Tõrvikutega teatejooksu meelespea lillikatele

Kõik Lilli küla elanikud, kes võtavad osa Tõrvikutega teatejooksust, võiksid läbi lugeda väikese meelespea.

Raja kaart on siin, tutvuge...

Kohtume 17:30 kooli juures, start antakse 18:30. Kaasa hea tuju ja vihmakindlad riided selga!

Leivanädala raames: Küüslauguleivad

On toimumas järjekorras 17. leivanädal ja selleks puhuks meie "kõige tervislikumast kiirtoidust" tehtud snäkk. Lisaks tervislikule leivale on külmetusi ennetavaks komponendiks vana hea küüslauk.

Tuli selline tuju, et teeks kiirelt ühed küüslauguleivad. Leivaks valisin- no mis valisin, valikut polnudki, "Rehe" tõsise rukkileiva.

Tegemise protsess iseenesest lihtne, kui leib, oliiviõli, küüslauk ja sool olemas on:)

Lõikasin leivaviilud pikkadeks kangideks, panin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile...kogu pätis koguse. Valasin oliiviõliga üle, pressisin küüslaugu ja lisasin tunde järgi soola. Segasin kogu massi õrbalt kätega läbi, et kõik leivad saaks õli, soola ja küüslauku piisavalt. Võtsin teise ahjuplaadi ka ja jaotasin leiva kahele plaadile, et küpsemine ühtlane oleks. Ahju panin kaks plaati korraga, 200 kraadisesse kuumusesse ja pöördõhu ka tööle. Vahepeal keerasin kuuma natukene maha ja õhu pöörlemise panin ka kinni. Leivakesed peaks olema ilusad kuldpruunid, siis võib välja võtta ahjust.

Milleks osta poest, kui saab ka ise ja palju maitsvamad. Sama varianti olen mina teinud ka Saksamaal oleku ajal  röstsaiaga, sest korralikku leiba seal saada ei ole. Ja soovitan saia varianti kindlasti ka proovida, läksid väga hästi:)

Külakoosolek

Vallavanema etteaste

Olin juba teki all oma külma varvastega, aga no ei saa, emotsioonid löövad pea peal kokku. Niivõrd sügava mulje jättis tänane külakoosolek. Selline tunne, nagu oleks kuskil üritusel käinud...ahaahaa, see oli nali:D

Seepärast ajasin ennast voodist välja uuesti, et kolm korda sisse hingata ja kõik kenasti kirja panna. Eriti just nende jaoks, kes kohal ei olnud.

No aga oli üritus, minu jaoks vähemalt. Sai kodust välja ja teiste inimestega suhelda. Mina isiklminul südamel oli ja kust kõik see kibestumine ja vastumeel külamajas toimuva vastu on alguse saanud. Vastuseks mallelt tuli nagu ma juba muus kontekstis ka kuulnud olen, et ega FB pole kohustuslik ja tema vaba valik on oma sõbralist ise valida. Kuigi kunagi kuulusin sinna ka mina, siis ühel hetkel ma sinna ei enam ei kõlvanud. Ja see tekitas päris kõvasti segadust minus. Miks? Ja eks ma hakkasin siis tasapisi uurima, milles asi. Sest FB on ikka tänapäeva sotsiaalses suhtluses päris tähtsal kohal ja kui sind ühtäkki lihtsalt blokitakse, tahaks põhjust ka teada.

Muidu toimuvad meil siin külas koosolemised (ürituseteks ei saa neid nimetada) ainult kindlale ringile ja sa lihtsalt ei tunne ennast teretulnult. Ei sõida ju seltskonda sisse, et oh, ma tahaks ka nüüd emadepäeva siin teiega tähistada, äkki pakute kohvi ka:)) See oli näide elust, sest see meie selle aasta emadepäev just nii oligi. Kaltsumüügi tuules sai "kõva" üritus jälle kirja.

Seega olen viimasel ajal kodusolemist rohkem hindama hakanud, kui ürtustel osalemist. Ja see kujuneski koosoleku üheks põhiliseks aruteluks, et miks meie oma küla inimesed ei taha osaleda erinevatel külamaja korraldatud üritustel. Ja ega koosolekust osavõtki kiita ei olnud. Seljataga kisavad paljud ja on rahulolematud, aga tulgu siis kohale silm-silma vastu ja rääkigu probleemidest. Aga ei...Ja eks oli ka kohalolnuid, kes sosistasid omavahel, aga valju häälega välja õelda ei julenud, mis neil hinge tegelikult närib.

Koosoleku juhatas sisse külavanem Alli Laande (nimetan inimesi oma päris nimedega ja mind praegu üldse ei huvita mingid seadused). Ta andis ülevaate, mida küla teinud on ja mainis ka mõnda probleemi, mis tahaks lahti arutamist. Eriti seda, mis toimus külapäeval ja nagu ma aru sain, siis ka enne seda olid väikesed intsidendid juba toimunud.See oli mulle uus, sest mina arvasin, et mina nii "tähtis isik" olen ja minuga on pigem külamaja perenaisel Malle Erelisel kana kitkuda. Aga ei, oli ka koosolekust osavõtnud Hille Muskal- meie pikaaegsel raamatukoguhoidjal, külamaja perenaisega päris käre arutelu, kes ikka mida õelnud oli ja millise tooniga. Igatahes oli Hille väga südamest solvunud, kui küsimuse peale, kas küla endised vanema generatsiooni esindajad võiksid külamaja külapäeval juba lõunast kasutada (külapäev ise algas lasteprogrammiga kell 17:00), siis Hille oli vastuseks saanud: "Ma võin kohe ka selle külamaja ukse lahti keerata". Nii oli siis väidetavalt vastanud külamaja perenaine. No ja seal oli veel selliseid inetuid ütlemisi olnud Malle Erelise poolt, nüanssidesse ei saa laskuda, kuna pole kuulnud, pole näinud.

Siin on "tankistide" nime all ilmunud Malle Erelise "meepoti mõtted" külapäevast, mis avaldati "Karksi Sõna" septembrikuu numbris ja seda oli lausa häbi lugeda:


Külapäeval Lillis
 

9. augustil toimus Lillis XXI külakokkutulek, kuhu olid oodatud

nii endised kui ka praegused elanikud. Päev algas mängude ja perevõistlustega,

mida korraldasid ja viisid läbi tantsurühma „Samm

Sassis“ tantsijad. Suurt elevust tekitasid uued ja huvitavad mängud

„Taba tokki“, „Karga kaugust“, „Kindavise“, „Rehvi kantimine

jt. Lusti jagus paariks tunniks kuni kontserdi alguseni.

Külapäevalistele olid esinema tulnud Kaarli Rahvamaja naisansambel

„Rosin“, tantsurühm „Samm Sassis“ ja oma maja „Maalid“.

Üllatusesinejateks olid Karksi-Nuia Muusikakooli „Lõõtsa

vägilased“.

Kõik kontserdil osalejad said tänukirja ja kingituse Lilli Külamaja juhataja poolt.

Õhtu jätkus ansambli „Svips“ meeleoluka muusika saatel.

Paraku jäi õhku rippuma mitu küsimust. Tahtsime seal

kohata

nii mitmeidki tuttavaid, kuid selgus, et Lillis toimus kaks külapäeva, millest esimesel olid ka meie ühised tuttavad. Meile

tundus väga imelik, et külakokkutulekul polnud külavanemat,

keda oleks tahtnud kohapeal näha.

Meil on siiralt kahju neist inimestest, kes jäid tänu esimesele

külapäevale ilma südantsoojendavast üritusest. Oleme Lillis

koos käinud pea kümme aastat, aga sellist külapäeva, kus toimus

kahestumine, pole enne näinud. Alati võib juhtuda nii, et tilk

tökatit rikub kogu mee.

Meiepoolne tänu kõigile esinejaile ja külamaja juhatajale sisuka

õhtupooliku eest!

Merike

ja Jüri Tamtik

külapäevalised


Nii palju siis valgustuseks, milles teema on...on ju läbinähtav, kelle tekst see on? Ühesõnaga, külamaja oli suletud, kui teda hädasti kasutada oleks vaja olnud. Külamaja perenaine arvab, et tema keelab ja käseb sel teemal, mis aga päris nii olla ei tohiks. Loomulikult on siin mängus ka inimsuhted, mis komplitseerivad kõike seda normaalset suhtlust Malle Erelisega. Ja niimoodi siin küla keskel valitseda, kui keegi sind tegelikult ei seedi lõpuni, on üsna mõtetu. Vähemalt külale see küll kasuks ei ole.

Teisena sai sõna külamaja perenaine. Alustas ta aastast 2013 ja oli näha, et tegu on väga-väga tegusa inimesega. Arusaadav, et isegi tema pool töökohta meie külamajas hakkab juba tema isiklikke asju segama. Ime ka siis, et etteloetud üritustest toimus vaid käputäis meie külamajas ja meie külarahvale.

Tohutud projektid ja rahad, mis ta kõik välja ajanud on. Aga kui pidu on, siis piletiraha korjatakse ikka. Ja minu küsimuse peale, palju kasseeritakse "kaltsumüüjatelt" külamaja kasutamise eest renti, siis vastus oli 0. Kui mina külmas ja tuules Kirbuturul oma isiklikke kaltse müümas käin, maksan kohatasu 5 eurot ja sooja müüma tulnud kaltsuärikas saab seda teha tasuta? Külamaja kütte peale kulub vallal aastas 8000 eurot, mis on üüratu summa selle eest, et külamaja on argipäeviti neli tundi avatud. Külavanemal oli eriti südame peal lühike lahtioleku aeg, sest lapsed, kes just sel ajal on koolis, on külamajast täielikult võõrdunud.

Ettevalmistus oli põhjalik, numbrid muudkui kukkusid ja lõpuks oli ta veel konsulteerinud mingi filoloogiga koosoleku kutse asjus. See oli õhtu nael, mida keegi kuulata ei tahtnudki. See näitas ka selgelt ära inimese suhtumise külarahvasse.

Lühidalt kokkuvõttes on mugav meie külamajas tal oma absoluutselt mitte külaga soese projekte kirjutamas käia, printerid ja arvutid kõik kasutada - tasuta. Ja nii möödaminnes saab ju pesu ka pesema panna ja auto tolmust puhtaks tõmmata. See oli nüüd küll õelalt õeldud, aga nii ta on!(Mul on ikka kogu aeg pilt silme ees, kuidas Kai Kannistu Karksi - Nuia Kultuurikeskuse aknast pikenduse välja viskab ja kogu Nuia silme all tolmu imeb autost.)

Auto suurpuhastus

Olid ajad, kui külamaja oli laste kilkeid täis, pererahvas oli sõbralik, tuba soe ja alati avatud külarahvale. Nüüdse aja noored olevat joodikud, suitsetavad ja tarvitavad mokatubakat, sõidavad lubadeta ja purjus peaga. Pole neil külamajja asja midagi. Peodki pidid aegajalt ära rikkuma. Vat kus maailmaparandaja. Täiesti vale koha peal ametis:)

Aga tegelikult on meil külas ikka vahvad noored. Eks nooruses tehakse ikka igasugu "lollusi", aga oma sisimas on nad ikkagi meie vahvad lapsed:) Raske mõista, kerge hukka mõista!

Siis sai sõna ka meie värske "noor" vallavanem (minu vanune) ja oblaa, täitsa asjalik oli. Poleks arvanudki. Spordimees on ta küll, respekt. Ja saladus katte all ütlen, et ühe minu lapsega ka kauges sugulussuhtes. No jah...Minu ettepanek oleks vallavanemale see pool külamaja juhataja kohta ära kaotada ja raamatukogu juhatajale terve koht teha koos külamaja perenaise kohustustega. Niigi lööb ta igal üritusel oma perega täiel rinnal kaasa ja organiseerib. Või kui nii pole seaduslikult võimalik, siis külamaja anda rahva kätte ja külavanem hakkaks vägesid juhatama. Kõik vabatahtlikus korras ja ilma palgata. Vald hoolitseks ainult, et maja soe oleks ja elekter makstud. Kui reaalne see on, on juba teine teema.

Loodan juba homme-ülehomme meie vahvatest küla noortest ja ka vanematest lähemalt kirjutada. Loodan, et ikka on millestki kirjutada:D
 

Minu esimesed JOIK tooted

Selline seik oli täna, et ajal, kui minu kulme korrigeeriti ja värviti, tuli raadiost huvitavaid reklaame. Sealhulgas ka reklaam, et Ideaal Kosmeetikas on "meeletu" allahindlus. Kuna olin juba linnas, siis kindel plaan oli ka Ideaal kosmeetikast läbi käia. Mis sest, et midagi konkreetset vaja polnud, aga tahtsin näha, mis ja kui palju siis soodus on.

Allahindlused olid valitud toodetel. Esimesena jäid silma Rich´i tooted, millel olid soodushinnad. Kindlasti ihaldusväärsed tooted, aga milleks kokku kuhjata, praegu ju vajadust nende järgi ei ole. No mida siis otsida sealt poest? Siis turgatas pähe Kaisa soovitatud JOIK tooted. Ekslesin riiulite vahel ja ohoo, täitsa olemas. Soodus oli küll ainult paaril-neljal tootel. Proovisin silmaümbruskreemi ja sügavniisutava salvi testreid ja mõningasel vaagimisel otsustasin väikse väljamineku teha ja need tooted omale ära osta. Ikkagi Eesti oma kraam, soodus, 100% looduslik ja 100% naturaalne. Ja mis põhiline, mul pole mitte kunagi silmaümbruskreemi olnud. Nii et olen nüüd kahe JOIK´i toote õnnelik omanik ja lisan need oma igapäevasesse kasutusse. Ja kindlasti hoian silmad lahti, et VEEL midagi omale osta:)

JOIK silmaümbruskreem mangovõi & argaaniaõliga- praktilises pumbaga pudelis /15 ml

Info toote kohta:

JOIK kerge koostisega silmakreem on spetsiaalselt loodud õrna silmaümbrusnaha hoolduseks.

• argaaniaõli, mida selle imeliste nahahooldus-omaduste tõttu kutsutakse ka vedelaks kullaks, on äärmiselt kõrge E-vitamiini sisaldusega ning aitab võidelda naha enneaegse vananemise ja kortsude tekkega;
• nisuiduõli toidab nahka ja kaitseb keskkonnamõjude eest;
• makadaamiapähkliõli aitab säilitada naha niiskustaset; nisuiduõli toidab nahka ja kaitseb keskkonnamõjude eest;
• mangovõi toidab, kaitseb ja silub nahka, aidates vähendada väikseid kortse õrnas silmaümbrusnahas;
• aaloeõli rahustab.

Kanna väike kogus kreemi sõrmeotsaga õrnalt patsutades silma ümbrusesse. Kasuta nii hommikul kui õhtul.

 

Koostis:

aqua, mangifera indica (mango) seed butter, argania spinosa kernel oil, macadamia ternifolia seed oil, triticum vulgare germ oil, stearic acid, aloe barbadensis juice, phenoxyethanol, ethylhexylglycerin, tocopherol, cetearyl glycoside, hydrolized oat protein

 

Soodushind Ideaal Kosmeetikas 7,50 €.

Teine toode, JOIK sügavniisutav salv kätele ja jalgadele. Lõhnab nii hästi, et see võitis kohe minu südame. Weleda tselluliidiõli on sama hea lõhnaga.

JOIK sügavniisutav salv kätele ja jalgadele emu, avokaado ja aprikoosikivi õliga /60 gr

Info toote kohta:

Suurepärane hoolitsus nii kuivadele ja karedatele kätele kui ka lõhenenud kandadele. isaks rikkalikult niisutavatele kakaovõile, sheavõile, oliivõlile, avokaadoõlile ja aprikoosikivi õlile sisaldab salv ka imeliste omadustega väärtuslikku emu õli. Emu õli saadakse austraalia päritolu lindude - emude - rafineeritud rasvast. Austraalia põlisrahvas on seda hinnaliste omadustega õli kasutanud sajandeid erinevate nahakahjustuste, põletuste, haavade, armide ning liigese- ja lihasvalude leevenduseks. Tänapäeval on emu õli leidnud rakendust nii meditsiinis kui kosmeetikatööstuses - seda kasutatakse väiksemate haavade, nahakahjustuste ja armide ravis, kortsudevastastes kreemides, juuksekasvu stimuleerivates toodetes, liigese ja lihasvalude korral, jne. Tegemist on tõeliselt mitmetoimelise ja hinnalise õliga.

Masseeri salvi probleemsetele kohtadele (käed, jalad, küünarnukid, huuled). Vaatamata rikkalikule koostisele imendub salv kiiresti.

Koostis:
aprikoosikivi õli, mesilasvaha, oliivõli, emu õli, sheavõi, avokaadoõli, kakaovõi, magusmandli õli, punase palmi õli, teepuu-, lavendli- ja sidrunheina eeterlikud õlid. 100% looduslik toode!

Soodushind  Ideaal Kosmeetikas 5,55 €.

Kuni 15. oktoobrini saab ka osaleda veel 15. mail alanud autoloosimise kampaanias, nii et võimalus oma võiduvõimalusi veel suurendada. Mina olen kolme ostutshekiga igatahes esindatud:D

JOIK´i toodetega saad lähemalt tutvuda siin.

Konflikt koolis

Eile sain pika telefonikõne Steni õpetajalt. Nii pika, et selle aja jooksul trügis kaks kõnet vahele, millele vastata ei saanud. Suht "kuuma liini" tunne tuli peale juba:D

Probleem oli selles, et Sten olevat kehalise kasvatuse tunne ajal üht oma klassi poissi tõuganud. Too oli kukkunud ja nii õnnetult, et oma dressipluusi varruka lausa katki.

Lapsevanem oli loomulikult kooliga ühendust võtnud ja nõudis uut dressikomplekti. Selle info andis siis klassijuhataja mulle teada ja selgitas ka natukene konflikti tagamaid, nii palju, kui ta teistelt lastelt kuulnud oli ja ka kehalise õpetaja seletust. Andis mulle kannatanud lapse ema telefoninumbri ja palus mingi lahenduse leida vastaspoolega.

Nojah...istusin siis maha, uurisin Steni käest, mis juhtus. Ta oli äsja koolist tulnud ja ma polnud asjaga üldsegi veel kursis. Veel vähem teadsin ma toda poissi ja tema ema. Tegelikult muidugi asi nii hull ei olnudki, kui ma kartsin. See niiõelda kannatanu on juba aegadest ammustest Steni narrinud, norinud ja igal muul viisil üles keeranud. Ja seda tunni ajal, kui Sten tahtis jooksuga tegeleda. Ja nüüd lõpuks oli Stenil mõõt täis saanud ja kui too poiss polnud Steni hoiatust "Lõpeta ära" tõsiselt võtnud, siis Sten plahvatas ja lükkas seda poissi. Asi toimus jooksu pealt, seega tõukejõud oli suurem, kui see oleks olnud paigal olles. Loomulikult olid ka kehamassi indeksid paigast ära. Sten suur ja turske, vastaspoolt kleenuke. Nii see poiss siis maha prantsatas ja oma riided ka sellega ära lõhkus.

Selge see, et iga ema tormab kohe oma last kaitsma. Mina olin valmis kohe helistama ja asju klaarima asunud ja seda mitte oma lapse kahjuks. Kuuldavasti olevat sel poisil muidki probleeme. Olevat suunatud psühholoogile, millest ta aga kõrvale pidi hoidma, jääb tunnis magama, sest mängib poolte öödeni arvutimänge. Ühesõnaga elu pole eriti stabiilne ja sellest ka sellised probleemid.

Õnneks tulid mulle külalised ja mul polnud aega kohe asjaga tegeleda. Õnneks, oleksin asja muidu kihva keeranud ja liiga emotsionaalselt peale lennanud. Asju tuleb rahulikult ikka ajada.

Täna hommikul tegin asja koolimajja, et korraga mitu asja korda ajada. Esiteks said lapsed hommikusööginimekirja pandud ja hakkavad hommikuti koolis sööma. Nad on seda mulle juba eelmisest aastast saati rääkinud, nüüd lõpuks sai see tehtud.

Siis nii mõõdaminnes sai õppejuhi juures ka ära käidud ja see dressipluus üle vaadatud. Seda ma ei kommenteeriks, sest ei taha kellegile haiget teha. Auguke oli sees, vooder terve augu tagant. Mina isiklikult ei pea vajalikuks seda pluusi isegi omal kulul remontida lasta, veel vähem uus komplekt dresse muretseda.

Tõrvikute jooksu registreerimislehe asjus sattusin ka otse kehalise kasvatuse õpetaja juurde ja kuulasin ka tema kommentaari asja kohta. Kaalukauss kaldus ikka minu lapse poolele. Ka klassijuhataja mainis, et Sten on väga abivalmis, sõbralik ja heatahtlik laps:)

Nojah...jäi siis nii, et saan õhtusel lastevanemate koosolekul ka selle lapse emaga isiklikult rääkida ja probleemi arutada. Olin valmis juba kohtuma "hullu karjanaisega", kes mu kohe paika paneb. Valmistasin ennast juba ette klassi lastevanematele ettepanekut tegema, kellel on veel pretensioone selle "kiusliku" lapse vastu, kes pidi valimatult teisi lapsi traumeerima. Jällegi õnneks hoidsin ennast tagasi ja ootasin ära otsese rünnaku enda vastu. Aga, oh üllatust, täitsa normaalne inimene oli. Seletasin oma versiooni ära, tema enda ja loomulikult ütlesin, et dressipluusi mina ei kompenseeri, las see jääb poisile õpetuseks. Lubasime kodus poistele veel selgitustööd teha, et üks ei narri ja teine ei löö, kui too esimene narrib jne. :D Keeruliselt sai nüüd, et kui narrib siis ei löö ja kui lööb, siis ....oh jumal....

Sellel emal oli veel teise lapsevanemaga mingi tossu variant aktuaalne. Tema lapse tossul oli tald ära alt tõmmatud ja jälle keegi teine süüdi, aga mitte poiss ise. Välja aga tuli, et tald olevat enne juba natukene lahti olnud ja poiss ise oli selle lõplikult alt ära kakkunud ja sellega veel tsirkust tüdrukutele teinud. Vot siis! Ühe lapsega nii palju sekeldusi.

Igatahes läksime sõbralikult lahku ja soovisime "Kena õhtut"!

Steni koduklass

Kunstiteosed klassi seinal

Steni autoportree (NB! saksa lipuvärvidega)

 

Lõikuspidu "Ugalas"

Piletitele!:)

Tänu FB-ile ja headele sõpradele saab meie pere ma arvan,et elus esimest korda teatrisse. Lapsed just, mina ise olen käinud. Aga millal viimati, seda küll ei mäleta enam. Ja seda soodushinnaga piletitega.

Nimelt algas Ugala teatris sügisene sooduspiletite müük, mis kestab  8.-11. oktoobrini. Mängukava leiate siit ja sooduspiletid on saaliplaanil märgitud punasega.

Mina valisin välja tüki nimega "Printsess Luluu ja härra Kere". Pidi hea tükk olema, lastele huvitav. Kuulsin seda "Vikeraadiost" etendust näinud laste endi suust ja tekitas täitsa huvi. Nüüd siis võimalus lastega teatri ühiskülastus teha ja kultuursed olla:)

Lühikokkuvõte sisust:

„Printsess Luluu ja härra Kere“ on südamlik lugu ühest ebatavalisest sõprusest, kust ei puudu rõõmud ja mured, üksindus ja teineteise leidmine, saladused ja hullumeelsed seiklused, millesse saatuse ootamatud keerdkäigud kõiki tegelasi asetavad. Kuningriigi tavapäraselt rahulikult kulgev elu pöördub peapeale. Värvikad tegelased kuningast luukereni ja printsessist koeranähvitsani pakuvad ootamatuid probleeme lahendades rõõmu kogu perele.
Lavastus põhineb Piret Raua samanimelisel lasteraamatul.

Meenale peaks see tükk küll sobiv olema, sest tema on väga kursis printsesside ja kuningriikide teemaga. Mete ja Sten saavad ka kindlasti väikese teatri elamuse, ikkagi minek ju koos emmega:D
Nelja pileti eest maksime 23.60. Loodame meeldiva elamuse saada.IATSXZKP

Minu tagasihoidlik kosmeetika

Selles postituses tahaks Teile väikse ülevaate anda, mida üks minusugune maalt pärit naine enda mukkimiseks ja elementaarseks hooldamiseks kasutab. Need on asjad, mida ma regulaarselt kasutan ja mul on neid  vaja- mõnda asja igapäevaselt, mõnda harvem. Ja ma arvan, et oma pikemale reisile pakiks ma need asjad kõik kaasa.

Alustaks siis nr.1-st...Täiesti tavaline L´Oreali päevakreem. Ostetud kohalikust kaubamajast hädaolukorras, et oleks midagigi, millega nägu niisutada. Valik oli üsna suvaline ja oma töö teeb ära. Suvel näokreemi ei vaja, aga jahedamate ilmadega peale näopesu tunnen, et peab natukene kreemitama, et näonahk ei kisuks kuivusest.

Nr.2...Puhas, rafineerimata, ökoloogiline esmapressi kookosõli. Kasutan tihti näonaha/keha niisutajana. Vahel juhtub, et tõmban ka kätele jäänud rasva juustest läbi ja kasutan seega õli ka maskina. Sel juhul on muidugi järgmine peapesu üsna tõenäoliselt järgmisel päeval, sest juuksed tunduvad rasvased, kuigi on puhtad. Aga kodust välja minna nagu ei kõlbaks sellise "läikega" enam:D Õhtuti määrin ka käed ja küüned õliga, mis on minu käte ja küünte olukorda palju paremaks teinud. Ostetud Leedust Kaunase Maximast.

Nr.3...Dove maximum protection higipulk kreemi näol. Kuna olen kõva higistaja ja kasutasin varem Ameerikast eBay kaudu tellitud Maxim´i kanget higipulka, siis see on mahedam alternatiiv tollele mürgile, mida varem kasutasin ja ajab asja ära küll. Peale tuleb seda higipulka kanda õhtul enne magama minekut ja kaitse kestab ka peale pesu. Eestis ma seda poelettidel näinud ei ole. Oma esimese sellise higipulga ostsin Saksamaalt Possmannist ja nüüd, kui oli varu täiendada, leidsin suure otsimise peale sama toote Lätist Valmiera Drogasest. Hind jääb 6 € kanti.

Nr.4...Nivea puhastuspiim. Kasutan neil harvadel kordadel meigi eemaldamiseks, kui ripsmetusshi on vaja maha saada. Täitsa toimib. Ostetud juba ammu aega Saksamaalt ja kulub vähe.

Nr.5...AOK näopuhastus kreem virsiku ekstraktiga. Kasutan korra nädalas põhjalikumaks näopesuks. Ka Saksamaalt muretsetud.

Nr.6...Mavala küünenahkade eemaldaja. Kui käed on vaja korda teha kiirelt, siis hea abimees. Kannan küünenahkadele ja eemaldan surnud naharakud ja küüntele paagatanud mustuse puupulgaga nagu nõiaväel. Ilumaalilmast ostetud ja ka igati asendamatu toode.

Nr.7...Maybelline Express Manicure Smoothing base coat läikiv aluslakk. Kasutan alati peale kiiret maniküüri, et siis peale kanda läbipaistev lakk.

Nr.8...Fennel One Nail Color läbipaistev lakk. Minu lemmik. Jätab küüntele hoolitsetud mulje ja lakkimine lihtne, sest sellega ei näe, kui mäkerdatud küüned on:) Värviliste lakkidega on üks paras jant.

Nr.9...Maybelline Affinitone Mineral Perfecting Smoothing jumestuskreem. Absoluutselt õnnestunud ost. Jätab väga loomuliku mulje...vähemalt minu silmadele.

Nr.10...Lumene Natural Code  ripsmetussh. Kaasa haaratud Rimi kassast mingi kampaania aeg ja leiab kasutust küll.

Nr.11...Essence pruun kulmupliiats. Sellega toonin vahest harva kulme, kui kodust välja minek on. Saksamaalt imeodav vidin.

Nr.12...Tchibo huuleläige. Komplektis oli kolm läiget, millest kasutan vaid seda tooni. Saksamaalt.

Nr.13...Ripsmekoolutaja. Kasutan alati enne ripsmete värvimist. Nii vana, et ei teagi, kust pärit. Olen ainult uusi kumme ostnud.

Nr.14...Küüneviil, mis on ka vahest ikka üsna vajalik. Olen kasutanud nii klaasist kui liivast viile, aga vana hea metallviil on ikkagi parim viilija.

Nr.15...Pintsetid, kulmukaare hooldamiseks.

Nr.16...Boss Deep Red. Minu lemmiklõhn, mida kasutan ikka alati, kui välja lähen kodust.

Nr.17; 18; 19...Hydrating Macadamia Oil shampoon, palsam ja juukseõli. Minu vaieldamatud lemmikud juuksehoolduses. Kui otsa saavad, ostan sama sarja. Ostetud Valmiera Drogasest.

Kui vaadata,siis vedeleb mul siin igal pool veel igasugust kraami, mis aga seisavad üsna nukralt ja koguvad tolmu. Mis on ikka lemmikuks kujunenud, need ka leiavad kasutust.
 

Kõik on millekski hea

Paneks postitusele pealkirjaks "Lobanurk", aga ei tahaks nagu kedagi ahvima hakata. Seega kirjutan kirja, mis mul õelda on ja eks siis näe, mis pealkirjaks saab:)

Eelmine nädal oli mul minu kohta päris palju sõite. Sai käidud tiir Valmieras ja Viljandis. Tavaliselt istun ikka kodus ja asi piirdub ainult Lilliga või siis paremal juhul saab ka Nuia. Ja minu jaoks tähendab kodust välja minek kindlasti ka suuremaid väljaminekuid. Võin rahumeeli päevi kodus olla ja küla vahet sõita, sentigi raiskamata ja kui kuhugile kaugemale saan, siis on kindel, et kulub ka raha. Õnneks saan nüüd kulutada reaalset olemasolevat raha ja eks see seab ka piirid ja õpetab mind natukene paremini rahaga ümber käima. Aga no kui ma midagi väga tahan osta või midagi tõesti soodsat ja vajalikku näen, ostan ära. Miks osta hiljem, kui võimalused paremad oleks, aga kallimalt:D Eks tuleb kõhu arvelt jälle kokku hoida ja kodus rohkem vaaritada. Aga selles pole midagi halba, kodutoit on alati maitsvam ja tervislikum, kui ninni-nänni ostmine ja söömine.

Valmieras käisime Stigiga, kui kõik koolis-lasteaias olid. Tegime omale jällegi ühe ilusa päeva. Eks mõtlesime ikka enne välja, mis meil sinna asja ka on. Esiteks oli Metele vaja mingeid jalanõusid, millega igapäevaselt koolis käia. Kahju on lihtsalt vaadata, kuidas ta oma kehalise kasvatuse tosse lõrtsib. Saigi talle ühed poolsaapad välja valitud, mis on seest ka sooja voodriga ja näevad viisakamad välja, kui spordijalanõud. Ta oli küll minu valiku üle ülimalt pettunud, aga kui ta natukene rahunenud oli, siis ikka pani jalga ja ma lubasin tal kodus nendega vähe ringi lõõberdada ja harjuda. Küll ta neid rõõmuga kandma hakkab, kui ikka häda käes. Märgin ka ära, et Mete kannab suurust 37 meil juba.

Siis oli Stenile vaja uusi spordijalanõusid, sest eelmised olid tal pigistama hakanud ja suure varba kohal olid augud juba sees. Leidsin üsna sarnased vanadele eelkäijatele ja numbri valisin 43, sest 44 paistis silmaga ikka ilmatu suur. Sten loomulikult pahandas, et 43 on ju talle väike, aga jalanõud sobisid küll.

Peaaegu parajad

Valmieras on üks hea kingapood juba mõnda aega Valletta kaubamajas. CCC. Valik on seal suur ja hinnad normaalsed. Kvaliteedidiga on ka minuarust täitsa OK, aga kui lapsed välja kasvavad  ja mood muutub kiiresti, siis polegi sel väga tähtsust. Peaasi, et ei pea ilmatut summat välja käima, eriti kui polegi selliseid võimalusi. Aga kui raha oleks, loomulikult ostaks täisnahast ja kvaliteetseid jalanõusid. Selle vastu poleks kellegil vast midagi.

No mis neil jalanõudel viga, täiesti armsad ja ilusad:)

Nii, põhi eesmärk sai täidetud, lastele jalanõud ostetud:)

Siis juhtus mul reede õhtul äpardus ja minu "kallis" telefon ei reageerinud üldse enam minu puudutustele. Heast peast lihtsalt:( Kakkusin ta siis lahti, et aku ära võtta ja väike restart teha, aga sellel telefonil on aku sisse ehitatud, nii et see trikk jäi ära. Midagi teha ei osanud, selline tunne oli, et viska vastu maad, äkki hakkab liigutama ennast:D Ja mina ilma telefonita, see on vast piin. Kui saaks, laseks ennast laulatada telefoniga, nii tähtis on see väike aparaat mulle. Äkki varsti saab abielluda, millega-kellega  aga soov on. Homod ju võitlevad praegu oma eksistentsi eest.

Seoses homodega...Laupäeval sain shokeeriva uudise FB-i vahendusel. Minu mentor Saksamaal, kes mind minu esimeses töökohas välja koolitas, on homo. Absoluutselt tore inimene, igati korrektne ja kohusetundlik töökohal ja ta isegi meeldis mulle natukene. Tal oli kuidagi võluv naeratus ja nüüd siis selline uudis. Tema ja kihlatud teise noore mehega. Seega ka siis esimene reaalne homo, keda ma tunnen.

Soses oma telefoniga kihutasin laupäeva varahommikul kohe Viljandisse. Mete ja Sten panin Nuias maha, nemad läksid Loodusmajaga Kapli väljasõidule. Mina aga kohe EMT-sse, et telefon kiiremas korras abi saaks. Olin juba arvestanud asendustelefoniga ja olin üsna kindel, et viga kuulub garantii alla. Rääkisin mure ära ja teenindaja asus asja uurima. Esmalt arvas, et tegu Huaweiga ja oli valmis juba soovitama, et selle telefoni võib kohe ära visata. Aga kui ta sai aru, et tegu Nokia´ga, siis andis ta ikka lootust. Eks neil on omad trikid, kuidas sellisel telefonil saab restarti teha, millel akut välja võtta ei saa. Hoidis kahte nuppu korraga all mingi aja ja oligi telefon välja lülitatud. Siis uuesti sisse ja kõik toimis. Oh seda õnne. Soovitati teinekord, kui nii juhtub, ka telefon tühjaks joosta (aku tühjaks) ja pidi ka abiks olema.

Sellise "väikse" asja pärast sai 50 km sõidetud. Tegime siis meenaga tiiru Centrumis ja ma leidsin Weekendist imelise leiu. Metele olen juba jupp aega jopet otsinud, nii MyToysist kui ka poodidest. Kas on siis liiga kallid või pole sobivat. Leidsin beezhi sulejope (Nike), mis oli ikka kõvasti allahinnatud (eelmise hooaja mudel, üksik suurus), täpselt meile sobiv suurus ja Seppäala talvejope tavahinnast ( ca. 44 € ) odavam. Maksis 39 sentidega. Soe jope, kapuutsiga, sees veel fliisvooder. Ja kui mõelda, et see jääb hiljem Meenale, siis ost oli igati põhjendatud ja soodne. Tavahind oli sellel jopel suts üle 100 €.

Taskud lukkudega ja parajalt sügavad

Kapuuts trukkidega eemaldatav

Tegime veel Anttilas mõned soodsad ostud nii tulevikuks kui ka kohe tarbimiseks ja jäin igati rahule, et mu telefon otsustas trikitama hakata. Väga asja ette läks Viljandi ots. Fiskarsi murureha üle Selverist 15 € eest olen veel eriti õnnelik. Riisub ikka väga hästi ja on imekerge:)

Sel nädalal on veel ees kaks lastevanemate koosolekut koolis, üks neist täna õhtul. Arsti külastus 9.ndal. Siis peaks selge olema, et ma ikka pole veel suremas. Doonorite päev, mis sest et minu veri ei vasta äkki jällegi nõutele. Kontrollima peab ikka, äkki on asi seekord parem. Ja oligi vist kõik.

Kes ootavad uudiseid Kredexist, siis helistasin ja taotluste vastuste saamine lükkus 16. oktoobrisse ja teatakse ka neile, kes saavad negatiivse vastuse. Nii et igal juhul saab mingi vastuse.

Sten meil igatahes kulutab juba lauamaterjali ja ehitab. Meie küla Mihklilaadal käis ta kõrvitsaid müümas ja saadud raha eest lasi ta mul ehituspoest tuua kilo naelu ja mingeid asju veel (ei tea, kuidas neid nimetatakse) ja nüüd siis ajab raamatust näpuga järge ja muudkui ehitab, Stig abis naelu kätte andmas ja vahest ka sõber Rivo abis laudu vedamas ja hoidmas. Nädalavahetustel ta juba hommikul vara toksis aias. Tubli poiss.

Kiisud on meil ka vahvad, muudkui kasvavad ja on vist meil juba päris ära harjunud. Lapse käivad korda möödas mängimas nendega ja toidavad hoolsalt.
 

Kauge külaline

Tahaks lühidalt ära märkida, et Meenal ja Stigil käis möödunud nädalavahetusel issi külas. Tuli reedel ja läks esmaspäeval. Kusjuures meile tuli laupäeval külla. Mina poleks küll maldanud oodata terve ööpäeva, et oma last taas näha. Viimati nägid nad 2013 detsembris.

Toa võttis ta meie läheduses ühes külalistemajas, et poleks pikka sõitu. Meena käis kahel päeval sealsamas külalistemajas ja sai issiga aega veeta paar- kolm tundi päevas. Pole palju, aga asi seegi. Meena olevat issi jutu järgi ikkagi emmes kinni. Arusaadav.

Issi tõi Meenale ära kõik mänguasjad, mis meile enam peale ei mahtunud kolimise ajal ja jäid maha issi juurde. Nii et taas palju mängukraami, mis sai kõik paigutatud jällegi lehtla alla. Tuppa lihtsalt ei mahu. Peame Meenaga arutama, äkki tuleks osa asju Kirbuturule viia.

See oli ka esimene kord, kui ma nägin oma silmaga, et laste isa reaalselt Stigi nägi ja suhtles temaga. Siiani pole ta otsest huvi üles näidanud. Ja ta mainis ka ära, et ta on rahul oma kahe armsa lapse üle ja nägi, et meil läheb siin Eestis hästi. Oma sisimas unistab ta, et elab meie lähedal ja lapsed saaksid ka aegajalt tema juures olla.

Järgmine külastus on tal plaanitud maisse.

Veel kasse

"Parim treening kassi jaoks on teine kass" - Jo ja Paul Loeb
"Üks kass viib teiseni." - Ernest Hemingway

Seega tõin veel kaks kassi lisaks eile külast. Jah, kuulsite õigesti. Tundub, et ma olen lolliks läinud või minemas. Mina, kui tuntud kassivihkaja ja vean omale kasse kokku. Aga siin nad nüüd on ja harjuvad oma uue elupaigaga. Laupäeval toodud kass tunneb ennast juba päris koduselt ja mõllab hoolega ringi ja püüab teisi ka kaasa haarata. Pisem on täitsa nõus temaga mängima, aga ta on arake alles. Kõige suurem kõuts- kollane, tema on eilsest siin ja vanuselt kõige vanem. Seega arvab ta üsna kindlalt, et tema ülesanne on pisemate üle korda hoida ja nii ta siis manitseb neid korrale oma urinaga ja on kohe platsis, kui väiksemad mõllutama hakkavad.

Mänguhoos

Ja siis on veel ühel anonüümsel ask.fm-i külastajal arvamus, et kasse ei tohiks üldsegi väljas pidada. Eriti ema juurest värskelt toodud kassipoegi. Ma pidin ikka kohe eriliselt südametu inimene olema. No küsisin siis nagu ikka selle kohta oma ema arvamust. Jah, pidin südametu küll olema :D Las jääda igale ühele oma arvamus ja võimalus ise otsustada, kas ta ikka tahab loomadega ühes elada või on ikkagi väljas loomadel kohati isegi paremad võimalused liikumiseks, ronimiseks ja küüniste teritamiseks. Eriti kui elame maal ja naabrid kaugel. Sest päris rõve on, kui küla kassid käivad sinu peenardes kaapimas ja kakamas. Omal läbi elatud selline asi Saksamaal. Sai isegi spetsiaalne spray ostetud, mis kasse oleks pidanud eemale peletama, aga ei aidanud seegi. Lõpuks panin metall võrgu peenardele, aga siis otsiti jälle uus koht. Ja muideks on mul kassikuse hais ka kogu aeg ninas, närvid vist:) Eks näis, kuidas meil see asi lahenema hakkab, kas on vaja liivakastid väljas kinni katta. Kassidele on ekstra kast liivaga lehtla alla pandud, aga mul on tunne, et nad kasutavad seda mänguks pigem.

Stigile on see kassimajandus ka juba mõju avaldanud. Nimelt kõnnib tema meil nüüd neljakäpukil söögilaua all ja muudkui njäub:) Õnneks ei aja ta karva:D

 

Kuidas mind masendusest päästeti

Viimati, kui ma oma masendava postituse tegin, sain kohe vahetult peale oma kurtmist telefonikõne isalt. Hakkas nii ääri - veeri uurima, et kas mul õunamahl on tehtud. Mina siis "ettevaatlikult" vastasin, et kus sa sellega ja kes teda mul ikka teeb, nagu depressiivik ikka, alati negatiivne:D Ega mul polnudki plaanis mingi õunamahlaga jändama hakata, veel enam, et oleksin pidanud hakkama otsima, kes seda üldse teeb. Lootsin, et see läheb sel sügisel minust kenasti mööda.

Aga võta näpust...Isa ütles, et tal masin parajasti üleval ja korjaku ma kähku oma õunad kokku ja sõitku tonnidega tema juurde. No nii...tore, tore! Masenduda ka ei lasta rahulikult. Kuna Stig parajasti magas, siis ajasin tööriided selga ja panin padavai õunu korjama. Mis viga korjata, maa puha õuntest täis. Ja mis mulle selle asja juures eriti head meelt tegi, sai puu alused puhtaks. Mädad korjasin ka puha viimseni kokku ja viisin komposti.

Auto oli mul veel Kirbuturu järjest hilpe täis, nii et enne kui õunad peale sain vedada, oli vaja autos ruumi teha. Jooksmist ja vedasmist oli palju. Koorem peal, Stig ärganud, kihutasime otsejoones kodust minema. Polnud isegi mahti Stigil kõhtu täis sööta. Ajalimiit oli väike, sest kella viieks pidin tol päeval lasteaias olema Meena rühmas pappkastidest autosid meisterdamas. Sai ju lubatud ja lubadusest pidin kinni pidama.

Isa oli muidugi imestunud, et nii väikese ajaga mailma õunad olin suutnud kokku korjata ja kõpsti kohal oma õunakoormaga:) Uhke värk ju. Kasutasin isa veevärki ja pesin enne veel õunad puhtaks, et mahlal pärast vähem vahtu võtta oleks. Ma ei tea, kas sest ka kasu oli, aga noh idee oli iseenesest ju hea:D

No ja kui ma ükskord õuntega pressi juurde sain, oli mul väike ehmatus. Isal oli külaline või kuidas seda nüüd õelda. Parajal hetkel ta tuli muidugi ennast tutvustama mulle ja esitles ennast kui isa "koduabilist". Krt, kuidas mulle oleks ka sellist koduabilist vaja olnud. Ja ma mainisin selle loomulikult ära ka.

"Koduabiline" oli muidugi igati tiptop. Olen teile varemgi juba maininud, et isal uus silmarõõm ja käib meil nagu harvem külas viimasel ajal. Nüüd siis lõpuks nägin oma silmaga ära. Mis kohe silma jäi, igati hoolitsetud küüned, kena roosa lakk. Mina peaks oma käsi lausa häbenema praegu. Püüdis kohe Stigiga kontakti saada, tuues talle midagi näksimist. Ja oli muidu igati abivalmis.

Ise pärast mõtlesin, et meestel on ikka hea küll. Tuba soe/korras, söök alati valmis, pesu pestud, aed korras jne. Seda muidugi, kui on ikka õige valik tehtud. Kõik naised ikka nii võimekad ei ole ja kodu eest ei hoolitse. Iseasi, kui kaua üks naine nii vastu peab, kui tuli nii takus on. Nojah, isal elu igatahes nagu "lill" praegu. Oskaks ta seda vääriliselt hinnata ka!

Tagasi mahla juurde nüüd. Väga lahe oli igatahes. Nägin elus esimest korda nii lähedalt mahlategu ja lõin ise muidugi asjas kaasa. Nii lihtne ja mahl muudkui voolas. Ja õunad said uue elu mahla näol.

Aeg läks kiiresti ja valmis saime, kui 10 minutit oli kell juba peale viite. Kiirustasin lasteaeda. Lateaias töö käis juba. Sulandasin ennast ühte tuletõrjeauto tegijate tiimi ja andsin oma panuse. Värvisin auto punaseks. Rohkem ma aidata ei saanud, sest Meena otsustas vinguma hakata ja seda päris kõva häälega, Pidin häbist maa-alla vajuma. Krt, ma võtan ekstra aega, et tulen kodust oma pambuga välja, kiirustan, nii et higimull otsa ees ja ta hakkab lihtsalt vinguma, kuna tema ei saavat ekstra omale ühte autot ehitada? No jookseb ju juhe kokku.

Katsusin siis nii kiiresti ja valutult lapsed kokku pakkida ja sealt jalga lasta, enne kui kisa väga suureks oleks läinud. Kasvatajad said muidugi aru, nad ju tunnevad ka Meenat :D Ja oligi kogu mu üritus. Võtsime isa juurest veel oma mahlatünnid ja kodu sõit.

Katsusin siis Meenale oma situatsiooni seletada ja selgitada, et ta saaks ise ka aru, mida ta korraldab nii aegajalt. Ta on ikka kohati väga raske laps. Sealsamas aga on väga ok ja arusaaja. See selleks.

Järgmisel päeval hakkas siis see õige jama selle mahlaga pihta. Õnneks on mul välipliit ja toas midagi ei toimunud. Kõik väljas värskes õhus ja ilm oli ka ilus. Korsten tossas pliidil juba enne kaheksat. Toas keetmine oleks täielik utoopia olnud. Mahla oli kuskil 70 liitrit vaja läbi kuumutada.

Esimese päeva kogus mahla

Lõpetasin kuskil enne kahte ja siis oli isaga jällegi kokku lepitud, et võtan oma porgandid ja proovime ühe "väikese" partii porgandimahla ka teha, õuntega segatult. Jõuan siis mina isa juurde ja temal tohutud õunad jälle kokku veetud ja veel korjata ka vaja, et puud tühjaks saaks. OMG. No mis mul üle jäi, tööle. Ja kõige hullem oli veel see, et kõik saadud mahl sai mulle. Rohkem veel, kui eelmine päev, millest mul juba niigi villand oli.

Isa sõidutas murutraktori mahlapressi juurde, et Stigil tegevust oleks ja hakkasime siis pihta.

Mahlateost on igatahes nüüd aastaks kindlasti isu täis. Kaks päeva sai mahla keedetud. Kogus kindlasti üle 120 liitri. Tänaseks on kõik unustatud ja mahlad keldris ootavad joomist:) Ja masendus oli ka nagu käega pühitud.



 

"Emme, võtame kassi"

Meie uus pereliige Kiti

Meil on juba pikka aega olnud aktuaalne teema "Emme, ma tahan omale kassi" ja seda mitte ainult ühe kindla lapse suust. Iga laps tahaks meelsasti endale oma kassi. Nüüdseks on nad mind nii kaugele saanud, et laupäeval andsin loa kass koju tuua. Lapsed ise organiseerisid ja käisid metsataguses naabertalus kassil järel. Ega mul ausalt õeldes eriti jaksu enam ühele pisikesele kassile ei olekski, aga lapsed lubasid oma panuse anda ja eks ma ka siis jõudumööda katsun neid suunata ja hoian asjadel silma peal. Tänaseks on külmkapp vorstist tühi, sest ega meil talle spets sööki veel ei ole. Kassitoidu toon poest esimesel võimalusel.

Tuppa ma loomulikult loomi ei lase, seega peab kassike lehtla all elama. Lapsed käivad seal kassiga mängimas ja talle toitu viimas. Ja kui ta ükskord juba harjunud on, eks ta siis vaatab oma valdused ka üle ja hakkab hiiri jahtima. Hiired tegelikult olidki peamine põhjus, miks ma leebusin selle kassi osas. Äkki aesndab hiiremürki ja lõkse:D

Oma lapsepõlvest mäletan, et meil oli alati kass ja loomulikult toppisin ma teda nukuvankrisse selili ja toppisin tekki peale ja siis kärutasin ringi. Nagu tõeline titemamma ikka. Loodan, et minu lapsed sellise "terrori" peale ei tule.

Igatahes on praegune olukord natukene harjumatu veel. Õhtul isegi muretsesin, kas kassikesel väljas kõik korras ja kas ta on kenasti soojas pesas. Mõtlesin isegi tuppa tuua, aga sellist harjumust ei tohi lubada. Lastele on selgeks tehtud, et loomad on ikkagi väljas ja nad peavad sellest ka kinni. Ei tohi siis minagi halba eeskuju näidata.

Väike teejuht nii meile kui ka kõigile teistele, kes on algajad kassipidajad- Kassipidaja ABC.