Uus päev on juba käes ja mina pole omadega veel valmis. Pesu vaja veel kuivama riputada ja postitus valmis kirjutada. Selg lööb tuld, aga see eest tehtud on palju. Seljataga on vägagi produktiivne päev.
Põhiline oli muidugi Jaskari riiklik sõidueksam, mis oli tal juba ammuilma broneeritud. Enne lõunat võtsimegi suuna Viljandi poole, et veel linnavahel sõitu harjutada. Ilm oli nii vastikult kuum ja Jaskaril pole veel sõidustiili ka välja arenenud, seega oli mul kogu aeg halb. Ise roolis olla on ikka hoopis parem, on kuskilt vähemalt kinni hoida kindlalt. Ma ikka manitsesin, pidur on kiiruse surm ja et Jaskar eksamil nii ei sõidaks - hoog üles tuuridega ja siis pidurit :D Tema mu auto piduriklotsid ära kulutanud ongi. Krigisevad nii mis kole. Iga päev jubedamalt.
Viisin Jaskari ARK-i ja jätsin ta keskenduma. Natukene "kaagutasin" ainult, tavaline värk. Kui palju ta pabistas, ma ei tea. Igatahes algus oli küll paljulubav. Eksamineerija viis ta esiti pagasniku juurde ja tutvustas seal midagi, Jaskar muudkui targalt noogutas. Tükk aega oli enne seletamist, kui Jaskar ükskord rooli sai.
Minust nad sinna seletama jäidki. Mina läksin omi asju ajama - autojupipoodi. Mul on oma kindel pood, kust mina need vähesed jupid muretsen, mis autole vaja. Miinimumprogramm noh. Piduriklotsid muretsesin, 13€. Mingit termostaati oli ka vaja, aga neid oli minu autole kahes mõõdus, nii et asi jäi lahtiseks. Ja kui ma juba seal olin, uurisin huvi pärast, mis maksab roolivõimendi pump, mis minu teisel autol praegu vahetamist vajab. Müüja siis uuris selle lahkesti välja.
Kui ma piduriklotside hinda küsisin, siis ta vist sai juba aru, et ega mul rahaga eriti priisata ei ole. Seega kui ta pumba hinna teada sai, siis seda ta mulle õelda ei sõandanud. Ma sain kohe aru sellest ja palusin tal paberile selle numbri kirjutada, kui õelda ei julge :D Ma ju umbes aimasin, aga kui ta natukene seda hinnapoliitikat lahti seletas, siis võttis kõhedaks küll. Tuleb veel lisaks jupihinnale (ca. 400€) maksta mingi kesta tagatisraha. Ühesõnaga saan vana pumba tagastada ja kui see vastab mingitele nõutele, siis saan oma tagatisraha tagasi. Naisterahva jaoks keeruline käik, aga ju nii peab siis olema. Minust jäi asi ainult info tasandile, muud võimu mul lihtsalt ei ole. Ma ei tea, mis sellest asjast saab. Pean ennast natukene koguma, et edasi otsustada. Auto seisab remonditöökojas, pump on maas ja ootab uut juppi. Juppi aga kuskilt lammutustest saada ei ole, nii et tulebmõelda uue peale. Kui kellegil on mingit ettepanekut ja NORMAALSET lahendust, siis olen üks suur kõrv.
 |
| Vw Polo roolivõimendi pump |
Nii, ei lõpe need mured. Õnneks pole see mingi elu küsimus. Mul on ju tegelikult kõik korras. See ju kõigest küsimus autos ja rahas. Raha eest saaks ju auto kohe korda. Aga kõike raha eest ju ei saa. Mida ei saa, see kõik on mul olemas ja parimas korras. Nii et pole ju hullu...
Kui ma oma jupi teemad selgeks olin saanud, läksin ARK-i juurde tagasi. Jaskar veel tagasi ei olnud. Hakkasin peale mõningast ootamist juba muretsema. Mine tea, äkki närv ei pidanud vastu ja mõlkis veel ära kedagi. Ega ma imestanud ei oleks. Ma juba ammu ei imesta mitte millegi üle.
Jaanipäeva paiku juhtus meil selliseid asju, et siiamaani ma veel muigan omaette. Avalikult ma sellest kahjuks rääkida ei saa, nõrganärvilised hakkas ohkima ja oma arvamust avaldama, mida neilt niiväga tegelikult ei oodatagi. Seega las jääb seekord. Võib-olla kirjutan sellest parooli all, kui tahtmine tuleb.
Ilm oli ikka nii kuum täna, et mul andis seal autos Jaskarit oodates praadida. Mul oli küll tahvel kaasas, et aega parajaks teha, aga mida sa teed, kui laus päike peale paistab ja mitte si**agi näha ei olnud, mis internetis toimus. Vahepael vuskasin põõsa alla viludasse küloli, aga siis läks päike looja ja ronisin autosse tagasi. Ei tahtnud ju Jaskarile ka marki teha, kui ta oleks eksamilt saabunud ja "mutt" vedeleb juba külili põõsa all. Eksamineerija niigi juba vaatas mind kahtlase näoga, et kes see tädi poisil kaasas on :D Ma küll püüdsin nägu teha, et ma Jaskarit ei tunne, aga kui sõit lõppes, ronis Jaskar ise minu juurde. Ükski närv tal näoas aimu ei andnud, sai siis läbi või ei. Mina siis nuputagu ja lugegu kehakeelt. Aga sai. Teisiti poleks tegelikult mõeldavgi olnud. See oleks HÄBI olnud. Mis see autosõit siis nii keerulist on poisterahava käes. Harjutada on saanud ka juba üksjaguja liikluses paneb kogu aeg mulle tarka. Ma ei saa aru, kuidas ma üldse olen võimelime olnud ilma Jaskari abita sõitma :D Ok, ok, nüüd on see siis möödas ja Jaskar magab õndsat und, süda kerge ja suur töö tehtud. Järgmine suur samm on neid lube kümne küünega kinni hoida. See on juba törts raskem ülesanne.
Tänaseks oli meil veel hambaarsti aeg ka, isegi kaks. Ühe tegin Jaskariga kaasa, teise tegi ta juba omal käel. Minul oli siiber sellest linnas vahtimisest. Lapsed olid pika päeva juba omapead kodus olnud ja kiirustasin koju. Tegin pakilisemad asjad ära. Kaasasin Meena ja Stigi ka oma tegemistesse, et nad natukenegi minuga koos aega veeta saaksid.
Paar tundi sai seda aega, siis kiirustasin jälle minema. Maasikale ka ju vaja jõuda. Lapsed on mul kõik teadlikud maasikal käigu raskustest ja viletsusest, kõik on saanud tunda, et mingi meelakkumine see ei ole ja kaasa ei tüki enam keegi. Minu rõõmuks. Minu mineku vastu ei ole kellelgi midagi. Eks neil ole veel hästi meeles, kui hea on talvel sügavkülmast võtta moosi, et pannkooke süüa. Mmmmm...
Tänane metsaskäik oli emaga eelnevalt kokku lepitud. Mina jõudsin enne ja hakkasin kohe hoolega korjama. Meil on(oli) hea marjamaa käsil praegu. Mine ja korja ainult. Ma sain täna pea 5 liitrit marju, rekord.
Kui ma koju jõudsin, oli Meena mul juba auto juures vastus. Ise oli ta õnnetu ja püüdis mulle midagi seletada. Ta nii õnnetult rääkis, et mul oli raske aru saada, mis siis nüüd juhtunud oli. Lõpuks hakkasin taipama, ei midagi katastroofilist. Ta o'i kassilepiima valanud karpi, nii nagu mina tavaliselt ja see piim oli tal köögis ümber läinud. Ma sundisin ennast rahulikuks ja kujutasin juba vaimusilmas ette, et kogu köök ujub piimast. Olin niigi omadega läbi ja nüüd hakka veel kööki ka rookima. Piim on ju selline asi, mis pole mingi nali, kui see kuskil lainetab.
Võtsin oma kompsud, Meena ka aitas. Püüdsin talle näidata, et oh, see ju väike asi, peaasi, et teiega kõik korras ja see aitas. Tuppa jõudes oli Meena juba rõõmsam ja tegelikult midagi hullu ei olnud. Ta oli juba omal käel kõik ära koristanud. Laualapp tilkus piimast. Mis seal köögikappide all on, pean homme tõsiselt uurima ja suurpuhastuse ette võtma. Muidu hakkab see jama seal haisema pikapeale. Saabki kapialused puhtaks. Pole halba ilma heata!
Tänu minu tihedatele äraolemistele on lapsed suurest igavusest avastanud ristsõnad. Juba pikemat aega tuleb meile postkasti regulaarselt laste "Kumakese" ristsõnu. Ikka kaks eksemplari korraga. Uurisin, ilma nimeta. Peal hinnaks euro kanti. Imelik. Kas tõesti reklaamina saadetakse nii hinnalist kraami. Meena tark siis avastas mingi aeg, et äkki "Kodutunne" on sellega seotud. Nendest jäi meile ka kingitustena koolilaua sahtlitesse palju värviraamatuid ja ristsõnu. Igatahes kõik kolm istuvad nüüd ristsõnaraamatutes ja lahendavad hoolega. Väga tervitatav edasiminek igatahes.
Metele ostsin Takkost soodushinnaga jumsuit'i (ca. 6€), mille üle tal nii hea meel oli, et selle kohe selga pani ja sinna see jäigi. Läks täppi sel korral jälle :D
