Väike unistus

Kõik, kes mind lähemalt teavad/tunnevad, on juba aru saanud, et olen suur Ikea fänn. Eriti nõudefänn. Ei pea isegi Ikea olema, armastan ilusaid nõusid ja igasugu köögipotsikuid. Ega ma neid eriti soetada enam ammu uba ei tohi, sest mul on neid niigi kuhjas juba, seega on praegu kanga teema aktuaalne.

Ikeaga seoses on mul praegult selline unistus, et kui ma sinna kunagi lähitulevikus sattuma peaks, ostan ma omale sealt sellised kangad. Kangastest lasen õmmelda oma laiale suletekile kaks komplekti voodipesu. Üks pool siis mustriline ja teine pool vastavalt siis kas peenetriibuline või laiema triibuga. Sma padjapüüridega. Lisaks veel kummiga voodilina.

ÅKERKULLA, 7,00 / m (laius 150 cm)



ROSMARIE, 7,00 / m (laius 150 cm)

SOFIA, peene triibuga, 7,00 / m (laius 150 cm)



SOFIA, laia triibuga, 7,00 / m (laius 150 cm)



BERTA RUTA, peeneruuduline, 7,00 / m (laius 150 cm)

Berta Ruta sobiks teseks pooleks Rosmarie kangale. See on üks alternatiiv. Eks see veel täpselt selgub.

 

Kuna mina vaatasin kangaid Saksa Ikea lehelt, siis Soomega võrreldes on ikka hinnvahe päris suur. Soome kasuks:) Saksa Ikeasse ma kohe kindlasti ei satu. Võimalik on kas Soome või Vilnius. Leedu Ikeas on käibel litid ja see on juba omaette hinnapoliitika seal -  1 LTL (Leedu litt) = 0.29 EUR. ÅKERKULLA kanga meetri hinnaks Leedus oleks ca. 5,80 / m , Soomes 5,99 / m ja Saksas tervelt 7,00 / m.

 

Vilniuse Ikea asukoht, Vikingų 1,
LT - 02182 Vilnius

Järgi on proovitud navisse selle aadressi sisse löömine, aga mida navi üles ei leia, on Vilniuse Ikea. Seda tänavat pole olemas Vilniuses navi andmetel. Võib - olla nii uus tänav ja navi kaardid lihtsalt uuendamata. See eest on Vilniuse Ikeast võetud tootekataloogis hoopis teine aadress koos kaardiga. Seda mul praegu käepärast ei ole, aga lisan selle info siia esimesel võimalusel.

 

Kas on keegi lähemalt kursis Vilniuse Ikea asukohaga?   

 

 

Lisan IKEA Leedu kataloogist saadud aadressi koos kaardiga...

 

 

Millega me tegeleme...

Esiteks tahaks kõigile uudishimulikele Inkasso jama kohta infi anda. Püüdsin terve reedese päeva kontakti saada sellel numbril, millelt kummaline kõne tuli, aga tulemusteta. Ja Steni telefonile ka enam keegi ei helistanud. Suht imelik. Pereliikmed hurjutasid, et mis sa ikka helistad, äkki mingid tasulised numbrid ja pärast mingid hiigelarved. Aga kontrollisin oma saldot, kõik on normaalne. Ise mõtlesin, et kui Eestisse tulime, siis Sten sai EMT-st uue numbri. Äkki on selle numbri vana omanik asjaga kuidagi seotud ja nüüd aetakse võlglast taga, kuigi inimesel number ära antud. See oleks loogiline seletus. Igatahes oleme teadmatuses ikka veel. Aga ise olen ma juba rahunenud ja elu läheb vana radapidi edasi:)

Tegelen kõvasti saagikoristusega. Päris mõnus töö, kuigi selg on haige ja annab iga küürutamisega tunda. Ikka veel seikluspargis käimisest. Nii vanadel ikka ei maksa tervisega mängida seal kõrgustes:D

Punaseid peete keetsin reedel suure potitäie. Olen alati peedid purki õrna marinaadiga pannud, et talvel hakkliha kaste kõrvale sobiv kraam olemas oleks. Ja ega need peedid niisama keldris tavalises olekus säilida ei taha. Purgis on kõige kindlam viis. Praegu podiseb välipliidil teine laar peeti. Need panen homme purki, kui maha jahtunud on. Koor tuleb neil ka imehästi maha seekord, ainult käega vaja lükata ja tükeldamise vaev.

Porgandeid panen ka juba tasapisi sügavkülma. Koorin ja tükeldan kas siis kuubikuteks või ühepajatoidu jaoks suuremateks tükkideks, kilekotti ja sügavkülma. Talvel ei mingit jama, kui supile vaja porgandikuubikuid. Löön omale kotist paraja tüki ja panen pannile kuuma õli sisse praadima sibulatega. Väga mugav. Saksamaal tegin alati nii.
Nüüd peale vihma tulevad maa seest paremini välja ka. Reedel pidin abivahendit kasutama, et porgand maa seest kätte saada.

Sibulasaak on mul küll vägev seekord. Kolm vagu väärtuslikku kraami. Ema kurtis, et mis ta nüüd oma sibulatega teeb, mulle ka ei saa tuua:) Kakkusin sibulad üles ja panin hunnikutesse kuivama. Lõikan pealsed maha ja siis sõidutan lehtla alla kuivama. Ja siis aegajalt lasen käte vahelt läbi, et ilusad kuldsed mugulad saaks.

Peterselli kuivatasin ka veel ühe portsu. Tilli tahaks ka veel kuivatada, aga minul isiklikult on tillid selleks juba liiga vanad. Ema arvas, et temalt saaks veel sobivaid. Olen juba ühe laari peaagu tilli ära tarvitanud. Mugav ju kapist võtta kuivatatud tilli, ei pea põllule jooksma. Niigi kiire kogu aeg.

Valgeid klaare on sel aastal ka päris palju. Tegin korra mannavahtu ja suure potitäie õunakisselli. Hea on ikka oma aiast mahedat söögipoolist võtta, eriti kui pood kaugel. Midagi ikka teha leiab süüa, vaja ainult natukene ajusid liigutada ja jalad tagumiku alt välja ajada.

Ema on mulle aia äärde ühe huvitava põõsa istutanud. Nimetus peaks olema maasik-vaarikas. Väga effektne ja marjad suured  ja maitsvad. Stig maiustab nendega kohe eriti. Kui natuke üle jääb, plaanin ka sügavkülma neid panna.

Kurgid kasvavad põllul lõhki, keegi neid ei taha. Minu norm on purki tehtud. FB-is kuulutasin, et annan kurki soovijatele...huvi null.

Ja lõpuks siis meie talu uhkus...päevalilled. Tohutult ilusad ja võimsad. Kui ma neid külvasin, siis ema ikka arvas, et hull, varjab ju kõik aiavilja päikese eest ära. Aga suvi on nii ilus olnud, et kõik on piisavalt päikest saanud.

Kui sihvkad valminud, saavad õisikud talveks lindudele ja loomulikult võtan järgmiseks aastaks uue seemne ja külvan aga jälle neid päikeselilli. Siis juba rohkem:D

Stig väike abimees on alati suure huviga igal pool abiks ja naudib ka suve.

 

Mis toimub?

Päev hakkas paljulubavalt. Hommikune külaskäik, mis venis pea lõunani. Spontaalselt sai ka minu palju vihatud juukselõikus Stigile tehtud, sest kodus meil juukselõikusmasinat pole, külas aga oli täitsa olemas. Kisa oli palju, aga poiss sai sonksi nagu äsja "lastekodust" laekunud laps:)

Kuna lapsed sõid külas kõhud täis, sain kodus kohe toimetuste kallale asuda. Stig käis veel "karvu" maha pesemas ja siis ta kukkus jala pealt ja magas. Väsitav hommik oli.

Olen siis oma mõtetega põllul, kui tuleb Sten ja ütleb, et temale on mingi võõras number helistanud. Ja siis selgus, et saadetud on ka mingi sõnum. Uurisin siis ise ja mida ma näen: "Teile helistati Julianus Inkassost numbrilt see ja see....." Kõigepealt pidin Stenile selgitama, millega tegu. Talle ju täitsa võõras maa inkassod, nagu tegelikult minulegi.

Kui olin esimesest ehmatusest üle saanud, tegin kohe kõne tundmatule numbrile. Vastas Julianus Inkasso kõnekeskuse neiu ja ei osanud mulle mitte midagi mõistlikku õelda. Lubas minu numbri edastada ja lubati uuesti ühendust võtta.

Mina käte värisedes jätkasin tööd ja peast lasin läbi kõikvõimalikud variandid, aga põhjust Inkassoga kokkupuuteks lihtsalt ei suutnud välja mõelda. Isegi oma eelmise kuu telefoniarve olin 20 päeva enne tähtaega tasunud.

Ei saanud ma rahu ja helistasin uuesti. Nüüd pandi nimi kirja ja võeti number. Palusin kiiret vastust, et hingerahu tagasi saada. Helistades nägin, et ka Jaskar on helistanud. Hea märk see ei olnud, sest Jasksr naljalt juba sellisel kellaajal ei helista.

Peavalu oli juba nii tugev sellest jamast. Jaskarilt ka mõistlikku vastust ei saanud, tema olevat teel kodu ja lubas kodus seletada, milles tema asi on. Inkassojamaga polevat temal mingit pistmist. Kummaline oli, et kõne ja sõnum tulid Steni telefonile, alaealisele, mitte mulle.

No jah. Istusin siis murule ja ootasin Jaskari ära. Tema saabus äsja õmbluselt ja oli kenasti sidemetesse mähitud. Väike õnnetus relakaga, 5 õmblust.

Rääkisin oma loo Inkassost ära ja oleme siiamaani teadmatuses. Õnneks on homme tööpäev ja loodan, et asi saab selguse.

Loodetavasti pole keegi kellegi nimel SMS laenu võtnud ja maja pole maha parseldatud:D

Jube lugu!

Õitemeri

Pildipostitus õitest, mida praegu minu koduaias näha võib. Kõigile pole see muidugi meeltmööda, aga keda see huvitab:)

Suvi on tänavu vapustav, naudime seda terve perega ikka täiel rinnal. Meres on käidud juba rohkem kui kord, seigeldud on Valgerannas mitmel korral. Kirbuturgudel on käidud, kurke marineeritud, punaseid sõstraid mahlaks tehtud, välipliit on tihti käigus. Lapsed käivad iga päev ratastega ujumas. Saksamaal poleks me pooltki nii palju suve nautida saanud. Ja palju huvitavat on veel ees, enne kui kool algab.

Kauni suve jätku! 

Kiire postitus

Leidsin natuke aega ja teen murelikele lugejatele kiire postituse. Olen täitsa olemas ja hästi tegus.

Nii, nii kiire on kogu aeg olnud, et pole lihtsalt hetke blogi jaoks leidnud. Momendil olen Pärnus. Plaan oli täna Kirbuturust osa saada, aga ebaõnn...täna polegi Pärnus Kirbukat. Et sõit päris tühja ei läheks, siis käin ka ise Valgeranna Seiklusrajal ära koos vanema pojaga. Tegin talle juba nädala algul ettepaneku ja ta oli kohe nõus minu plaaniga, nii et juhust oli vaja kasutada. Sellist asja iga päev ikka ei juhtu, et tema minuga midagi ette võtta aega leiab. Teiste lastega käisin sel teisipäeval ja ise ma ronida ei saanud, sest Stigi kõrvalt on see ilmselgelt võimatu. Meenat kaasas ei olnud, tema oli vanaisa juures paar päeva:)

 

Seikluspark aga avatakse alles 10:00, nii et on vaba aega. Pool kaheksa olin juba Pärnus. Ilm on ilus ja sai Rüütli tänaval üks tiir tehtud ja vanu aegu meenutatud. Käisin ma ju kunagi igal nädalal Vana-Vigalas koolis ja Pärnus sai päris palju aega busside vahepeal veedetud. See oli aastal 1994...vist:D

Vahepeal on aeg lennanud nii, et pole arugi saanud. Nädalavahetusel sai kolm päeva Nava Laval pannkooke küpsetatud. Oi, oi kui palju. Arvatavasti 300 ringis. Siis sai ööbimisega Valgerannas käidud + seikluspargi külastus. Lapsed olid ülirahul.

Kuna ema on puhkusereisil Horvaatias, siis pean ka tema taimemajandusel silma peal hoidma ja oma majapudamine veel, nii et kiire aeg.

Kuumus tapab-mõnus:D

Nautige suve!
 

Hommikune kirumine

Olen täna hommikul varajane ja Nuias juba kell seitse. Oli paar asjatoimetust. Et Lillis juba pikemat aega postkontorit ei eksisteeri, siis oli vaja ka kiri 15 km kaugusele posti sõidutada, maal elamise võlud. Ootan siis postkontori avamist veel ekstra autos pool tundi ja ukse taga selgub, et postkontor ainult valitud päevadel kuus avatud. No siis jooksis mul küll juhe kokku. Krt, niigi sõida kirja pärast 15 km ja siis ka ebaõnn. Üldiselt olen järjekordades ja ootamistega väga kannatlik ja rahulik. Aga siis küll tegi kurjaks.Aega niigi vähe ja kiire päev ees.

Õnneks on Nuias ka postijaotuspunkt ja seal vahvad naised koos. Saab ka postmarke ja ümbrikuid, mida mulgi vaja oli. Miks ma küll kohe ei taibanud sinna minna. Ennegi seal käidud. Eriti kui suurem kogus pakke vaja saata oli, siis sai alati seal käidud. Igatahes sain oma kirja ära anda.

Ma saan aru, et puhkuste aeg. Aga miks Konsum siis ülepäeviti puhkuste ajal lahti ei ole. Miks nemad saavad tagada normaalse töö. Eesti Post ise riigifirma ja selge see, et hoitakse kokku igalt poolt ja teenust normaalselt kasutada ei saa.

Nojah, sain ära õelda, mis õelda oli :D



 

Kirbuturu jätkuks

Meil on asi sedasi, et lapsed on kirbuturust nii vaimustuses, et korraldasid ükspäev kodus kolmekesi oma "Flohmarkt'´i". Nemad kasutavad saksa keelset nimetust, see on neile suupärasem ja me kõik mõistame üksteist. Otsisid igaüks omale sobiva koha ja lõid oma kauba letti. Ostmas käisid siis korda mööda teineteisel ja lisaks oli ka Stig suur huviline, kuigi ilma rahata. Ise nad arveldasid päris peenrahaga ja kui kellegil raha ei olnud, siis jälle müüdi midagi, et uuesti osta saaks. Ma ka siis mängisin kaasa ja tegin neile asja lõbusamaks. Päris lahe oli. Ema sattus ka sel ajal meile külla ja eks ta vaatas, et muudkui mängitakse, umbrohi aga matab lilli juba:D

Meena müügiplats

Sten veab oma tavaari

Stig ostis omale esimeseks asjaks kohe  puzzle

Mete kaup

Äri käib:)

Minu ostud

Meenal on see Flohmarktitamine natuke veres ka. Tema saksa vanaema, kes on juba üle 70 aasta vana, tegeleb väga aktiivselt täikadel müümisega. Seal on lehtedes isegi kuulutused, et müüakse suuremaid koguseid asju nendele, kes täikadel käivad iganädalaselt ja paljud inimesed saavad niiviisi omale soodsalt kauba, millega siis lisaraha teenimas käia. Ega Saksamaalgi elu kerge pole.

Kurgid purki

Hakkaski täna pihta see kurkide marineerimine. Ei tahtnud üldse põllule minna, sest arvata oli, et kohe on vaja purgid välja otsida. Ja oligi nii...Kurke korjasin niipalju, et niisama söömiseks oli neid liiga palju ja oleks raisku läinud. Nii et võtsin ennast kätte ja polnudki nii hull. Veel enam, et Stig tegi ka just sel ajal lõunauinakut-oli hea rahulik teha, keegi ei veerenud jalus. Alustuseks sain 4 liitrist purki...abiks ikka:)

Minu kurkide marineerimise retsept ka Teile. Küsin seda ikka ja jälle igal aastal ema käest uuesti. Kirja teda kuskile saanud ei ole. Nüüd siis vast jääb märk maha alatiseks:D Kurgid tulevad head ja alati ikka kiidetakse.

3 liitrisele purgile:

1 spl suhkrut
3 dessert lusikat äädikat (30%-list)
3 spl jämedat soola
ca. 12 pipratera
4-5 nelgitera
1-2 loorberilehte
tilli õisikuid
mädarõika lehti
mustsõstra lehti
küüslauku

Kurgid panen natukeseks külma vette seisma. Pesen purgid ja hakkan maitseained sisse jagama. Siis paigutan kurgid tihedasti purki. Poti veega panen tulele ja potipõhja kaaned, et purgid potipõhjaga kokku ei puutuks. Veekeetjaga panen ka vee keema, mille valan kurkidele peale, kui purgid veega täidetud potti olen asetanud. Siis panen kaaned kergelt kurgipurkidele peale, et kurgid ilusasti kuumutatud saaks. Kui kurgid õrnalt värvi muutma hakkavad, on aeg kaanetama hakata. Purgi ääred teen kuivaks ja kaane samuti ilusasti kuivaks ja sulen purgi õhukindlalt. Kurgipurgi asetan rätile põhi ülesse poole ja panene purkidele veel rätid peale kuumuse hoidmiseks.