Mõeldud tehtud. Jätsin oma kastekannud ja aiakärud sinnapaika ja läksin tuppa olukorda uurima. Kõik vajalik oli küpsetamiseks olemas. Momendil tulevad sellised head aroomid praeahjust...
Hapu kahe magusa taigna vahel on võrratu. Head küpsetamist!
Ema, viis last ja elu maal. Mured ja rõõmud.
22. aprill 2014
Avapauk rabarberihooajale
Mõeldud tehtud. Jätsin oma kastekannud ja aiakärud sinnapaika ja läksin tuppa olukorda uurima. Kõik vajalik oli küpsetamiseks olemas. Momendil tulevad sellised head aroomid praeahjust...
Hapu kahe magusa taigna vahel on võrratu. Head küpsetamist!
21. aprill 2014
Märkamatult möödunud nädalavahetus
See pikk nädalavahetus möödus märkamatult. Tegevust oli palju ja polnud mingit igavust aega tunda. Reedel, nagu juba kirjutasin, käisime lastega väljasõidul ratastega. Järgmisel hommikul oli lapsed üleval tavapäraselt, ei lugenud see pikk rattasõit midagi.
Mina läksin järjekordselt hommikul varakult Depo´sse. See hakkab vaikselt harjumuseks saama, iga nädal peaaegu Depo. Rahvast oli palju, pikad järjekorrad ja korvid kõigil kuhjas igasugu kraami täis. Eriti jäid silma aiapostid:) Mis silma jäi, suhkru hind muudkui langeb. Eelmine kord oli 71 eurosenti kilo, nüüd 65 juba. Sai aga ikka jälle plokk kaasa toodud, seda kraami on alati vaja. Kuigi kohvile ei kulu mul juba 20 aastat suhkurt, ikka morsile ja magustoitudele ja varsti moosikeetmis aeg ka käes.
Veel sain ma omale Fiskarsi kaevamis labida, mida siin üks nädalalõpp ka Selveris reklaamiti. Aga kui mina oma käsilased kohale saatsin, olid need juba läbimüüdud. Kaval reklaaminipp...tavahind oli Selveri labidal midagi 21 eurot ja müüdi kampaania käigus 12 eurot sentidega. Depos sama labidas kogu aeg 12 eurot sentidega. Normaalne:D
Lilled ostsin amplitesse ära ja istutasin. Ka jällegi väga soodsad. 10-nene lobeelia taimekeste korv 2.57 €.
Depos läks roppumoodi aega. Nii kaupade vaatamisega kui ka kassasabas seismisega. Selline Ikea tunne tuli juba peale. Seal ka alati põhiaeg kulub kassasabades. Kui ükskord kodu jõudsime, oli juba varane õhtu. Sõbralt sain varase sünnipäevakingi ka juba kätte, grilli, seda plaanisime kohe samal õhtul testima hakata. Tegime väiksed salatid kiiresti, ema tubli tuli vabatahtlikult mulle appi. Saun sai kütte pandud ja nii meil siis õhtu jälle sisustatud oligi. Üsna palju rahvast oli koos. Mina olin esimene, kes tuppa sooja läks ja sellega mu õhtu lõppes. Viskasin Stigi kõrvale pikali ja sinna ma jäin. Päev oli ikka ränk. Kuidas õhtu lõppes ja kes koristas, ei teagi. Hommikul oli kartulisalat igatahes ilusasti külmkappis, nagu peab:)
Järgmisesse päeva ei planeerinud midagi, võtsime vabalt, ilma stressita. Hommik oli kena päiksepaisteline ja soe. Istutasime Meenaga lilled ära. Oi kuidas Meenale meeldis see töö. Pärast tegi ta veel omale ekstra kompositsiooni käepärastest vahenditest, mis kukkus päris armas välja.
See oligi suurem töö eile, ülejäänud päevast "lebotasime" aias päikese käes. Testisime päevitustoole. On ikka head asjad küll:)
Vahepeal, kui Meena ja Sten vanaema juures olid, Stig magas, tegime Metega tiigi ääres vabas õhus pediküüri. Võtsime saunakatlast eelmisest õhtust veel sooja vett, jalad kaussidesse ja mõnulesime. Saime mõlemad oma jalad korda ja Mete sai aimu, mis see pediküür on.
Mune me ei värvinudki seekord. Keetsime lihtsalt, panime ilusatesse värvilistesse alustesse ja lihtsalt sõime.
Öhtu lõppes vannitamistega. Kolm last. Stig sai ka kiire vanni. Tema oli juba tüdrukute pesust läbi märg. Terve aeg veeres jalus ja õngitses vett. Sten jõudis eelmine õhtu sauna, tüdrukud aga mitte. Nende pesu on natukene töömahukam, pikkade juuste pärast. Pesemine pole midagi, aga pärast see pusade lahti kammimine. Ja Meena tavaliselt vihkab seda tegevust. Seega pean ma jälle õiget momenti valima ja väga ettevaatlikult lähenema.Aga kasutan juukseõli nende juustele ja see teeb ikka palju lihtsamaks asja.
Täna aga oli siis see päev, kui lastel oli riiete valimisega juba raskusi. Läheb ju ilm päevapeale kuumemaks. Joped jäeti igatahes täna kodu, mütsid samuti. Meena käskis veel ekstra kasvatajale õelda, et tema tohib ilma jakita väljas olla. Müts kästi küll homseks kaasa panna, sest lasteaias on reeglid, et peakate PEAB olema igal lapsel. No leiame vast midagi. Stig läks ka täna suvisemalt. Kombekad ja talvemütsid võib vist unustada selleks korraks.
Mina läksin järjekordselt hommikul varakult Depo´sse. See hakkab vaikselt harjumuseks saama, iga nädal peaaegu Depo. Rahvast oli palju, pikad järjekorrad ja korvid kõigil kuhjas igasugu kraami täis. Eriti jäid silma aiapostid:) Mis silma jäi, suhkru hind muudkui langeb. Eelmine kord oli 71 eurosenti kilo, nüüd 65 juba. Sai aga ikka jälle plokk kaasa toodud, seda kraami on alati vaja. Kuigi kohvile ei kulu mul juba 20 aastat suhkurt, ikka morsile ja magustoitudele ja varsti moosikeetmis aeg ka käes.
Veel sain ma omale Fiskarsi kaevamis labida, mida siin üks nädalalõpp ka Selveris reklaamiti. Aga kui mina oma käsilased kohale saatsin, olid need juba läbimüüdud. Kaval reklaaminipp...tavahind oli Selveri labidal midagi 21 eurot ja müüdi kampaania käigus 12 eurot sentidega. Depos sama labidas kogu aeg 12 eurot sentidega. Normaalne:D
Lilled ostsin amplitesse ära ja istutasin. Ka jällegi väga soodsad. 10-nene lobeelia taimekeste korv 2.57 €.
Depos läks roppumoodi aega. Nii kaupade vaatamisega kui ka kassasabas seismisega. Selline Ikea tunne tuli juba peale. Seal ka alati põhiaeg kulub kassasabades. Kui ükskord kodu jõudsime, oli juba varane õhtu. Sõbralt sain varase sünnipäevakingi ka juba kätte, grilli, seda plaanisime kohe samal õhtul testima hakata. Tegime väiksed salatid kiiresti, ema tubli tuli vabatahtlikult mulle appi. Saun sai kütte pandud ja nii meil siis õhtu jälle sisustatud oligi. Üsna palju rahvast oli koos. Mina olin esimene, kes tuppa sooja läks ja sellega mu õhtu lõppes. Viskasin Stigi kõrvale pikali ja sinna ma jäin. Päev oli ikka ränk. Kuidas õhtu lõppes ja kes koristas, ei teagi. Hommikul oli kartulisalat igatahes ilusasti külmkappis, nagu peab:)
Järgmisesse päeva ei planeerinud midagi, võtsime vabalt, ilma stressita. Hommik oli kena päiksepaisteline ja soe. Istutasime Meenaga lilled ära. Oi kuidas Meenale meeldis see töö. Pärast tegi ta veel omale ekstra kompositsiooni käepärastest vahenditest, mis kukkus päris armas välja.
See oligi suurem töö eile, ülejäänud päevast "lebotasime" aias päikese käes. Testisime päevitustoole. On ikka head asjad küll:)
 |
| Pediküüri pink:) |
Mune me ei värvinudki seekord. Keetsime lihtsalt, panime ilusatesse värvilistesse alustesse ja lihtsalt sõime.
 |
| Mete |
 |
| Meena |
Täna aga oli siis see päev, kui lastel oli riiete valimisega juba raskusi. Läheb ju ilm päevapeale kuumemaks. Joped jäeti igatahes täna kodu, mütsid samuti. Meena käskis veel ekstra kasvatajale õelda, et tema tohib ilma jakita väljas olla. Müts kästi küll homseks kaasa panna, sest lasteaias on reeglid, et peakate PEAB olema igal lapsel. No leiame vast midagi. Stig läks ka täna suvisemalt. Kombekad ja talvemütsid võib vist unustada selleks korraks.
19. aprill 2014
Lahe oli!
See oli Steni arvamus päevast.
Üle pika aja oli ilus ilm ja selle puhul planeerisime tänasesse päeva ühe vahva jalgrattamatka. Asja võtsime rahulikult. Kostitasime külalisi ja seadsime vaikselt atra. Kodust minema saime õhtul viie paiku. Kui sellise suure seltskonnaga kuskile minna, siis peavad ikka üsna head närvid olema. Koos ju kõik erinevad isiksused oma erinevate tujudega. Leivakoti pidi igaüks ise omale kaasa pakkima oma soovide järgi. Vett lasti ka pudelitesse piisavalt. Sobiv riietus, kaasa veel igaksjuhuks midagi sooja...mine tea kaua selle matkaga minna võib:) Äkki eksime äragi. Esimene jant läks lahti kiivrite päehepanekuga. Meena leidis sada viga, miks kiiver talle ei sobi. Küll kratsis siit ja küll oli sealt liiga tihe. No ok, saime sellega ühelepoole suure surmaga, Meenal hakkas endal ka vist imelik juba oma vingumisest. Saime lõpuks teele asutud.
Esimene peatus oli 4 km pärast, teel olime olnud 21 minutit:D
No siis oli küll tunne, et rohkem edasi minna ei riski, tuleb paus teha ja ots kodu poole tagasi. Meena lihtsalt vingus lõputult iga pisema tõusu juures ja ei saanud aru, miks me juba kohal pole. Ega see siis mingi naljasõit plaanis ei olnud. Plaan oli ikka korralik ring teha ja mõni uus koht ka avastada koduümbruses. Lõpuks saime siis niikaugele Meena, et ta kodu tagasi ei tahtnud ja lubas ennast inimese moodi üleval pidada. See õnnestus tal muidugi üle kivide ja kändude. Pidin pidevalt ta tähelepanu rattasõidust mujale juhtima ja juttu tegema maast ja ilmast. Täielik diplomaatia. Ei ole minu elu ka kerge:) Stig oli kõige vapram matkasell, ei "õiendanud" vähemalt. Maastik oli kohati päris hull ja pidi rattaid käekõrval lükkama. Suured veeloigud ja rööpad metsateedel. Aga vähemalt liiklust ei olnud ja hea ohutu liigelda.
Jõudsime siis mõningate pausidega sihtkohta, Tündre järve äärde, RMK puhkekohta. Läbitud oli 11 km. Keegi meist polnud seal enne käinud. Järv oli kena, loodus kaunis. Kahjuks oli sel ainsamal momendil seal ka üks "romantiline paarike" veini nautimas järvesillal. Nii et oli natukene rikutud nii meie olemine ja ka nende. Sillale meie ei saanudki, et järve lähemalt uurida. Muinasjutulised vaated olid igatahes. Suvel lubasime autoga sinna ühe ujumis reisi teha. Raba järves ennegi ujumas käidud ja üks lahe asi avastatud. Kui ihul karvu on, siis raba veest välja tulles on inimene nagi "ahv". Turvas, mis põhjast üles keerutatakse, jääb kõiks ihukarvade külge ja mõne võib see päris ära ehmatada, kui veest välja ronib. Mina olen igatahes kõhutäie naerda saanud ennast :D Kui marki maani ei taha teha seltskonna ees, soovitaks ennast enne ikka rasseerida:))))
Siis sõitsime 5 km tagasi ja suutsin Endomondo kuidagi kinni lülitada. Suund oli juba enamvähem kodu poole. Pidin nullist kilomeetrid jooksma laskma. Öpin ja tutvun alles selle app´iga.Selleks ajaks olime läbinud 16 km. Päike hakkas juba loojuma ja otsustasin "hooldemeeskonna" järgi kutsuda nõrgematele. Mete tahtis vahepeal metsapeatust, aga tema ei oska meil ju kükitada. Jah, lihtsalt ei oska ja kätel ma ei jõua ka nii suurt tüdrukut hoida. Tema saab ainult potil oma hädasi ajada. Üks paha asi, muidu on ta tore tüdruk ja ei hädaldanud kordagi teekonna jooksul. Oli ainuke 100% positiivselt meelestatud ja kiitis ettevõtmist. Peale minu muidugi, mina olen alati positiivne. Ükskõik, mis siis teoksil on.
Ära andsime kodu saatmiseks 17. kilomeetril Meena, Stigi ja Steni. Mete lubas kannatada oma hädasid ja jäi mulle seltsi, et teekond lõpuni sõita. Oh mis lust oli sõita, kui hädaldajaid ei olnud. Aga mitte kauaks. Siis hakkas Mete väsima ja rattasõitu maapöhja kiruma. Ootasin teda ikka järele ja ergutasin. Kui aus olla, siis mina ei saanud selle jandiga isegi nahka soojaks. Ma olen ikka hästi treenitud:) Lõpuks saime kokku Metega ca. 24 km-t ja 743 kcl-t. Kui täpsed need kalorid on, on juba teine teema.
Kodu jõudsime kuskil kümne paiku ja pikka juttu ei olnud. Nii kiiret magamaminekut tahaks igal õhtul näha. Näis, kuidas hommik on. Kas magatakse ka kauem ja kas üldse liikuma saavad:)
Järgmine suurem katsumus on munade värvimine ja koksimine...peavad mul ikka närvid olema.
Üle pika aja oli ilus ilm ja selle puhul planeerisime tänasesse päeva ühe vahva jalgrattamatka. Asja võtsime rahulikult. Kostitasime külalisi ja seadsime vaikselt atra. Kodust minema saime õhtul viie paiku. Kui sellise suure seltskonnaga kuskile minna, siis peavad ikka üsna head närvid olema. Koos ju kõik erinevad isiksused oma erinevate tujudega. Leivakoti pidi igaüks ise omale kaasa pakkima oma soovide järgi. Vett lasti ka pudelitesse piisavalt. Sobiv riietus, kaasa veel igaksjuhuks midagi sooja...mine tea kaua selle matkaga minna võib:) Äkki eksime äragi. Esimene jant läks lahti kiivrite päehepanekuga. Meena leidis sada viga, miks kiiver talle ei sobi. Küll kratsis siit ja küll oli sealt liiga tihe. No ok, saime sellega ühelepoole suure surmaga, Meenal hakkas endal ka vist imelik juba oma vingumisest. Saime lõpuks teele asutud.
Esimene peatus oli 4 km pärast, teel olime olnud 21 minutit:D
 |
| Esimene "stop" |
 |
| Aeg leivakotti tühjendada |
 |
| Stig einestab |
 |
| Vahva juhend puulõhkumiseks |
 |
| Täpselt Steni teema |
 |
| Oli näha, kuidas poisile "silm säras" |
No siis oli küll tunne, et rohkem edasi minna ei riski, tuleb paus teha ja ots kodu poole tagasi. Meena lihtsalt vingus lõputult iga pisema tõusu juures ja ei saanud aru, miks me juba kohal pole. Ega see siis mingi naljasõit plaanis ei olnud. Plaan oli ikka korralik ring teha ja mõni uus koht ka avastada koduümbruses. Lõpuks saime siis niikaugele Meena, et ta kodu tagasi ei tahtnud ja lubas ennast inimese moodi üleval pidada. See õnnestus tal muidugi üle kivide ja kändude. Pidin pidevalt ta tähelepanu rattasõidust mujale juhtima ja juttu tegema maast ja ilmast. Täielik diplomaatia. Ei ole minu elu ka kerge:) Stig oli kõige vapram matkasell, ei "õiendanud" vähemalt. Maastik oli kohati päris hull ja pidi rattaid käekõrval lükkama. Suured veeloigud ja rööpad metsateedel. Aga vähemalt liiklust ei olnud ja hea ohutu liigelda.
 |
| Kole... |
 |
| ...aga see oli juba südantlõhestav, niivõrd ideaalne maastik |
 |
| Metsateelt väljas ja kruusakattega teel lõpuks |
Jõudsime siis mõningate pausidega sihtkohta, Tündre järve äärde, RMK puhkekohta. Läbitud oli 11 km. Keegi meist polnud seal enne käinud. Järv oli kena, loodus kaunis. Kahjuks oli sel ainsamal momendil seal ka üks "romantiline paarike" veini nautimas järvesillal. Nii et oli natukene rikutud nii meie olemine ja ka nende. Sillale meie ei saanudki, et järve lähemalt uurida. Muinasjutulised vaated olid igatahes. Suvel lubasime autoga sinna ühe ujumis reisi teha. Raba järves ennegi ujumas käidud ja üks lahe asi avastatud. Kui ihul karvu on, siis raba veest välja tulles on inimene nagi "ahv". Turvas, mis põhjast üles keerutatakse, jääb kõiks ihukarvade külge ja mõne võib see päris ära ehmatada, kui veest välja ronib. Mina olen igatahes kõhutäie naerda saanud ennast :D Kui marki maani ei taha teha seltskonna ees, soovitaks ennast enne ikka rasseerida:))))
Siis sõitsime 5 km tagasi ja suutsin Endomondo kuidagi kinni lülitada. Suund oli juba enamvähem kodu poole. Pidin nullist kilomeetrid jooksma laskma. Öpin ja tutvun alles selle app´iga.Selleks ajaks olime läbinud 16 km. Päike hakkas juba loojuma ja otsustasin "hooldemeeskonna" järgi kutsuda nõrgematele. Mete tahtis vahepeal metsapeatust, aga tema ei oska meil ju kükitada. Jah, lihtsalt ei oska ja kätel ma ei jõua ka nii suurt tüdrukut hoida. Tema saab ainult potil oma hädasi ajada. Üks paha asi, muidu on ta tore tüdruk ja ei hädaldanud kordagi teekonna jooksul. Oli ainuke 100% positiivselt meelestatud ja kiitis ettevõtmist. Peale minu muidugi, mina olen alati positiivne. Ükskõik, mis siis teoksil on.
 |
| "Hooldemeeskond" kohal |
 |
| Sig hakkaski juba vaikselt lootust kaotama, arvas, et edaspidine elu möödubki tal ratastel:) |
Ära andsime kodu saatmiseks 17. kilomeetril Meena, Stigi ja Steni. Mete lubas kannatada oma hädasid ja jäi mulle seltsi, et teekond lõpuni sõita. Oh mis lust oli sõita, kui hädaldajaid ei olnud. Aga mitte kauaks. Siis hakkas Mete väsima ja rattasõitu maapöhja kiruma. Ootasin teda ikka järele ja ergutasin. Kui aus olla, siis mina ei saanud selle jandiga isegi nahka soojaks. Ma olen ikka hästi treenitud:) Lõpuks saime kokku Metega ca. 24 km-t ja 743 kcl-t. Kui täpsed need kalorid on, on juba teine teema.
Kodu jõudsime kuskil kümne paiku ja pikka juttu ei olnud. Nii kiiret magamaminekut tahaks igal õhtul näha. Näis, kuidas hommik on. Kas magatakse ka kauem ja kas üldse liikuma saavad:)
 |
Meie "tubli" seltskond ja viimane vapper... |
17. aprill 2014
Minu teine 6 kuud Saksamaal
Esimest korrast sai juba põgusalt kirjutatud siin.
Teine võimalus tuli aastal 2001. Käisin sel ajal parasjagu Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli Infotehnoloogia aluseid õppimas. Taluliidu kuulutuse praktika kohta leidsin "Sakalast" ja kuna mul oli kogemus olemas, ei mõelnud ma kaua.Täitsin vajalikud paberid ja asi oli otsustatud.Seiklushimuline nagu ma olen. Kooli pidin lõpetama suvel jaanipäeva paiku. Paraku aga langes praktika aeg jällegi aprilli kuusse ja kestis 6 kuud. Nii et kool jäi lõpetamata. Pidasin tol ajal Saksamaale minekut tähtsamaks, kui koolist saadavat paberit. Kasu oli koolist mulle palju. Seal sai õpitud moodulite kaupa arvutit ja ka asjaamise alused said selgeks. Pluss veel palju tuttavaid ja lahe kooliaeg.
Tol korral sõitsin Saksamaale lennukiga Tallinnast Frankfurti ja sealt ühe "moosiriiuliga " Friedrichshafen´isse. Minu tulevane pere oli mul vastas. Sattusin väga toredasse perekonda. Neljalapseline, kus oli ka paar kaksikuid , kes olid tol ajal 2-aastased. Nüüdseks siis juba noored neiud:)
Pere tegeles põllumajandusega ja piimakarjaga. Kui peremees ja perenaine puhkusele sõitisd, jäid 50 lehma minu lüpsta. Sain hakkama. Olin ennegi lehma näinud.
Ka selle praktika aeg oli nädalane koolitus ja kokkusaamine teiste praktikantidega. Oli eestlasi, lätlasi, leedukaid ja ka "pilusilmi". Kohale sõitsime igaüks omal käel erinevatest Saksamaa piirkondadest. Mina rongiga, mis oli minu esimene kiirrongi kogemus. Kohanime enam ei suuda meenutada. Kuidas hakkama sain, on täielik utoopia.
Teine võimalus tuli aastal 2001. Käisin sel ajal parasjagu Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli Infotehnoloogia aluseid õppimas. Taluliidu kuulutuse praktika kohta leidsin "Sakalast" ja kuna mul oli kogemus olemas, ei mõelnud ma kaua.Täitsin vajalikud paberid ja asi oli otsustatud.Seiklushimuline nagu ma olen. Kooli pidin lõpetama suvel jaanipäeva paiku. Paraku aga langes praktika aeg jällegi aprilli kuusse ja kestis 6 kuud. Nii et kool jäi lõpetamata. Pidasin tol ajal Saksamaale minekut tähtsamaks, kui koolist saadavat paberit. Kasu oli koolist mulle palju. Seal sai õpitud moodulite kaupa arvutit ja ka asjaamise alused said selgeks. Pluss veel palju tuttavaid ja lahe kooliaeg.
 |
| Vykk-i aegne seltskond,aasta 2000-2001 |
Tol korral sõitsin Saksamaale lennukiga Tallinnast Frankfurti ja sealt ühe "moosiriiuliga " Friedrichshafen´isse. Minu tulevane pere oli mul vastas. Sattusin väga toredasse perekonda. Neljalapseline, kus oli ka paar kaksikuid , kes olid tol ajal 2-aastased. Nüüdseks siis juba noored neiud:)
Pere tegeles põllumajandusega ja piimakarjaga. Kui peremees ja perenaine puhkusele sõitisd, jäid 50 lehma minu lüpsta. Sain hakkama. Olin ennegi lehma näinud.
Ka selle praktika aeg oli nädalane koolitus ja kokkusaamine teiste praktikantidega. Oli eestlasi, lätlasi, leedukaid ja ka "pilusilmi". Kohale sõitsime igaüks omal käel erinevatest Saksamaa piirkondadest. Mina rongiga, mis oli minu esimene kiirrongi kogemus. Kohanime enam ei suuda meenutada. Kuidas hakkama sain, on täielik utoopia.
 |
| Erineva munaraku kaksikud Selina ja Larissa |
 |
| 2-aastased Larissa ja Selina aastal 2001 |
 |
| 8-kohaline lüpsiplats |
 |
| Kokkutulekul teiste eestlastega. |
Olen lapse ära rikkunud
Ja seda märkamatult. Lapsed on ikka nutikad ja nii kui natukene lõdvemaks lased ja valvsuse kaotad, keeravad nad sind ümber sõrme. Probleem Stigiga ja tema magama minekuga. Varem oli nii, et kui ta väsinud oli, säädisin ta magamiseks valmis ja pistsin võrevoodisse ja ta jäi sinna. Ja mõne hetke pärast magas. Nüüd aga ei lase ta ennast sinna pikaligi panna, kohe hakkab hüsteeritsema. Olen teda mingi aeg enda kaissu õhtuti võtnud ja ta on aru saanud, kus parem on. Kordagi pole ta öösel minu juures maganud. Kui ta uinunud on, tõstan ta võrekasse. Magab ilusasti edasi. Aga on ka juhuseid, kus ta öösel märkab, et teda on jälle soojast pesast minema tõstetud ja siis annab ta kurjalt märku. Ja loomulikult ei lase ma tal üle maja karjuda, võtan enda juurde. Kohe on ka vaikus. Vahel õnnestub ka nii, et ta vaikselt nohiseb ja ma ei tee väljagi ja ta magab edasi. Täna näiteks oli ta nii väsinud, et magas kogu öö rahulikult oma voodis ja kauemgi. Tavaliselt on tema hommikul esimene ärkaja, täna oli ta neljas:) Päevauned teeb ta väljas kärus. Panen lapse kärru, lükkan aeda õunapuu alla ja ta magab. Ei mingit kilomeetrite viisi kärutamist, et laps magama saada. Nüüd on see koht, kus tahaks kiita käru, kus laps saab pikalt uinakuid teha. Tihti on ju probleem, et laps ei mahu enam kärru magama. Stig on umbes 81-83 cm pikk ja ta magab edukalt veel talveriietega lambanahkses kotis kärus ja kitsas tal pole. Ideaalne väljasmagamise käru. Kärust lähemalt selles postituses.
Selline "väike" probleem on tekkinud meil siis selle magamisega.
Selline "väike" probleem on tekkinud meil siis selle magamisega.
 |
| Kui veel magamine oma voodis mingi probleem ei olnud :D |
 |
| Väljas magamine on mõnus...rahulikult 3 tundi. |
16. aprill 2014
Palju värsket õhku
Teist päeva on väljas palju tegutsemist olnud, eriti täna. Ja terviski on tagasi, palju värsket õhku ja liikumist ja majaümbrus muutub järjest kaunimaks ja õdusamaks. Valmistume nädalalõpuks, lubati ju + 18 kraadi sooja. Äkki õnnestub midagi grillidagi ja väike istumine teha pereringis.
Eile sai isegi vihmaga väljas toimetatud. Liivakast sai kokku ja kiigu jalad maasse valatud. Enne õhtut saabus veel mõnus pehme liiv liivakasti jaoks, mille pärast tekkis segi väike tüli, kuigi nüüd on laste päralt kaks liivakasti. Täna vedasime batuudi pööningult alla ja panime nii mööda minnes kokku. Võrkaeda sai ehitatud, et lapsed tiikide äärde ei saaks vabalt kõndida. Vaja veel hulga võrku juurde osta, et kõik mulgud kenasti kinni saaks. Ja arvake ära, tänu kellele see kõik tehtud on? Ikka ja jälle on kõik tööd tehtud tänu meie pere suurele abilisele. Mida me küll ilma temata teeksime. Isegi väike jume on tänu väljasviibimisele peal. Stig on ka üks õnnelik laps, kes saab suurema osa päevast õues olla, kas siis magades vöi mängides. Väga mõnus on tal siin võrreldes ikka Saksamaaga. Teistest lastest ei hakka rääkimagi. Absoluutselt õige otsus oli kodu tagasi tulek. Meil on tohutult armas koht siin.
Munadepüha kohta Saksamaal ka paar sõna. Vaheaeg kestab munadepüha ajal Saksamaal kaks nädalat. Puud kaunistatakse koduaedades plastikmunadega ja juba tükk aega enne munadepühi. Lapsed saavad kinke nagu jõulude aeg. Aeda peidetakse laste jaoks maiustuste korvikesi ja maiustusi, mida siis lapsed otsima peavad. Poed on muidugi kõike teematilist täis juba enne munadepühi..
Eile sai isegi vihmaga väljas toimetatud. Liivakast sai kokku ja kiigu jalad maasse valatud. Enne õhtut saabus veel mõnus pehme liiv liivakasti jaoks, mille pärast tekkis segi väike tüli, kuigi nüüd on laste päralt kaks liivakasti. Täna vedasime batuudi pööningult alla ja panime nii mööda minnes kokku. Võrkaeda sai ehitatud, et lapsed tiikide äärde ei saaks vabalt kõndida. Vaja veel hulga võrku juurde osta, et kõik mulgud kenasti kinni saaks. Ja arvake ära, tänu kellele see kõik tehtud on? Ikka ja jälle on kõik tööd tehtud tänu meie pere suurele abilisele. Mida me küll ilma temata teeksime. Isegi väike jume on tänu väljasviibimisele peal. Stig on ka üks õnnelik laps, kes saab suurema osa päevast õues olla, kas siis magades vöi mängides. Väga mõnus on tal siin võrreldes ikka Saksamaaga. Teistest lastest ei hakka rääkimagi. Absoluutselt õige otsus oli kodu tagasi tulek. Meil on tohutult armas koht siin.
 |
| Stig liiva ootel |
 |
| Esimene kiigukatsetus |
 |
| Jõukohane ülesanne Meenale |
 |
| Ettevalmistused munadepühaks |
 |
| Hakkab looma |
 |
| Esimesed batuudilised |
 |
| Örnalt võib juba kiikuda |
 |
| Mete on õnnelik |
 |
| Nojah...ma ka rahul:) |
Tellimine:
Postitused (Atom)