnadest
sebum e rasv ja
rheo e
voolama).
See on tingitud eeskätt lipiidide ainevahetuse häiretest organismis.
Kestval biotiinivaegusel avalduvad ka ulatuslikumad närvisüsteemi häired
(depressioon, letargia, hallutsinatsioonid) ning halveneb juuste
seisund (väljalangemine, kiilaspäisus).
Mis on kasulik?Naised
peaksid päevas saama 0,030-0,045 mg ja mehed 0,035-0,050 mg biotiini.
H-vitamiini imendumist seedekulglast pärsivad mitmed antibiootikumid,
sigaretid, liigne alkohol ja rohke kange ehk parkaineterikas tee.
Biotiini peaks kasutama koos tiamiini, foolhappe, pantoteenhappe,
C-vitamiini, püridoksiini, niatsiini, tiamiini, E-vitamiini ja
B12-vitamiiniga. Selline komplekt tagab, et vastavate
ainevahetusprotsesside biokeemiline mõjutamine on süsteemne.
Ohutud piiridBiokeemilis-kliinilise
nüüdisaegne info põhjal on biotiini ohutu päevane üldkogus, mida ei
tasuks ületada (toit pluss mujalt saadu) täiskasvanu jaoks kuni 0,5 mg.
Miks on vaja H-vitamiini?
· rasvhapete, glükoosi ja aminohapete normaalseks energeetiliseks ainevahetuseks;
· pikema ahelaga polüküllastumata rasvhapete sünteesiks inimkehas;
· närvisüsteemi ja silmade häireteta talitluseks;
· lihaskoe ja naha häireteta talitluseks;
· foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini toimeks ja ainevahetuseks;
· tervete ja kaunite juuste tarvis.
H-vitamiini normid
Naised: 0,030-0,045 mg päevas
Mehed: 0,035-0,050 mg päevas
Biotiini ohutu päevane üldkogus täiskasvanule: kuni 0,5 mg (toit pluss mujalt saadu)
Allikas: Toidutare
