Kummik on meie kliimas ja eriti maal elades asendamatu jalavari. Olen välja valinud kahed kummikud. Milliste kasuks otsustada?
Ema, viis last ja elu maal. Mured ja rõõmud.
18. juuli 2015
Mis te arvate?
Kummik on meie kliimas ja eriti maal elades asendamatu jalavari. Olen välja valinud kahed kummikud. Milliste kasuks otsustada?
Nava Lava 2015
Mul oli täna au vaadata ära selleaastane (tänavune) etendus "Läbi Venemaa". 5+. Sisukas, huvitav, nalja sai. Nädalaga selline tükk ette valmistada näitlejate poolt -müts maha.
Aga...natukene liiga ropp minu jaoks. Väga julged sõnakasutused olid. Mul istusid kõrval ka Sten ja Mete ja natukene piinlik oli kuidagi. Meena istus ka kuskil esireas. Tema võib-olla ei jaganud asja ära. Igatahes ei maininud ta küll mulle midagi. Võis ka olla, et puhtalt minus endas oli viga. Võib-olla inteligentsetele inimestele olid need sõnad "tavalised" ja "igapäevased".
Kuulutusel ma igatahes mingit vanusepiirangut ei märganud. Ja tükis oli kaasategemas ka päris suur hulk lapsi, ju siis leiti, et nii on ok. Jumal temaga.
Üldjoontes oli väga lahe tükk. Ka lapsed vaatasid huviga, igavust ei tundnud keegi, isegi Meena mitte. Talle ei olnud ainult need rongi tseenid meeldinud, liiga valjut häält tegid rongivilinad. Ja mis kõige peenem oli. "Eks" tegi ka seal tükis päris mitmes osas kaasa ja ühe osalisena oli tal päris mitu suudlust. Meena muidugi ei suutnud seda taluda ja jooksis minu juurde ja uuris, kuidas ma toime tulen, et "eks" seal niimoodi teiste naistega aelab. Oleks ta seda siis vaikselt ja sosinal teinud:D Vaja ju ikka üle Nava talu huigata. Rahustasin ta siis maha ja seletasin, et see on vaid mäng. Ja kui musitabki, ega minul pole ju siin enam midagi kobiseda. Minu rong on ammu läinud:)
Palju oli äratundmisrõõmu. Mitte, et ma midagi küüditamisest teaksin ja Siberi elust, aga ühtteist olen ikka teiste inimeste suuläbi kuulnud. Lisaks altkäemaksud, haltuura, äritsemine...tuttav vene värk. Kes siis vene aega ei mäletaks. Selles suhtes oli väga tabavaid nalju, kõik läbimõeldult tehtud ja lavastatud.
Lõpuks, kui naised (4 täiesti erinevat karakterit - jällegi väga huvitav) peale viit pikka Siberi aastat Eestimaa pinnale jõudsid ja üks neist oma tütre ja tütrelastega kohtus, vot siis tulid mulle pisarad silma. Läks südamesse, järelikult hästi tehtud!
Soovitan kõigil vaatama minna, sest etendusi on veel kahel päeval kaks etendust. Ja see õhk seal Naval on juba ka väärt minemist.
Kes käinud ja näinud, muljetage!
Aga...natukene liiga ropp minu jaoks. Väga julged sõnakasutused olid. Mul istusid kõrval ka Sten ja Mete ja natukene piinlik oli kuidagi. Meena istus ka kuskil esireas. Tema võib-olla ei jaganud asja ära. Igatahes ei maininud ta küll mulle midagi. Võis ka olla, et puhtalt minus endas oli viga. Võib-olla inteligentsetele inimestele olid need sõnad "tavalised" ja "igapäevased".
Kuulutusel ma igatahes mingit vanusepiirangut ei märganud. Ja tükis oli kaasategemas ka päris suur hulk lapsi, ju siis leiti, et nii on ok. Jumal temaga.
Üldjoontes oli väga lahe tükk. Ka lapsed vaatasid huviga, igavust ei tundnud keegi, isegi Meena mitte. Talle ei olnud ainult need rongi tseenid meeldinud, liiga valjut häält tegid rongivilinad. Ja mis kõige peenem oli. "Eks" tegi ka seal tükis päris mitmes osas kaasa ja ühe osalisena oli tal päris mitu suudlust. Meena muidugi ei suutnud seda taluda ja jooksis minu juurde ja uuris, kuidas ma toime tulen, et "eks" seal niimoodi teiste naistega aelab. Oleks ta seda siis vaikselt ja sosinal teinud:D Vaja ju ikka üle Nava talu huigata. Rahustasin ta siis maha ja seletasin, et see on vaid mäng. Ja kui musitabki, ega minul pole ju siin enam midagi kobiseda. Minu rong on ammu läinud:)
Palju oli äratundmisrõõmu. Mitte, et ma midagi küüditamisest teaksin ja Siberi elust, aga ühtteist olen ikka teiste inimeste suuläbi kuulnud. Lisaks altkäemaksud, haltuura, äritsemine...tuttav vene värk. Kes siis vene aega ei mäletaks. Selles suhtes oli väga tabavaid nalju, kõik läbimõeldult tehtud ja lavastatud.
Lõpuks, kui naised (4 täiesti erinevat karakterit - jällegi väga huvitav) peale viit pikka Siberi aastat Eestimaa pinnale jõudsid ja üks neist oma tütre ja tütrelastega kohtus, vot siis tulid mulle pisarad silma. Läks südamesse, järelikult hästi tehtud!
Soovitan kõigil vaatama minna, sest etendusi on veel kahel päeval kaks etendust. Ja see õhk seal Naval on juba ka väärt minemist.
Kes käinud ja näinud, muljetage!
15. juuli 2015
Kaunid õied...
 |
| Sünnipäevaks saadud potiliilia hakkab teist korda õitsema...uskumatu! |
 |
| Leia pildilt kass:) |
8. juuli 2015
Söögikoht: Tegelaste Tuba
Avastan Viljandi söögikohti. Mitte küll eriti intensiivselt, aga omas tempos. Täna vaatasin oma silmaga üle palju kiidetud Tegelaste Toa.
Siinkohal tahaks kohe ühe kivi visata Viljandi Turismiinfopunkti kapsaaeda. Hansapäevade raames oli kul juhus, kus üks saksakeelne turist/külaline soovis infot ühe söögikoha kohta, kus ta aasta tagasi käinud oli ja mis talle sügava mulje jätnud oli. Ainuke viga oli, et ta ei mäletanud, kus see koht oli. Ta tuli ja kirjeldas seda kohta, lootes mäluvärskendust saada. Üks kindel tunnusmärk oli "veinikelder".
Mina, mitte Viljandi inimesena, ei osanud arvatagi, milline söögikoht see olla võis. Seega helistasin Turismiinfosse ja rääkisin oma mure ära. Sealt õeldi kohe kategooriliselt ära, et Viljandis ei ole küll "veinikeldriga" söögikohta. Aga on ju. Nägin oma silmaga. Turismiinfo võiks seda ka ikkagi teada, liiatigi on Tegelaste Tuba vaata et nende naaber asukoha poolest (Vabadus platsi piirkond).
Nojah, igatahes mingeid teid pidi noolisime me kambaga välja, et tegu on Tegelaste Toaga ja juhatasime "kalli külalise" õigele teele. Ja saime ka tagasisidet, et meie oletus osutus õigeks.
Söögikohast nüüd. Kuna ilm oli vihmane, siis esialgu tundus, et koht on väljasurnud. Väljas terrassil oli vaikus, inimesi ei paistnud liikumas. Söögikohal on kaks sissepääsu ja tundus, et meie sisenesime tagaukse kaudu (või siis küljeukse).
Sealset süsteemi mitte tundvatena seisime esiti nõutult ja püüdsime aru saada, kas tellima tuleb minna leti äärde või võib kohe lauda istuda. Õnneks tuli kohe teenindaja näpus kaks menüüd ja siis oli juba asi selge. Istusime sobivasse lauda ja hakkasime uurima, mida pakutakse.
Valik oli üsna mitme leheküljeline ja selle läbi töötamiseks oleks vist terve igavik kulunud. Jällegi ilmus imeväel teenidaja ja pakkus kohe sõbralikult oma abi. Minu kaaslane oli valmis juba abi tagasi lükkama, kui mina näljasena ikka niipalju veel reageerida suutsin ja olin rõõmuga nõus abi vastu võtma. Saab ju kiiremini ühele poole tellimusega ja söök jõuab ka seda rutem lauda.
Tellimus sai tehtud. Suuresti sealse töötaja abiga ja olime abi eest igati tänulikud. Et näljast mitte päris ära nõrkeda, tellisime alustuseks Kreeka salati, mille teenindaja soovitas võtta ühe portsu kahes jaos (kahel taldrikul). Praed lubati lauda tuua 15 minuti jooksul.
Salatit oli poole portsu kohta küll ohtrasti. Tervet poleks mina suutnud ära süüagi. Kui oleks, siis praad enam mahutanud ei oleks.
Mahladega oli neil seal kitsas. Minu soovitud ananassi mahl oli otsas. Pika arutlemise järel otsusatsin siis võtta apelsini mahla. Ka otsas. Lõpuks saime kaubale viinamarja mahlaga. Ka natuke eksootilisem. Ei hakka ju õunamahla tellima, kui omal kelder seda mahla täis:D
Aeg lendas. Me polnud oma salatitega veel ühele poolegi saanud, kui praed lauda saabusid. Kui aus olla, siis mulle sealsed lauanõud eriti ei meeldinud. Mahla pakuti õlleklaasidest ja lauanõud oli ajast ja arust (minu arust). Võib olla tõesti sealse interjööriga sobivad, aga praad oleks ahvatlevam olnud mõnel muul taldrikul.
Söök oli maitsev. Salat prae kõrval oli nii ja naa. Peale Kreeka salati söömist hakkas see juba üsna vastu. Sama salat oli olnud ka Kreeka salati taldrikul. Olin päris küllastunud sellest ja lükkasin oma salati lahkelt kaaslase taldrikule.
Inerjöörist. Keegi krt toksis kogu aeg meie platvormi, kus me oma söögilauaga asetsesime. Naljaga pooleks, ju tambiti meie liha parasjagu meie all. Sisustus oli rustikaalsest puidust ja sepistest. Üsna lollikindel ja lihtne.
Üritasin leida wc-d ja mõningase kiikamisega sealolevate võimalike wc uste poole, lõin käega. Polnud ükski uks seda nägu, et sinna saaks häda tegema minna. Jällegi sain kiirelt abi. Juhatati trepini ja paluti minna kuni lõpuni. Suht kahtlane oli isegi siis, et leian selle õige ukse. Sel hetkel nägingi ära oma silmaga veinikeldri asukoha ja kohe sealsamas olid ka tualettide uksed vastava märgistusega. Kes teavad need teavad, kes aga mitte, neil annab päris seigelda.
Värsked ajalehed ja hunnik ajakirju oli klientidele vabaks kasutamiseks. Kahjuks kiire teeninduse tõttu neile aega eriti ei jätkunud ja eks valgus oli ka lugemiseks pigem hämara poolne. Muusika oli kohale vastav - Untsakate lood, millest mul ausalt õeldes juba küll on. Pulmas, kus käisin, mängisid Untsakad, Hansapäevade aeg sattusin Untsakate kotserdile ja nüüd siis Tegelaste Toas ka Untsakad laulmas. No palju üks inimene talub:D
Magustoidu soovitus tuli maja poolt - pannkoogid praetud banaaniga. Mõnus on vahest ka teiste tehtud pannkooke maitsta. See valik tuli lihtsalt.
Kirssidega kohupiimakook mind ei ahvatlenud. Isegi mitte see, et see olevat kohapeal otsast lõpuni ise tehtud. Seda olen ma oma elus liigagi palju teinud ja söönud.
Ok, pannkooke olen ma ka väga palju söönud, aga mitte sellise banaanilisandiga. See kooslus mind isegi huvitas. Ega ma pihta ei saanud, mis täpselt mul vaagnal oli. Justkui kaneeli ja suhkruga oli tegu pluss banaan. Igavesti magus kraam igatahes. Ja tulikuum.
Kõhud saime igatahes täis söödud, natukene liigagi. Arve toodi lauda kiiresti, ei mingit ajaviitmist. Selles suhtes üsna hea kiire koht, teenindus oli tasemel - kiire, sõbralik ja laitmatu. Hinnatase ka talutav. Tegu ei olnud ka mingi ülipeene kohaga.
Kui nüüd kokku võtta ja kaine mõistusega tellida, siis saaks kenasti kõhu täidetud poole Kreeka salatiga, mis läheks maksma 1.85€, mis oleks täitsa piisav elus püsimiseks. Aga ei, on ju vaja õgida alati:D
Siinkohal tahaks kohe ühe kivi visata Viljandi Turismiinfopunkti kapsaaeda. Hansapäevade raames oli kul juhus, kus üks saksakeelne turist/külaline soovis infot ühe söögikoha kohta, kus ta aasta tagasi käinud oli ja mis talle sügava mulje jätnud oli. Ainuke viga oli, et ta ei mäletanud, kus see koht oli. Ta tuli ja kirjeldas seda kohta, lootes mäluvärskendust saada. Üks kindel tunnusmärk oli "veinikelder".
Mina, mitte Viljandi inimesena, ei osanud arvatagi, milline söögikoht see olla võis. Seega helistasin Turismiinfosse ja rääkisin oma mure ära. Sealt õeldi kohe kategooriliselt ära, et Viljandis ei ole küll "veinikeldriga" söögikohta. Aga on ju. Nägin oma silmaga. Turismiinfo võiks seda ka ikkagi teada, liiatigi on Tegelaste Tuba vaata et nende naaber asukoha poolest (Vabadus platsi piirkond).
 |
| Pubikülastajatele on ettenähtud lausa parkla |
Söögikohast nüüd. Kuna ilm oli vihmane, siis esialgu tundus, et koht on väljasurnud. Väljas terrassil oli vaikus, inimesi ei paistnud liikumas. Söögikohal on kaks sissepääsu ja tundus, et meie sisenesime tagaukse kaudu (või siis küljeukse).
 |
| Välisterrass |
 |
| Nn. küljeuks |
Valik oli üsna mitme leheküljeline ja selle läbi töötamiseks oleks vist terve igavik kulunud. Jällegi ilmus imeväel teenidaja ja pakkus kohe sõbralikult oma abi. Minu kaaslane oli valmis juba abi tagasi lükkama, kui mina näljasena ikka niipalju veel reageerida suutsin ja olin rõõmuga nõus abi vastu võtma. Saab ju kiiremini ühele poole tellimusega ja söök jõuab ka seda rutem lauda.
Tellimus sai tehtud. Suuresti sealse töötaja abiga ja olime abi eest igati tänulikud. Et näljast mitte päris ära nõrkeda, tellisime alustuseks Kreeka salati, mille teenindaja soovitas võtta ühe portsu kahes jaos (kahel taldrikul). Praed lubati lauda tuua 15 minuti jooksul.
Salatit oli poole portsu kohta küll ohtrasti. Tervet poleks mina suutnud ära süüagi. Kui oleks, siis praad enam mahutanud ei oleks.
 |
| Kreeka salat (1/2 portsu) |
Aeg lendas. Me polnud oma salatitega veel ühele poolegi saanud, kui praed lauda saabusid. Kui aus olla, siis mulle sealsed lauanõud eriti ei meeldinud. Mahla pakuti õlleklaasidest ja lauanõud oli ajast ja arust (minu arust). Võib olla tõesti sealse interjööriga sobivad, aga praad oleks ahvatlevam olnud mõnel muul taldrikul.
 |
| Grillitud liha sinepikastmes |
Inerjöörist. Keegi krt toksis kogu aeg meie platvormi, kus me oma söögilauaga asetsesime. Naljaga pooleks, ju tambiti meie liha parasjagu meie all. Sisustus oli rustikaalsest puidust ja sepistest. Üsna lollikindel ja lihtne.
Üritasin leida wc-d ja mõningase kiikamisega sealolevate võimalike wc uste poole, lõin käega. Polnud ükski uks seda nägu, et sinna saaks häda tegema minna. Jällegi sain kiirelt abi. Juhatati trepini ja paluti minna kuni lõpuni. Suht kahtlane oli isegi siis, et leian selle õige ukse. Sel hetkel nägingi ära oma silmaga veinikeldri asukoha ja kohe sealsamas olid ka tualettide uksed vastava märgistusega. Kes teavad need teavad, kes aga mitte, neil annab päris seigelda.
Värsked ajalehed ja hunnik ajakirju oli klientidele vabaks kasutamiseks. Kahjuks kiire teeninduse tõttu neile aega eriti ei jätkunud ja eks valgus oli ka lugemiseks pigem hämara poolne. Muusika oli kohale vastav - Untsakate lood, millest mul ausalt õeldes juba küll on. Pulmas, kus käisin, mängisid Untsakad, Hansapäevade aeg sattusin Untsakate kotserdile ja nüüd siis Tegelaste Toas ka Untsakad laulmas. No palju üks inimene talub:D
Magustoidu soovitus tuli maja poolt - pannkoogid praetud banaaniga. Mõnus on vahest ka teiste tehtud pannkooke maitsta. See valik tuli lihtsalt.
Kirssidega kohupiimakook mind ei ahvatlenud. Isegi mitte see, et see olevat kohapeal otsast lõpuni ise tehtud. Seda olen ma oma elus liigagi palju teinud ja söönud.
Ok, pannkooke olen ma ka väga palju söönud, aga mitte sellise banaanilisandiga. See kooslus mind isegi huvitas. Ega ma pihta ei saanud, mis täpselt mul vaagnal oli. Justkui kaneeli ja suhkruga oli tegu pluss banaan. Igavesti magus kraam igatahes. Ja tulikuum.
Kõhud saime igatahes täis söödud, natukene liigagi. Arve toodi lauda kiiresti, ei mingit ajaviitmist. Selles suhtes üsna hea kiire koht, teenindus oli tasemel - kiire, sõbralik ja laitmatu. Hinnatase ka talutav. Tegu ei olnud ka mingi ülipeene kohaga.
Kui nüüd kokku võtta ja kaine mõistusega tellida, siis saaks kenasti kõhu täidetud poole Kreeka salatiga, mis läheks maksma 1.85€, mis oleks täitsa piisav elus püsimiseks. Aga ei, on ju vaja õgida alati:D
Tellimine:
Postitused (Atom)