Ma püüan siin kiiresti midagi kirja panna, et oma püsilugejaid rõmustada. Aeg on nii piiratud, et päris raske on mõtteid koguma hakata. Sten tuli koolist ja nii kui ma vähekene keskundauda püüan, tuleb ta ja uurib, mis ma teen. Ma siis ütlesin, et püüan natuke blogi kirjutada. Tema siis kohe, et millest. No millest? Kirjutada on paljust. Naljaviluks vastasin talle, et temast. Tegelikult pole mul mingit probleemi, millest kirjutada, samal ajal kui teised blogijad kurdavad, et millest küll kirjutada. Ei pea ju kirjutama, kui midagi õelda pole. Milleks punnitada.
Mul on kõige suurem defitsiit aeg. Võiks ju arvata küll, et kodune inimene, millega ta küll tegeleb. Aga aeg kulub. Täna püüdsin mõned telefonikõned teha ja otsi kokku tõmmata ni mõnelgi asjal, mis mul juba pikemat aega südamel on. Aastalõpp läheneb ja oleks tore, kui midagi kripeldama ei jää.
Siis on mul käsil piparkoogiprojekt - nii taina kui ka valmistoodangu näol. Hea võimalus natukene lisa teenida. Tänu sellele lisale võin ma mõned krõbedamad ostud teha, küll sellest lisast toidu lauale saab. Ma plaanin kohe kui võimalus avaneb, meile elutuppa suurema teleka osta...nii maksimaalselt 32 tollise, et siis eelkäija saaks edasi Jaskari tuppa liikuda ja mina saan teleka ees "õhku puhtamaks". Meil on nimelt kohtade probleem, aga kõige hullem on see, et kellel on pult, see valib kanaleid. Nii meil enamasti "sõda" käib ja telekavaatamisest ei tule nagu eriti midagi head.
Mõtlesin ja kaalusin, aga lõpuks jõudsin tõdemusele, et uus ja suurem diivan läheb kallimaks kui natukene telekatega vangerdada. Ja et meie teleka kohta juba küsiti, kas see A4 ongi meie pere telekas, siis tõesti, suurem võiks uus tulija kübeke olla küll. Seega kaks ühe hoobiga, saab tuppa ruumi ja pult on minu käsutuses. Ega ma eriti telekat ei vaata, aga need vähesed korradki tahaks seda rahus teha. Nii ma siis lasteraha tahangi telekaks teha, osaliselt. Enne maksan loomulikult maksud.
Ma olen muideks jälle tõbine. Eile oli olemine juba enamvähem, aga siis sain jälle külma. Käisin Meenale saatjaks, kui ta oma esinemisi tegi - nii kuuse avamisel, mis oli väljas, kui ka kontserdil. See pisku aeg, mis me õues olime, pani mulle ikka kõva põntsu. Külm on väljas. Ja pärast saalis istudes olin ma juba nii läbi külmunud, et sooja ei saanudki. Mu ainuke soov oli koju sooja ahju juurde saada. Paljud seda võimalust ka kasutasid, sest rahvast oli ikka piinlikult vähe. Ma olin esimest korda sellisel üritusel (1. advendi kontsert) ja ma võisin tõdeda, et ma polnud millestki ilma jäänud nende aastatega. Isegi linnapea oli kodus sooja koti peal:D Arvatavasti. Kontserdil teda igatahes ei olnud.
See on see, kui oled asendamatu, oma lastele. Päris keeruline on kõike seda logistikat organiseerida, kui vaja üksi kõigega toime tulla. Jumal tänatud, et mul on olemas ema ja isa käeulatuses ja saan nende abi kasutada.
Täna on vaja üheagselt olla nii koolis, kui ka Meena lauluringi organiseerida. Lisaks veel Stig kuhugile sokutada. Jällegi on ema abiks. Ilma ei kujutaks seda elu ettegi.
Isast oli ka jälle suur abi. Ta organiseeris mu kahele toale imeilusad laed ja juhtis vägesid, et lõpetamata asjad lõpule saaks viidud. Tänu temale ja minu eksile on meie remont nüüd lõpujärgus. Natukene veel nokitsemist. Rulood on vaja paika panna ja uksele piiraja panna, natukene elektritööd ja valmis. Võib selle segaduse siin laiali kolida ja asjad omadele kohtadele panna.
Ma olen nii rahul oma raha kasutusoskusele. Kõik on paigas ja võlas olen ka veel
1000 euroga.
Nüüd aga lähen teen oma õhtuse ringi ära, et siis taas lastega koju tulla ja mõnusalt diivanile kerra tõmmata, et natukene käsitööd teha ja telekat kuulata...niipalju kui see võimalik on. Täna jäi käsitööringi minemata, sest tervis oli kehva ja milleks ikka nakkust levitada.
Tegelikult olen ma seoses advendikalendriga ka natukene segaduses. Millal siis täpselt on see õige aeg avamisega alustada? Kas eile, täna või homme? Mina ütlesin lastele, et meie alustame homme, 1. detsembril. Oleme kõik põnevil, mida esimene kotike endas peidab. Ega ma ju ei mäleta, mis sinna sai:)
Mul on kõige suurem defitsiit aeg. Võiks ju arvata küll, et kodune inimene, millega ta küll tegeleb. Aga aeg kulub. Täna püüdsin mõned telefonikõned teha ja otsi kokku tõmmata ni mõnelgi asjal, mis mul juba pikemat aega südamel on. Aastalõpp läheneb ja oleks tore, kui midagi kripeldama ei jää.
Siis on mul käsil piparkoogiprojekt - nii taina kui ka valmistoodangu näol. Hea võimalus natukene lisa teenida. Tänu sellele lisale võin ma mõned krõbedamad ostud teha, küll sellest lisast toidu lauale saab. Ma plaanin kohe kui võimalus avaneb, meile elutuppa suurema teleka osta...nii maksimaalselt 32 tollise, et siis eelkäija saaks edasi Jaskari tuppa liikuda ja mina saan teleka ees "õhku puhtamaks". Meil on nimelt kohtade probleem, aga kõige hullem on see, et kellel on pult, see valib kanaleid. Nii meil enamasti "sõda" käib ja telekavaatamisest ei tule nagu eriti midagi head.
Mõtlesin ja kaalusin, aga lõpuks jõudsin tõdemusele, et uus ja suurem diivan läheb kallimaks kui natukene telekatega vangerdada. Ja et meie teleka kohta juba küsiti, kas see A4 ongi meie pere telekas, siis tõesti, suurem võiks uus tulija kübeke olla küll. Seega kaks ühe hoobiga, saab tuppa ruumi ja pult on minu käsutuses. Ega ma eriti telekat ei vaata, aga need vähesed korradki tahaks seda rahus teha. Nii ma siis lasteraha tahangi telekaks teha, osaliselt. Enne maksan loomulikult maksud.
Ma olen muideks jälle tõbine. Eile oli olemine juba enamvähem, aga siis sain jälle külma. Käisin Meenale saatjaks, kui ta oma esinemisi tegi - nii kuuse avamisel, mis oli väljas, kui ka kontserdil. See pisku aeg, mis me õues olime, pani mulle ikka kõva põntsu. Külm on väljas. Ja pärast saalis istudes olin ma juba nii läbi külmunud, et sooja ei saanudki. Mu ainuke soov oli koju sooja ahju juurde saada. Paljud seda võimalust ka kasutasid, sest rahvast oli ikka piinlikult vähe. Ma olin esimest korda sellisel üritusel (1. advendi kontsert) ja ma võisin tõdeda, et ma polnud millestki ilma jäänud nende aastatega. Isegi linnapea oli kodus sooja koti peal:D Arvatavasti. Kontserdil teda igatahes ei olnud.
 |
| Anne lauluring |
 |
| Fotod: sotsiaalmeediast |
Täna on vaja üheagselt olla nii koolis, kui ka Meena lauluringi organiseerida. Lisaks veel Stig kuhugile sokutada. Jällegi on ema abiks. Ilma ei kujutaks seda elu ettegi.
Isast oli ka jälle suur abi. Ta organiseeris mu kahele toale imeilusad laed ja juhtis vägesid, et lõpetamata asjad lõpule saaks viidud. Tänu temale ja minu eksile on meie remont nüüd lõpujärgus. Natukene veel nokitsemist. Rulood on vaja paika panna ja uksele piiraja panna, natukene elektritööd ja valmis. Võib selle segaduse siin laiali kolida ja asjad omadele kohtadele panna.
Ma olen nii rahul oma raha kasutusoskusele. Kõik on paigas ja võlas olen ka veel
1000 euroga.
Nüüd aga lähen teen oma õhtuse ringi ära, et siis taas lastega koju tulla ja mõnusalt diivanile kerra tõmmata, et natukene käsitööd teha ja telekat kuulata...niipalju kui see võimalik on. Täna jäi käsitööringi minemata, sest tervis oli kehva ja milleks ikka nakkust levitada.
Tegelikult olen ma seoses advendikalendriga ka natukene segaduses. Millal siis täpselt on see õige aeg avamisega alustada? Kas eile, täna või homme? Mina ütlesin lastele, et meie alustame homme, 1. detsembril. Oleme kõik põnevil, mida esimene kotike endas peidab. Ega ma ju ei mäleta, mis sinna sai:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar