Pakk Aliexpressist

Lõpuks saabusid Hiinast rihmikud Stigile, mis ma tellisin 18. veebruaril. Tunduvad päris ilusad, mugavad ja pehmed ja täitsa nahast. Paki avamisel lõi ainult vänge hais ninna. Mis hais see on, aru ei saagi. Selline keemia vist. Kummikud, mis ma kunagi tellisin, haisesid ka hirmsasti. Nüüd enam ei haise. 13€ eest on aga jalanõusid küll. Talla all on suurus 26 ja jalanõu sisetalla pikkus sellel suurusel on 16 cm. Silmaga paistavad üsna pisikesed. Loodan, et ikka jalga sobivad Stigi poisile :) Seda saan katsetada üsna pea ja postitan ka jalas pildid, kui laps lasteaiast kodus.

See polnud aga ainuke asi, mille eest ma oma allkirja täna postitädile andma pidin. Mingi kummaline tähitud kiri oli ka Saksamaalt. Mina kardan selliseid asju, see on selge. Värina võttis sisse igatahes. Mine tea, mis nõuded (laste hooldusõigus vm.) olla võivad või äkki veel mõni advokaadi arve.

Kannatasin siis koduni ära, tee peal kirja lahti rebima ei hakanud. Ja nüüd on värin veel suurem sees. Niipalju kui minu tagasihoidlik saksa keele oskus võimaldas ja mulle arusaadavaks tegi, siis Stig ja Meena pärivad midagi oma vanaisalt, keda nad elus näinud ei ole. Mina ka ei ole näinud, aga mina olen selles tehingus oma laste seaduslik esindaja ja pean 6 nädala jooksul allkirja kuhugile andma. Tundub Saksamaa otsa moodi :D Rohkem ma aru ei saanud...