Dieedihullus

Meil lähevad siin kodus asjad juba täitsa hulluks. Sten tuli koolist, sulgus oma tuppa ja tuli äkki välja mingi paberilehega. Paneb mulle nina alla ja hakkab õhinal seletama. Tohutu tabel joonistatud, nädalapäevad maha kriipsutatud, numbrid asemele kirjutatud. Lahtrites igasugu küsimused jne. Uurisin, kas mingi koolitöö või? Ei, tema treenimise ja toitumise plaan edaspidiseks. Kohe tegi ka kõne sõbrale, et jooksma minna.

Edaspidine plaan

Mete jällegi seletab mulle, et kui midagi süüa, tuleb kohe jooksma minna. Nii tegevat tema "kohalikud iidolid". Juba varem panin tähele, et ta uurib pakenditelt kaloreid, ise neid sealt mitte ülesse leides. Veel vähem saab ta aru, mis ja kui palju 1 kcl üldse on ja milleks need head- halvad on.

Leppis siis Metegi sõbrannaga kokku, et lähevad jooksma. Ma ei tea, mis toimub ja kas üldse toimub. Äkki on see normaalne. Sten tõmbas ninaga tänast sööki ja teatas kurbusega: "Kahju, olen tänasest dieedil".

Jooksma minek

Tulid siis lõpuks jooksult neljakesi- Mete sõbrannaga, Sten sõbraga ja hakkasid võrdlema, kes rohkem kaloreid kaotas. Sten veel küsis, kas 5 kcl=5g :D

Edaspidised plaanid nädalaks on ka tehtud, kuhu kuulub Stenil ka kooli jõusaali külastus. Tahaks näha:)

Ma veel midagi ette ei võta, vaatan ja jälgin, kuhu see hullus neid tüürib või rahunevad ise maha. Teraleiva ja sepiku söömine on ju iseenesest täitsa tore, vesi joogiks on ka tervitatav. Aga kui minu tehtud sööke enam ei sööda, siis läheb küll asi kurjaks.