Keegi armas lugeja soovitas mulle, kui tuntud korilasele, proovida ise teha võilillemett. Ilusa küsimise peale andis ka lingi, kus on õpetus, kuidas toimida. Kui olin ennast paar päeva häälestanud, saigi algus tehtud. Suuresti tänu Meenale muidugi. Tema oli see, kes mul kogu aeg meeles hoidis, et aeg on võililli korjama hakata. Paar päeva seisis asi ilma taga. Vihmaga ju ei korja. Ikka päikesepaistega, kui õied täies ilus on.
Kui aus olla, siis ega ma ise korjama ei saanudki. Tegemist on lihtsalt niipalju, et ei jõua. Andsin Meenale korvi kätte, näitasin töövõtte kätte ja asi läks käima. Natukese aja pärast oli Mete ka platsis ja nõudis korvi. Nii nad siis meie aiast need õied kokku kogusidki.
Et õied ikka ilusad värsked oleks ja ära ei närtsiks, tuli kiirest edasi tegutseda. Püüdsime kõik kollase osa õiest eemaldada, ilma et rohelist sisse satuks. Eks ikka natukene sattus ka, selle vastu ei saa. See oli üsna töömahukas potsess kogu selle asja juures. Aga Meena aitas.
Kollasele massile keetsin veekeedukannuga vee peale. Kõike tegin silma järgi. Lõpuks lasin veel kogu massi korra keema ja jätsin ööpäevaks seisma.
Täna, kui laps lasteaeda viidud ja pakilisemad asjad tehtud, hakkasin paksu massi vedelikust välja kurnama. Mulle vajalik oli see vedelam kraam, mida tuli nii umbes täpselt 4 liitri jagu. Liitrile vedelikule arvestasin kilo suhkurt. Otsisin oma majapidamisest kõige suurema poti välja ja hakkasin siirupit keetma.
Toa lõi õige pea mõnusat mee lõhna täis. Retseptis soovitati keeduajaks 1 tund 45 minutit. Mina lasin rahulikult kauem keeda madalal kuumusel, et võimalikult palju vett aurustuks ja konsistents võimalikult paks oleks. Toimetasin rahulikult väljas, poti kõrval passima ei pidanud. 3-4 tundi vast sai küll keeda minu siirup/mesi.
Keerasin pliidi välja ja lasin jahtuda. Tulikuuma siirupit purki ei maldanud panna. Purke täita oli mõnus, kallasin segu potist otse purkidesse, ei mingit mäkerdamist. Värvus siirupil oli üsna tume. Miks? Ma ei tea. Maitse aga oli/on võrratu. 10 punkti 10-st meie pere poolt.
Nüüd on meil talveks päris arvestatav varu, et looduslikul viisil kõha, bronhiiti ja muid külmetusnähte ravida.
Homme alustame kuusevõrsetega. Mul on isegi kompanjone oodata, kellega me koos läheme metsa kolama. Mõnus!
4 kommentaari:
Ma olen alati mõelnud, mis moel seda võilille mett tehakse - nüüd tean :)
Kui ma väike olin, siis meil ema tegi iga suvi võilille mett. Olen ka pikalt mõelnud, et üks aasta peaks selle ise ka ette võtma.
Kuusevõrsetest veel next step on Islandi sambliku siirup. Tegin seda möödunud suvel ja sel talvel poest lastele köhasiirupit ei ostnud. Nad sõid seda otse purgist ja täiesti vabatahtlikult. Ei tea, kas platseebo, aga köha kadus varsti.
Oeh, kunagi sain ma retsepti, kus oli see pisiasi mainimata jäetud, et ainult kollast osa kasutada - tulemuseks sain nii kibeda lurri nagu sapp . . . Nüüd peab ikka õigesti asja ära proovima.
Postita kommentaar