Töömessil

Et mingigi panus enda poolt anda ja üldsuse survele vastu tulla, käisin ära tänasel Töömessil Viljandis. Ja ma olen masenduses. Istun autos, päike kuumutab ja ma masendun täiega. Isegi meest on lihtsam otsida, kui tööd :D

Kõik on ilus ja fantastiline, tööd on massiliselt, aga on mõned miinused, eriti minu puhul. Ma elan metsas, äärmisel juhul Karksi-Nuias. Töö aga on enamasti linnas või siis linnast edasi veel kaugemal. Mul on lapsed. Ma ei saa kodust eriti kaugele minna ja tööajad, mis mulle sobiks - pole olemas. Põhiliselt on siiski vahetustega töö. Ja üldsegi, ma ei kujuta ette, et ma peaks tööl käima 50 km kaugusel (üks ots) ja seda oma isikliku autoga. Ma pole nii rikas. Auto ju kulub ja remont on üsna kallis, eriti minu jaoks, kes peab üksi viit last kasvatama. Sõidan oma auto saaniks, et kedagi miinimum palga eest orjamas käia...ei, tänan.

Tegelikult tekitavad paljud tööpakkumised minus tülgastust. Seepärast oleks vaja enne selgeks teha karjäärinõustaja abiga, mis töö mulle üleüldse sobiks.

Ettevõtlus, see on ainus variant, mis minu olukorras kõne alla saaks tulla. Aga mida ette võtta? Vaatame.

Üks pakkumine siiski tundus ahvatlev - vabatahtlikuks. 3 - 4 päeva. Seda ma kaalun tõsiselt. Suhtlemine välismaalastega ja selline kogemus kuluks mulle vägagi ära ja seda teeksin meelsasti.

"Massa ei taha kennigi"

Mul on nii hästi meeles kadunud Eedu ütlemine, kes oli suur nalja- ja napsumees meil siin külas: "Sõite, jõite, aga massa ei taha kennigi" :D

Täna tegin minagi maksa ja alati kui ma seda teen, meenutan ma kõva häälega Eedut. Ikkagi ajalugu ja lapsed peaksid ka ajalooga kursis olema. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta:) Eedut nad muidugi ei tea, aga on nii välja kujunenud, et mina, olles veel laps, mäletan väga hästi seda ütlemist ja see jääb mulle eluks ajaks külge.

Kahjuks ei sööda meil maksa. Aga ma olen järjekindel ja mina armastan väga maksa. Jaskar ka kindlasti, aga tema on koolis. Igatahes oli mul üks suurem tükk varutud, igavesti soodne ost jälle, ja praadisin selle mõnusaks snäkiks, et "Kodutunde" ajal midagi suhu pista oleks. Õnneks astus ema ka läbi ja aitas mul süüa. Jõime piima peale ja väga mõnus kõhutäis.

Tükeldasin ribad

Jahu segasin jämeda soola ja pipraga

Veeretasin maksa jahusegus

Praadisin kuumal pannil

Voilaa!

Loodetavasti ajasin teilegi isu peale :D

No ei hakka igav....

Oleme taas uue nädala alguses. Läbi see raske nädalavahetus, kui kõik lapsed on kodus. Siis on vaja kõike kuus korda rohkem teha ja veel aias müttamiseks leidsin ka aega. Tänu Jaskarile ja Meenale.

Laupäeva hommikul oli Jaskar see, kes mind toast välja kupatas. Lõpuks leidis ta aega, et mulle õunapuude lõikamisel appi tulla. Mootorsaega. Mina näitasin, mida saagida, tema ronis puu otsas ja täitis käsku. Käsisaega oleks natukene karmiks läinud. Sai ikka päris julmalt puid harvendatud. Õeldakse ju, et laske vihavaenlasel puid lõigata. Pidi kõige parem tulemus tulema.

Õige pea lähevad puudõide ja vat see on ilus vaatepilt. Katsun veel aiale tiiru peale teha, et kõik vanad varred ära koristada ja rehaga siit-sealt kratsida. Rehaga kratsimine kiirendab kuivamist ja kõik hakkab kiiremini rohetama. Umbrohi tuleb ka praegu peenardest eriti kergesti välja ja ühtlasi kuivatab selline siblimine ka mulda. Eile olime Meenaga päris mitu tundi aias ja tegutsesime. Tema on selline, kes tahab igale poole käe külge panna. Mete vastupidiselt ei tule isegi vaatama, mis toimub.

Ja kui ma siis ükskord tuppa saan, on köök nagu sealaut. See teeb küll viha. Mina tehku väljas ja siis pean toas ka veel teiste järelt koristama hakkama. Eks see ole mu oma viga, et kõik seda iseenesest mõistetavaks peavad. Vait olla ja edasi teenida :D Muidu me uppuks sita sisse ära, kui ma eiraks seda situatsiooni.

Täna on ilma taas tuuline ja sellise ilmaga pole küll isu välja tööle minna. Pea niigi kogu aeg valutab. Äkki võtan kätte, panen soojalt riidesse ja teen uhkes üksinduses ühe raba tiiru. Oleks päris ahvatlev ja mõjuks tervisele ka hästi.

Mul on üsna tihe programm eesolevatel nädalatel ees. Paljalt sellele mõtlemine ajab kananaha ihule. Kas ikka on vaja nii palju ette võtta ja oma elu keeruliseks elada. Aga eks inimene on juba kord selline, ei saa elu nauditud.

See nädal on südame nädal ja lasteaeda olenlubanud neljapäeval lõunat sööma minna. 1€ eest, miks mitte. Valisin guljašši päeva. Täna pakuti ka Stigi rühmas sellist varianti ja siis reedeks. Pean õhtuks ütlema, mida otsustan.

Nelapäeval on üsna kindel, et võtame osa ka Jüripäeva orienteerumisest. Oma küla naistega. Ikka ja alati samad aktiivsed inimesed, kelle peale saab alati kindel olla. Eilegi tegime pisikese metsa matka küla aktivistidega ja silmaring jälle avaram tänu sellele. Polnud aimugi, et paari kilomeetri raadiuses selline mõnus matkatee on. Ja Loodusmaja loomad nii sõbralikud on. Lammas kõnnib hoovis nagu koer ja tuleb sind tervitama. Vabal pidamisel seal teisigi vahvaid loomi. Mõnus kodune õhustik :)

Metsast ka paar huvitavat teadmist teile:

1. mail on meile Saksamaalt külalist oodata, kes tuleb ka ühtlasi justkui Steni sünnipäevale. Miks mitte minu? Nojah, on kuidas on. Meena saab oma jalgratta siis kätte ja mina lasin oma ilmatuma "kallid ja udupeened" teksad ka Saksamaa aadressile saata. Postikulus võitsin kõvasti, 16€ vs. 4.50€. Ja päris palja persega ma ka ei ole, et oodata kannatanud ei oleks.

Teksadega oli selline lugu, et pakk jõudis kenasti sihtkohta. Olin muidugi enne selleks luba küsinud ja aru andnud, et ei võta palju ruumi autos. Üks sakslane ei ole ju nõus reisima nii nagu mustlane, auto kuhjas. Pakk jõudis kohale ja siis võeti minuga kohe ühendust, et kas asi ikka on õige. Liiga pisike olevat saadetis. Et kas äkki siiski Stigi teksad peaksid seal sees olema. Läksin natuke ähmi täis. Mine tea. Lasin paki lahti võtta igaks juhuks, et hiljem ebameeldivat üllatust ei tuleks. Kõik oli õige ja kirjeldus ületas isegi  minu ootusi. Pidid olema väga kõrgekvaliteedilised ja hea kangaga kvaliteetsed püksid.

Tuleb päris tegus aeg - kaks sünnipäeva, kauge külaline, "Teeme ära" projekt, külas veel 2. mail suurem jämm ("Au tööle"). Lähen nüüd rappa, et kõik kenasti oma peakeses läbi mõelda ja planeerida.

Täna kõik aktsioonis

5 klassikalist maitserohelist

Olen juba pikalt hoogu võtnud, et Saksamaalt kaasa ostetud maitseroheline lõpuks mulda panna, ammu oleks juba võinud. Aga kuna mul tegelikult ei olnud sobivat potti, siis polnud isu midagi leiutama ka hakata.

Täna sain Ruhjast (LV) üsnagi ilusa asja, kus maitserohelist kasvatama hakata. Esialgu hoian potti toas, suvepoole vast tõstan hoovi peale.

Potti sai kähar petersell, murulauk, basiilik, till...kressi külvan hiljem koos oregano, estragoni, sidrunmelissi, piparmündi ja selleriga.

Teekond ilusate hammasteni

Nüüd tahaksin ma kirjutada, mis sai meie viimasest ortodondi külastusest, kuhu ma Jaskariga lausa kaasa läksin. Ikka sellepärast, et asjadega paremini kursis olla ja otse allikatest kuulda, mis ja kuidas edasi.

Arst vaatas poisi üle. Enne olid tehtud juba pildid, et hinnata, mida edasi teha. Kirjutati vastus hambaarstile, kes ortodondi juurde suunas. Ja enne kui breketeid üldse suhu panema hakatakse, on vajalik visiit hügienisti juurde. Hügienisti elukutse tuli mulle üllatuseks. Polnud kuulnudki enne sellisest asjast. Suuhügienist teeb kõigepealt soodapesu, puhastab hambad katust, hambakivist, poleerib. Lisaks õpetab ta ka õigesti ja tõhusamalt hammaste eest hoolitsema.

Viljandis oleksime me sinna aja saanud juuniks. Kuna hügienist käib Pärnust, siis helistasime otse Pärnusse ja saime aja kohe järgmiseks päevaks. Kord pidi maksma 25€. Mõeldud, tehtud. Panime plaanid paika järgmiseks päevaks. Aja saime kella 16:15- ks.

Hommikul tiksusin niisama kodus. Võtsin rahulikult, sest ärgates oli mul taaskord rinnus valu ja üsna vilets olemine. Tegin hädavajliku ära ja püüdsin võimalikult palju pikali olla. Mingit isu ei olnud seiklema minna, aga pidin. Hiljemalt lõunaks oli vaja liigutama hakata, et Jaskarile kohe peale kooli järgi minna ja teele asuda. Enesetunne oli nii vilets, et pidin tableti võtma. Stig tuli minuga kaasa ja Meena läks vanaema juurde.

Sõit läks vaevaliselt. Vasak pool kehast oli valu täis ja rooli hoida ei jõudnud. Enne linna jõudmist aga hakkas vist tablett mõjuma ja olemine läks paremaks. Sain EMT-st oma telefoni kätte, mida ma parandada ei lasknud. Käsitlustasu pidin maksma 16€...et üldse teada saada, mis telefoniga lahti oli. Emaplaat ja remont 150€...võta või jäta. Võtsin oma katkise telefoni ja lahkusin. Viisin ühte suvalisse telefoni poodi ja pakkusin juppideks. Sain 30€ ja pidin õnnelik olema. Vahest tuleb süda kõvaks teha ja raskeid otsuseid langetada. Ega parem ei oleks olnud lastele mängida anda. Veel rohkem kahju. Oli kuidas oli, see asi sai omale lõpu.

Jaskar oli valmis kooliga ja ootas mind. Enne kui Pärnu poole saime sõitma hakata, oli veel mitmeid asju vaja korda saata. Rohi Stigile Tervisekeskusest tuua ja Jaskaril oli idee, et võiksime ka ARK- ist läbi käia ja minule võtta tunnistus mootorsõidukijuhi juhendajana. Jaskaril oli kihk juba ammu seaduslikult rooli saada. Seda võib ta teha nüüd alati, kui mina kaasas olen. Asi käis lihtsalt. 16€ riigilõivu ja minu id-kaart, 10-15 minutit ja olemas. Vastavad märgid autole ja sõit võis alata.

Pärnu linnas sai Jaskar kohe päris kõva praktika ja sõidukogemuse. Temale on see linn üsna võõras, mulle aga päris selge. Nii ma siis õpetasin ja juhendasin teda. Eks mul oli külm higi kohati peal hirmust, aga pääsesime seekord tervelt.

Hügienisti juures läks meil hästi. Vägagi. 25€ läks haigekassa arvelt, meie midagi maksma ei pidanud. Viljandis oleksime pidanud. Vedas. Ja seda kuni Jaskar 19 saab. Soovitati veel enne vanuse täis saamist juhust kasutada. Hambad said puhtaks ja laps oli rõõmus ja rahul. Nüüd jääb üle uued ajad panna ja protsessiga edasi minna. Sellist hammaste puhastus teenust soovitan kõigile, isegi endale. Kulub ära põhjalik hoolitsus aegajalt.

Jaskarit ootamas

Pärnus me kuskile rohkem ei läinud. Jaskar tund aega süüa ei tohtinud, nii et sai ots kodu poole keeratud. Jaskar jõudis Apja bussi peale täpselt, et tagasi kooli sõita.

Ma siis mõtlesin, et võtan Abja Konsumist piima koju. Stig jäi autosse ootama, turvatooli rihmade alla ja auto uksed panin ka lukku. Viisin mõne taara ka ja kui üks pudel veel anda oli, sai masin täis ja pidin ootama. Kulus aega. Ja kui ma järjekorras oma piimaga olin, sammus peauksest sisse Stig. See ehmatas küll ära. Kuidas ta autost välja sai? Hea, et ta poodi otsustas tulla ja ei läinud omapäi linna peale. Õudne.

Pärast auto juures nägin, et ta oli juhi uksest välja tulnud, uks oli halvasti kinni lükatud, see ta reetis.  Minust jäid aga autouksed lukku. Ju siis seest saab ukse lahti. Selge siis, ta oskab nüüd turvatooli rihmu avada, mis on väga halb uudis. Jaskar oskas seda juba vist 6 kuuselt. Stigiga saigi kaua hakkama. Võtan teadmiseks.

Saime harjumatult vara koju. Kütsin ahju ja pliiti. Tõin kasemahla ära, sest kohutav joogi janu oli. Sõbrannalt sain nipi, et kui kasemahla külmutada, siis muutub ta eriti magusaks ja heaks joogiks. Ja nii ongi. Esiti arvasin, et tema kase mahl on lihtsalt magusam. Aga ei, minu oma on sama magus sügavkülmast võetult.

Selline tegus päev oli meil Jaskariga ja pikk tee on veel ees, et hambad uue välimuse saaks.

Kalasalat

Ühe lugeja soovil avaldan saladuse, mida mina hakkan peale nii suure koguse skumbria õlis konservidega. Tema söötvat kassidele. Eks meie kassid saavad ka oma osa, karbis oleva vedeliku näol ja suuremad luud õngitsen ka mina kalast välja. Teen ikkagi endale seda salatit ja ma ei taha küll et mõni terav luu mulle suhu satub.

Selle salatiga oli kunagi üks vahva juhtum. Saksamaal. Olen seda ikka oma perele aegajalt teinud, sest see maitseb kõigile (peale Meena). Meil olid parasjagu külas Eestist Jana ja Toomas. Tegin sedasama skumbria salatit. Toomas siis hakkab omale taldrikule tõstma, mina silmad suured imestamas. Andsin talle siis vihje, kuidas meie seda sööme. Ikka leivakattena või nii. Proovis siis ära ja ta ei saanud enam pidama. Nii maitsev oli. Ta polnud oma elus sellist asja veel söönud. Andsin neile siis näpunäiteid kuidas seda edukalt kodus teha saab. Kas nende menüüs see salat ka olemas on, ma ei tea. Loodan, et on.

Kuidas mina salatit teen?

Panen munad keema ja tükeldan ühe keskmise sibula pisikesteks kuubikuteks. Valan kalal suurema vedeliku pealt ära ja hakkan kalasid opereerima, suuremad luud nokin välja. Keedetud munad tükeldan kuubikuteks. Lisan natuke soola, majoneesi ja hapukoort. Segan läbi ja ongi valmis.

Saagem skumbriaga sõbraks, head isu!