Ma ei tea kuidas teiega on, aga mina naudin täiega suve. Mitte küll ilma suhtes, aga suvi saab õige tähenduse, kui saab maasikaid metsas korjata ja kõhu ka täis vorpida. Kolm päeva olen juba maasikaid talveks varumas käinud ja närvid on ka nii kenasti puhanud. Mõnus vaikus ja rahu, saab omi mõtteid mõlgutada ja unistada omakeskis. Kodust ärasaamisega on mul omad nipid. Tarvitseb mul lastele ainult kirjeldada, kuidas me talvel sügavkülmast metsmaasika moosi võtame ja pühapäeviti ülepannikooke sellega süüa saame või siis mannaputru metsmaasika moosiga sööme. Sellest piisab, kui luba metsa minna on olemas. Easy.
Lank, kus mul hea korjamise koht on, asub kodu lähedal. Möödasõites olen nänud, kuidas naabrinaine korjab, ema on mul seal korjamas käinud ja ega minagi halvem olla ei saa. Autot käima ajada vaja ei ole, kuhugile kihutama ei pea. Võtan ratta ja olen hetkega kohal. Suur pluss asja juures. Kuulub minu päevakavva juba. Ja eks rauda on ka vaja, mida maasikatest palju leidub. Millal siis ikka oma rauavaruseid täiendada, kui mitte hooajal ja otse metsast. Esmaspäeval tahaks jälle verd loovutama minna doonoritepäevale.
Kõige suurem pluss on muidugi see, et mulle see noppimine meeldib. Mõni imestab, kuidas sa küll viitsid. Nii pisikese marjad ju, annab korjata. Aga istub mulle see korjamine. 2-3 tundi päevas ja 3-4 võikarbi täit moosi jälle olemas.
Eelmine aasta jäi mul see ilus maasikaaeg sellesse aega, kui Saksamaal olime. Seal sellist võimalust ei ole, et lähed metsa marjule. Metsmaasikaid ei julge sakslane korjatagi, sest kardetakse, et rebased levitavad metsades igasugu haigusi ja maasikad on ka saastunud. Mina seda eriti ei karda ja olen ikka kraavipervest ja metsa alt leitud marjad suhu pistnud Saksamaal. Võõras mure minu jaoks.
Kavatsen veel niikaua juhust kasutada, kui võimalik, sest lank on suur ja maasikaid palju, jätkub ka naabritele ja minu jaoks on see nagu puhkus ja teraapia samaaegselt. Kel viis last kodus, oskab vaikust hinnata ja ka seda, kui on võimalus midagi teha ilma segamata. Mina seda oskan ja vägagi. Uhukusega postitan Instasse maasikalangi pilte, selfie´deks mul aega ei ole. Teised prioriteedid momendil:D
Teraapia on praegu kohal nr. 1, sest no siin külas on täitsa hullumaja see elu. Sulle valetatakse näkku ja siis see valetaja valetab veel teisele näkku, et mitte halba varju endale jätta ja teise ees head mängu mängida. Seljataga tõmmatakse nii mis kole:D Täis kino:) Siis ähvardatakse veel politseiga, sest julgen oma blogis kirjutada omi mõtteid ja ausalt oma elust ja teisi tsiteerida. No mida?? Kõige hullem, et minu ema terroriseeritakse täiesti mõttetult telefonaatidega ja teemadega, milles temal pole üldse kompententsi. Ise tahavad veel inteligentsed inimesed olla :D (Matsikari, ma ütlen). Aga mina pean rahulik olema, hingan kolm korda sisse ja homme rõõmsalt jälle maasikale:)
Kredexi inimene oli ka meil täna täitsa kohapeal ära ja tegi paikvaatlust. Mina midagi ilustama ei hakanud, tube ei koristanud, ennast mukkima ei hakanud. Võtsin vabalt ja olin loomulik oma loomulikus keskkonnas. Tuli,küsis mõned küsimused, pani kirja. No et mitu tuba, kas vesi sees, kanalisatsioon. Siis pildistas tube, ronisime redeliga pööningule, pildistas seal ja oligi kõik. Nii oli ka 2010, isegi vist naine oli sama.
Uurisin, palju taotlusi tuli. Üle 500. Väga - väga palju ikka. Üle 400 vastasid nõuetele ja rahaline kate on üle 200-le. Täpseid arve ei mäleta, aga üldine pilt on siis selline. Kolm inimest on, kes peavad need 400 taotluse esitanud peret läbi käima suve jooksul. Otsustamisel arveststakse ikkagi pere suurust, elamispinna suurust ja sissetulekut. Need, kelle taotlused positiivse vastuse saavad, selguvad septembri lõpuks. Nüüd tuleb ainult rahulikult oodata. Mina olen sinnamaani kõik teinud.
Lank, kus mul hea korjamise koht on, asub kodu lähedal. Möödasõites olen nänud, kuidas naabrinaine korjab, ema on mul seal korjamas käinud ja ega minagi halvem olla ei saa. Autot käima ajada vaja ei ole, kuhugile kihutama ei pea. Võtan ratta ja olen hetkega kohal. Suur pluss asja juures. Kuulub minu päevakavva juba. Ja eks rauda on ka vaja, mida maasikatest palju leidub. Millal siis ikka oma rauavaruseid täiendada, kui mitte hooajal ja otse metsast. Esmaspäeval tahaks jälle verd loovutama minna doonoritepäevale.
Kõige suurem pluss on muidugi see, et mulle see noppimine meeldib. Mõni imestab, kuidas sa küll viitsid. Nii pisikese marjad ju, annab korjata. Aga istub mulle see korjamine. 2-3 tundi päevas ja 3-4 võikarbi täit moosi jälle olemas.
Eelmine aasta jäi mul see ilus maasikaaeg sellesse aega, kui Saksamaal olime. Seal sellist võimalust ei ole, et lähed metsa marjule. Metsmaasikaid ei julge sakslane korjatagi, sest kardetakse, et rebased levitavad metsades igasugu haigusi ja maasikad on ka saastunud. Mina seda eriti ei karda ja olen ikka kraavipervest ja metsa alt leitud marjad suhu pistnud Saksamaal. Võõras mure minu jaoks.
Kavatsen veel niikaua juhust kasutada, kui võimalik, sest lank on suur ja maasikaid palju, jätkub ka naabritele ja minu jaoks on see nagu puhkus ja teraapia samaaegselt. Kel viis last kodus, oskab vaikust hinnata ja ka seda, kui on võimalus midagi teha ilma segamata. Mina seda oskan ja vägagi. Uhukusega postitan Instasse maasikalangi pilte, selfie´deks mul aega ei ole. Teised prioriteedid momendil:D
Teraapia on praegu kohal nr. 1, sest no siin külas on täitsa hullumaja see elu. Sulle valetatakse näkku ja siis see valetaja valetab veel teisele näkku, et mitte halba varju endale jätta ja teise ees head mängu mängida. Seljataga tõmmatakse nii mis kole:D Täis kino:) Siis ähvardatakse veel politseiga, sest julgen oma blogis kirjutada omi mõtteid ja ausalt oma elust ja teisi tsiteerida. No mida?? Kõige hullem, et minu ema terroriseeritakse täiesti mõttetult telefonaatidega ja teemadega, milles temal pole üldse kompententsi. Ise tahavad veel inteligentsed inimesed olla :D (Matsikari, ma ütlen). Aga mina pean rahulik olema, hingan kolm korda sisse ja homme rõõmsalt jälle maasikale:)
 |
| Esimene päev läksin 2 liitrise shaslõki ämbriga. Napiks jäi... |
 |
| Korralik ämber oli palju parem korjamiseks |
 |
| Marjamaa missugune:D |
Kredexi inimene oli ka meil täna täitsa kohapeal ära ja tegi paikvaatlust. Mina midagi ilustama ei hakanud, tube ei koristanud, ennast mukkima ei hakanud. Võtsin vabalt ja olin loomulik oma loomulikus keskkonnas. Tuli,küsis mõned küsimused, pani kirja. No et mitu tuba, kas vesi sees, kanalisatsioon. Siis pildistas tube, ronisime redeliga pööningule, pildistas seal ja oligi kõik. Nii oli ka 2010, isegi vist naine oli sama.
Uurisin, palju taotlusi tuli. Üle 500. Väga - väga palju ikka. Üle 400 vastasid nõuetele ja rahaline kate on üle 200-le. Täpseid arve ei mäleta, aga üldine pilt on siis selline. Kolm inimest on, kes peavad need 400 taotluse esitanud peret läbi käima suve jooksul. Otsustamisel arveststakse ikkagi pere suurust, elamispinna suurust ja sissetulekut. Need, kelle taotlused positiivse vastuse saavad, selguvad septembri lõpuks. Nüüd tuleb ainult rahulikult oodata. Mina olen sinnamaani kõik teinud.
