Tootega on asi "nähvikus"

Olen täielikult pettunud As Toote Viljandi piirkonna ühes meesterahvas, kelle nimi on testavast keegi Marek. Lubadused, lubadused, lubadused ja väga hea jutt. Aga tulemusi ei ole. Selleasemel, et viisakalt ära õelda, on vaja "lolli " mängida. Täiskasvanud mees, peaks juba mõistus peas olema.Ja selline tõrvatilk rikub kogu meepoti ju ära.

Mina saadan igatahes nüüd ilma Toote hinnapakkumiseta Kredexisse paberid ära ja tuleb mis tuleb. Mina olen endast parima andnud. Õnneks on kaks pakkumist olemas, ettenägelik nagu ma olen, et mitte täiega hävineda. Saab suure mure kaelast ära ja oma eluga edasi minna. Kuhu mul muidugi niiväga ikka pressida on. Kohati on tunne, et päevast päeva üks ja seesama...korista, pese, tee süüa, rohi, kasta. Mingid loomad söövad kasvuhoones järjest tomati juurikaid ja uuristavad käike juurte alla. Külm võttis oma osa. No mida mõtet? Vahepeal on küll tunne, et lööks käega ja läheks ära mullatoidule. Üsna mõttetu on see maapealne elu.

Õnneks sai natuke vaheldust üle pika aja, käisime lastega naabertalus, sugulaste juures. Lapsed mängimas, meie täiskasvanud kohvitasime ja rääkisime Mallukat taga. Jäägu see rõõmgi:) No eks me arutasime teiste elusid ka, niipalju kui teadsime ja ette kujutada oskasime. Inimesed elavad väga huvitavalt, ise nad ei oska seda aimatagi. Kõik võik blogisi pidada, siis ei tekiks nii palju külajutte ja info tuleks otse allikast, parem veel kui koos piltidega oleks :D

Ma olen täheldanud, et kui ma seal oma sugulaste juures käin, saan ma alati mingit positiivset energiat. Äkki ma olen energia vampiir ja imen neid seal energiast tühjaks. Peaks täitsa uurima, kuidas neil tunne on peale minu käiku. Mina kodu jõudes tahaks tavaliselt kohe midagi suurt ette võtta. Täna näiteks oleks tahtnud kohe tuba ümber paigutama hakata eesotsas suure riidekapiga. Täitsa jabur ju. Aga positiivne. Ootan,äkki läheb üle :D

Lumepallisupp

Meie peres väga armastatud nostalgiline magustoit, eriti minu poolt. Ja kuna tühi kõht on kõige parem kokk, siis isutas täitsa lumepallide järele. Kui mina veel laps olin, tehti seda meie peres päris tihti ja kui ma juba ise soovi avaldada oskasin, siis ema täitis alati mu soovi. Veel nimetatakse seda magustoitu "Ujuvateks saarteks". Vöib-olla veel kuidagi?

Vaja läheb 11 muna, vähemaga pole mõtet minu arust üldse vaeva nägema hakata. See oleks miinimum:)
Pott panna tilga veega tulele, lisada ca. 1,5 liitrit piima ja natukene soola. Munavalged eraldan kollastest. Kollased panen köögikombaini, lisan 11 spl suhkrut, natuke vaniljesuhkrut ja panen masina vahustama. Ise hakkan samaajal munavalgeid miksriga vahustama, kuhu lisan ka näpuotsaga soola. Valged vahustan tugevaks vahuks ja siis tõstan vahukulbiga parajad kuhjad kuuma piima sisse, kuumutan ja keeran teise külje. Kui ülearu kuumutada või kui piim keema läheb, siis kuivab munavalgevaht kokku, hahitub lausa. Tasub ettevaatlik olla ja see õige hetk ära tabada. Kuumutatud lumepallid tõstan taldrikutesse ja panen uue koguse piima sisse. Vahepeal kallan taldrikutesse kogunenud piima tagasi potti, mis munavalgest välja on imbunud. Kui lumepallidega asi ühelpool ja piimad taldrikutest kurnatud, lisan tugevasti vahustatud munakollastele 2 spl tärklist ja lasen masinal ühtlaseks segada. Keema tõusnud piima võtan tulelt ja kiiresti vispliga segades lisan munakollasemassi piimale. Panen poti uuesti tulele ja kogu aeg segades lasen õrnalt keema tõusta vaniljekastel. Valan segu lumepallidele. Esimese portsu söön kohe kuumalt, aga prem on jahtunult loomulikult, eriti veel teisel päeval. Kahjuks on selleks ajaks kõik otsas juba:)

Töö käik pildis:

Munakollased suhkruga vahustatud

Lisasin 2 spl tärklist

Vahustatud munavalge kuumutamine piima sees

Taldrikutele ilmub piim, mis on vaja potti tagasi valada vahukulbi abil

Kuumale piimale on lisatud vahustatud munakollasesegu

Valmis!

Head isu!

OOTD 14052014

Teksad REPLAY
Kampsun BLIND DATE
Maika ESPRIT edc
Saapad SPM boots
Kott PIECES

Olen suht nõutu

Ei teagi, kas nüüd nutta või naerda. Asi seisab As Toode taga. Vaja selle nädala sees paberid Kredexisse ära saata ja mida pole, on hinnapakkumine As Toodelt. Lubavad. Kui oma andmeid pakun, kuhu pakkumine saata, siis nagu ei tahetagi. Üsna kahtlane hakkab juba see asi tunduma. Muidu igati usaldusväärne firma minu silmis, aga nüüd hakkab küll juba asi imelik tunduma. Isegi kõnedele ei vastatud esmaspäev-teisipäev. Täna siis sain lõpuks kontakti ja sain oma andmed ka neile suruda, aga pakkumist meilil ikka veel ei ole. Täitsa kurjaks ajab juba, õelgu siis ära, et nad pole võimelised pakkumist tegema, oleksin saanud kuskilt teisest firmast muretseda. Nojah, elame näeme, mõni päev on veel aega. Äkki juhtub ime:) Aga vägisi kisub rappa see asi. Kahe firma pakkumine on küll olemas, aga tahaks Toode oma ka ikka, et võrdlus moment oleks.

Aiavili on mul maas. Hernes juba üleval isegi. Kuna maad veel üle, siis pean vabadele vagudele lilli külvama. Lilleseemneid on mul palju-palju. Kui need kõik maha saab, siis saab põld ilusaks suveks, lillemereks.

Kohe-kohe on ka kooli lõpp. Meena hakkab lasteaiast puhkama 2. juunist kuni 31. augustini. Kasvataja koosolekul pani südamele, et lapsed peavad suvel puhkama. Teevad nad ju täiskohaga tööd lasteaias, pea 8-10 tundi päevas. Siis oleme kõik kodused ja saame hommikuti kaua magada ja ei pea kuhugile kihutama. Kella peale minekut meie peres see suvi ei ole, mõnus. Saame teha, mida tahame, puhkusele sõita, kuhugile, ei tea veel kuhu.

Täna on Metel ja Stenil  koolis pildistamine ja Stenil eesti keele tasemetöö. Peaaegu et eksam tema jaoks. Tähtis asi. Tasemetöid tuleb tal veel terve rida. Kohustuslik kirjandus on mõlemil loetud, mis teeb rõõmu. Tublid on nad olnud peaks, ütlema.

Mete naljalt juba kleiti selga ei pane, aga tänase pildistamise puhul tegi ta seda vabatahtlikult ja heameelega.

Mete pükstelembusest tingituna on täitsa ime, et ta juba nädala algul avaldas soovi, et tema läheb pildistamisele kleidiga. Saksamaal ta ei pannud seda kleiti kordagi selga, sest seal lihtsalt pole tavaks nii pidulikult ringi käia. Pidulikud riided Saksa ühiskonnas on täiest tarbetud asjad. Enne Eestisse tulekut saime Metele suure hädaga koos kleidi väljavalitud, sest siin on ikka aegajalt vaja selliseid asju. Ja täna läks täitsa asja ette. Hiljem, kui kleit Metele väoikseks jääb, kannab seda edasi Meena. Meena saab üldse kõik Mete väiksed riided omale. Ükskord ta sorteeris omale asju välja. Tekkis kaks hunnikut, ühes hunnikus olid riided mida ta tahtis, teises mida ei tahtnud. Kuna Meena on kleitide ja seelikute fänn, siis püksid olid tema jaoks out e. mittevajalike riiete hunnik. Nii lihtsalt käiski:)

Hakkame siis suvevaheaega ootama:D

Kuidas meie külas üritusi korraldatakse

Ma ei tea, kuidas teistes kohtades kombeks ja tavaks on, aga tahan kirjutada oma kogemusest meie külaga ja konkreetselt siis "Emadepäeva" sildi all välja kuulutatud üritusest.

Nagu meie valla lehest, mis ilmub kuu alguses, lugeda võis, toimus reedel, 9. mail emadepäeva koosistumine rahvamajas.

Teisipäeval, kui raamatukogus raamatuid tagastmas olin, uurisin, kas pidu reedel toimub, sest kuulutust väljas ei olnud. Ei pidavat toimuma, sain vastuseks.

Neljapäeval lastel bussi vastaus käies vaatasin veel ekstra kuulutuste seina, äkki on kuulutus väljas ja ikka toimub midagi.  Pilt oli selline, ei mingit märget reedese peo (emadepäeva tähistamise) kohta. Oli vaid kasutatud riiete müük. Mida siis uskuda, lehte?

"Kunagi kuskil keegi rääkis" (nagu külas ikka), et üks vanaimene oli oma "rollaatoriga" kaugelt kodust lehe info põhjal ühele väljakuulutatud üritusele tulnud ja pidu polnudki. No võta siis kinni. Mina otsustasin kodu jääda, et ennast mitte lolliks teha rahvamaja ukse taga, "lille" löödult, oma lastekarjaga seista ja loota, et "äkki" ikkagi on pidu. Kasutatud riided mind sel päeval ei huvitanud, kahjuks. Oleks huvitanud, oleks "erakorralisele" valitud seltskonna koosviibimisele peale sattunud ja äkki osagi saanud. Viisakusest oleks ikka vast kutsutud ka istuma ja kooki pakutud. Oli olnud kohvilaud. Ja õnnelikud, kes kaltsu sobramas käisid, said ka osa sellest pidulikust sündmusest. Linnuke ka jälle kirjas, toimus ju "ikkagist" midagi. Iseasi kuidas seda nimetatakse ja mis mina ikka kultuuritööst tean :D

Sellised vahvad asjad meil siin külas.  Külaelu rõõmud.)

Kuulujärgi pidi olema nii, et mida vähem rahvast kohale tuleb ja tomuvast teavad, seda parem. Tüütu ju mingit programmi veel organiseerima hakata ja midagi emadepäevale sobilikku aegsasti ette valmistama hakata. Saab ju kergemalt ka, palk ju niigi väike.


Tervitan!

P.S. 

Minu unistustes võiks seesama postitus ilmuda meie järgmises vallalehes. Aga seda ei juhtu mitte kunagi :) Lugege siis siit!

Kuidas me Saksamaale ja tagasi reisisime

Teeks ühe postituse meie seiklustest Saksamaale ja Eestisse reisimistel. Sai ikks päris palju edasi-tagasi sõidetud ja täitsa lahe oli:)

Ma ei usu, et on palju selliseid "hulle", kes võtaks reisi ette kolme ja hiljem juba nelja pisikese lapsega. Naisterahvana. Trassi üks ots oli 1670 km, mis kestis tavaliselt kaks päeva. Kui hommikul üheksast Saksamaalt tulema hakkasime, jõudsime teise päeva õhtul ca. 8-9 ajal kodu. Elasime Saksa- Poola piirist kuskil 300 km kaugusel, Berliinist 230 km kaugusel.

Esimese päeva norm oli alati korraga 900 km, ehk siis jõudsime tavaliselt Varssavisse öösel nelja-viie aeg ja linnast läbi minek oli siis lihtne, polnud liiklust ja ummikuid. Juhtus muidugi ka, kui sattusime tipptunnil Varssavisse ja no see ei ole lõbus. Täielik pidur. Hiljem olime juba targemad ja sättisime öiseks ajaks Varssavi. Korra isegi politsei peatas meid öises linnas, aga kui ta nägi, et naine roolis ja pisikesed lapsed magavad, lasi ta meil sõbralikult viibates minna.

Söögid tegime kodus alati kaasa, kasvõi reisi alustuseks, sest tavaliselt Eestist sõitma hakates olid meil Riia all juba söögid otsas:). Saksamaa poolt tulles hakkasime juba Berliini lähedal sööma. Mis seal sõiduajal ikka niiväga teha oligi, ajaviiteks saigi söödud kogu aeg.

Peatusi sai ka ikka päris tihti tehtud, et lapsed liigutada ja joosta saaksid. Ei jõua ju istuda, eriti veel lapsed. Ükskord oli reisiajal Meenal põiega midagi, tahtis iga viie minuti järel pissile, kuigi pissi ei tulnud. Peatuse pidin ikka tegema ja no see oli küll katastroof. Ja Mete pissimisega oli ka ükskord jama. Teme ju nagu teate, kükitada ei oska. Ja enne Riiat oli temal häda, tegin metsapeatuse ja võtsin ta siis kätele ja ta lasi oma sääred ja püksid märjaks. Polnud saanud sõitma hakatagi, kui hakka kellegil juba riideid vahetama ja rookima teda. Reisiks on alati head märjad lapid kaasa võtta, need beebide niisked salfetkad. Väga asjalikud asjad:) See oli pissimiste kohta. Muidu peatusime ikka, kus teeäärsed WC-d olid. Poolas oli meie lemmik peatuspaik ja tankimise koht "Orlen". Alati puhtad WC-d, hea kohv ja küte ka kvaliteetne.

Kui Poola lõppema hakkab, enne Leedu piiri, on üks "rekkade" parkla, kus on ka mõnus peatust teha. Seal on selline kaev, kus jookseb vesi vabalt, palju ruumi, saab raha vahetada, süüa. WC on ainult räpane. Võimalusel saab ka dushi alla minna, mida mina pole kordagi kasutanud, nii et kommenteerida ei oska. Kui Eesti poolt tulla, siis paras koht Poola zlotte muretseda. Kui 50 euro eest võtta, saab kuskil üle 200 zloti, olenevalt kursist. Ja selle eest saab kõvasti laristada. Esimene koht on Suwalki Plaza, kus on ka Eestile sel suunal lähim H&M (tol ajal) ja veel palju-palju poode ühes hoones. Eesti- Läti piirist  kuskil 550 km. Nüüd vist on Riias ka juba H&M. Toiduostu kohadest on head Lidl, Biedronka (lepatriinu), Tesco. Kaardiga ei saa maksta "Lepatriinupoes", selleks puhuks on hea sularaha. Üldiselt saab paljudes kohtades kaardiga hakkama, ka kiirtee maksu saab kaardiga tasuda. Kui me säästa tahame, siis seadistan Navi tavaliselt nii, et ta kiirteid väldiks. Kiirteede peale Poolas kulub kuskil umbes 50 zloti ringis jämedalt. Aga see-eest saab kiirelt ka, muudkui küta Saksa- Poola piirist kuni Varssavini välja ja nii palju, kui torust tuleb. Paras auto lõhkumine ja kütuse kulu. Kui kõrvalteid kasutada, on põhikiiruseks 70-90 km/ tunnis. Lüla küla otsa ja politseisi täis. Soovitus - võtta ennast mõnele rekkale" sappa ja nii tasapisi sõuda. Küll nendel juba inf liigub, kus on "pollarid" ja nad võtavad õigel ajal hoo maha ja nii ei ole hirmu trahvi saada. Mina olen sellest oma ajaloo jooksul pääsenud. Korra sain Saksas kiirteel trahvi. Siis sõitis politsei eraautoga ja "passisid" mind. Sõitsid kõrval ja olid näinud, kui telefoni näpin. Keelatud ju kiirteel. Kuigi vaatasin ainult, ega keegi helistanud ei ole. Viskas oma politse märgi aknale ja sireenide saatel juhatas mu lähimasse parklasse. Tehti protokoll, 50 eurot.

Mina "natuke" rase

Lapsed said veega mängida, mis on väga kosutav sellisel raskel reisil

Eemal "Kantor", mis tähendab rahavahetuskohta.

Magasime me tavaliselt ikka autos, suvel väljas maa peal. Magamiskoha otsisin alati pimedas, sest sõitsin ikka niikaua, kui kannatas. Kui tundsin, et tõesti enam ei suuda, silm vajub kinni, jätsin omaarust sobivas kohas auto seisma ja lõime laagri püsti. Juhtus, kui hommikul valgeks läks ja sääsed sööma hakkasid, avastasime me kord ennast kuskil karjalauda külje all magamas. Sita hais ja lehmade karjumine. Ja kui ükskord ennast teele saime, siis Mete mingi aeg avastas, et Navi loeb kilomeetreid juurde. Olime vales suunas sõitnud. Orientatsioon on mul halb. 50 km sõitsime vastassuunas, enne kui kogu kamp taipas, mis juhtunud oli. Vihmaga magasin lihtsalt rooli taga, niipalju, kui see võimalik oli. Viimasel ajal peatasime ikka bensiinijaamades "rekkade" vahel, turvalisuse huvides. Ja hommikul oli hea ka WC-s käia ja värskendada ennast + mõnus kohv ja võileb.

Sten ei usaldanud ennast välja magama, liiga hirmus tema jaoks

Pool päeva käes, nemad ikka magavad:)

Kord, kui jälle suund Saksamaale oli, 2012 oktoober, olin 6 kuud rase, kõht oli ikka suur juba, läks meil rehv enne Varssavit puruks. Oli juba pime ja õhtu. Vahetult ühe bensiijaama läheduses õnneks. Aga tööeag oli rehvivahetuses läbi ja nii pidime seal tagahoovis ööbima ja ootama hommikut, kuni remonti saab. See oli üks jube kogemus. Külm, suur kõht, pisikesed lapsed ja edasi minna ei saa. Võõras maa ka, jumala pärapõrgus. Önneks, et kuskil metsavahel nii ei juhtunud. Siis oleks pidanud kõik oma nodi pakiruumist välja laadima ja ma ei tea, rehvivahetamisega poleks ma niikuinii hakkama saanud oma seisundis, kus mutrid olid niikuinii kõik kinni paagatanud. Elasime ka üle.

Paus

 Eestis käisime tavaliselt kaks korda aastas ja kaks nädalat korraga.

Hea ajaveetmis viis pikal sõidul

Augustowis, Poolas

Kuskil Poolas pausitamas

Peatus enne Berliini

Brötchen´íga maiustamas

Enne Saksa- Poola piiri, "venelaste" poe ees kapsast söömas

Tasulise kiirtee maksuputkad

Kiirtee hinnakiri

Poolas iseteenindusega autopesulas

Poznani (Poola) Ikeas kehakinnitamas

Mete kiiksud

Lõpuks on see trall ja pillerkaar vist läbi ja saab normaalse elu juurde asuda. Pean silmas emadepäeva ja sünnipäevade lainet. Meie peres on järgmine sünnipäev novembris, nii et võib kergendatult hinge tõmmata. Kuigi Mete juba lappab eBayd ja otsib omale kingitust. Iga päev näitab mulle üht mobiili, mis on tema senisest natukene võimsam...vist. Ega mina neid mudeleid ei tea. Ta võib mulle näidata ükskõik mida, mina vastan ja-jah ja ongi kõik. Ma ei saa seda ju tõsiselt võtta pool aastat enne sünnipäeva. Aega ju on ja eks tema "soov" ka loodetavasti muutub. Eelmine aasta sai ta sünnipäevaraha kuskil 80-90 euro ringis ja selle eest tellis ta endale "omal" kindlal soovil Saksamaal tol ajal väga populaarsed kogumiseks ja vahetamiseks mõeldud Yoohoo loomakeste figuurid, mida siis koolis vahetati väga aktiivselt omavahel. See komplekt 33 loomaga, kus oli siis 7 "eriti uut" looma seas, maksis tol ajal 69.95 €. Meeletu, aga ümber ma teda veenda ei suutnud. Pidi olema tema sünnipäeva raha ja tema teadvat ise, mis ta sellega teeb. Nojah. Sai koolis jälle särada oma "täiusliku" koguga. Siin Eestis aga on "õnneks" sellised igasugused hood koolis välistatud. Saksamaal oli järjest igasugu kiikse. Küll kogusid nad jalgpallikaarte, siis veel mingeid koletistega kaarte jne. Kapitalistide värk, igal sammul on vaja raha teha. Ja seda juba maast madalast, laste arvelt.

Mete ikka aegaajalt võtab Yoohoo´de kasti ja mängib oma loomakestega ja mõtleb ajale tagasi, muiates, et ta sellise suure raha eest omale need loomad muretses. Eestis on tähtsad ikka hoopis teised asjad.

Yoohoo

Selliste kaartide kaogumismaania oli meil ka

Nii "vähe" oli õnneks vaja

Isegi Meena oli sellest hullusest nakatunud ja püüdis teistelegi seletada, kuidas asjad käivad

Üleeelmine aasta oli tal "koolikoti" maania. Kooliminekuks ostsin talle Supermarketist koolikoti, täiest aktsepteeritava ja tema heakskiidul. Kui kool pihta hakkas ja ta nägi, milliste kottidega saksa lapsed koolis käivad, siis hakkas jälle eBay´s igapäevane valimine ja vaatamine. Leidis siis Scout koti, nagu klassikaaslastel. Üsna hea hinnaga, 1 €, saatmine 5.90 €. Mõtlesin , no OK, see pole ju suur raha Scout koti eest. Oli veel hobustega kott, nagu Mete soovinud oli. Tellisime ära ja käis sellega jupp aega koolis. Siis aga avastas oma sünnipäeva paiku tutika Scout koolikoti komplekti, kus olid veel peale koti kaasas ka pinal (varustusega), spordtikott, rahakott ja söögikarp. Hinnaks kujunes pakkumise lõppedes 78.13 € + saatmine 5.90 €. Ostis ta selle oma sünnipäeva rahade eest. Komplekt oli ilus, aga kodus oli meil juba hunnik kotte kogunenud. Saksa mentaliteet täitsa. Rikub ikka lapsed täiega ära.

Kui Eestisse tulime, siis polnud tema enam nõus selle kotiga kooli minema, "peinlich" pidi olema. Ma siis keelitasin teda ja palusin tal ühe päevagi käia. Seal kotis jäävad ju vihikud ja raamatud korda, mitte ei vaju hunnikusse ja kortsu, nagu pehmetes kottides. Sain ta nõusse ja käib siiamaani selle kotiga. Teda on vaja kogu aeg meelitada ja proovima sundida, et ta veenduks asja headuses.Sellised need lapsed on. Nüüd aga mängib Meena teiste kottidega kooli ja kui kooliminek on, on kotimure murtud.

Algne kott, mis sai ekstra kooliks ostetud

eBay´st 1 €-ga

Sünnipäevarahde eest. Kott on koolis praegu. See on spordikott ja pinal.

Saksamaal said Sten ja Mete ka oma esimese taskuraha, 5 eurot kuus kumbki. Et õppida rahaga ringi käima ja üleüldse orienteeruda hindade ja asjade väärtusega. Ja arvake ära, mis Mete esimese taskuraha eest ostis? :) Püssi. Läksid koos Steniga ja mete maksis kassas uhke näoga oma esimese püssi eest- Müüja võis imelikult vaadata küll:D